Inseneride järelkasv

2. veebr. 2023 - 2 kommentaari

Eesti Tööandjate Keskliidu haridusgrupi juht ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter räägib programmi LAE END aastakonverentsil inseneride järelkasvust. Ta toob välja, et 50% põhikoolilõpetajatest ei soovi reaalainetega enam iialgi tegelda. Iga teine füüsikaõpetaja on vajaliku ettevalmistuseta. Iga neljas füüsikaõpetaja on üle 60-aastane. Kui nii jätkub, siis on aastaks 2030 Eestis pooled insenerid puudu, hoiatab Sutter.

Ta selgitab ka, kuidas on programm LAE END füüsikaõpetuse olukorda 2022. aastal parandanud: veerand põhikoolidest on saanud häid füüsika õppevahendite komplekte, veebi on pandud 20 õppevideot ja neid on vaadatud kümme tuhat korda. Kümme füüsikaõpetajat on saanud põhjaliku koolituse.

Hando Sutter kinnitas, et 2023. aastal jätkab programm LAE END aktiivselt tegevust.

Vaata ka #LaeEnd

Foto: Raivo Juurak


2 kommentaari teemale “Inseneride järelkasv”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Hr. Sutter (ja teised)!

    Sellised ilusad programmid enam ei päästa… Juba üle kümne aasta tagasi väitsid TTÜ õppejõud, et tänaste gümnaasiumilõpetajate TASE on nii madal (eriti matemaatikas, ka nn eliitkoolide lõpetajatel), et suur osa neist pole inseneriks võimelised studeerima. Nüüd on lisandunud ka probleemid TAHTELISTE OMADUSTEGA (võime taluda õppimise pinget) – suur VÄLJALANGEVUS…

    TÜ-s arstide koolitajad räägivad pea sama … Kuhu lähed EESTI KOOL? Ja muidugi – probleemid algavad meie kodudest – lapselt ei tohtivat midagi NÕUDA! Mis lapsepõlves jäänud tegemata, pole hiljem (täiskasvanuna) enam järele aidatav – arengupsühholoogiline TÕDE!

  2. Martin Saar ütleb:

    No kui lugeda Tartu Ülikooli professorite artikleid, siis ühtsete eksamite kaotamisega kasvab õppija vastutus ja õpetaja autonoomia, kaob tarbetu eksamisurve.

    Tundub, et meie inseneeria ja meditsiiniteaduste tulevik võiks olla eksamite kaotamisega päästetud!

    Ainult et… mingil põhjusel viis sama ülikooli meditsiiniteaduste valdkond eelmisel aastal ûle pika aja taas sisse füüsika ja keemia sisseastumiseksami. Ja hakkas ise suurendama seda paha survet. Jaa, ma saan aru, et lõpueksam ei ole sisseastumiseksam jne, aga… üldprintsiibis on eksam eksam, eksamisurve eksamisurve. Ja kuidas ülikooli standardiseeritud sisseastumiseksam toetab rohkem kooliõpetaja autonoomiat kui ühtne lõpueksam – no seda jääb ainult fantaseerida.

    Usutavasti oleks erinevate valdkondade professoritel ka ükikooli sees olulist arutamisruumi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!