KAHEKÕNE ⟩ Koolijuht kahel toolil

10. veebr. 2023 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Interjvuu toimus 24.01.
07.02 tagandas Kohtla-Järve volikogu Hendrik Aguri esimehe ametist.


Kuidas ühitada kahte kohalikus elus tähtsat positsiooni, koolijuhi ja volikogu esimehe oma? Oma kogemusi jagavad kaks poliittormides karastuvat volikogu juhti: Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor Priit Põdra.

Hendrik Agur: Oleme mõlemad riigikooli juhid ega ole omavalitsusega, mille volikogu juhime, kuigi tihedalt seotud. Oleme ilmselt palju sõltumatumad. Ei tea, kas see on lausa eelis, aga igal juhul parem positsioon.

Olin kümme aastat tagasi Karksi volikogu esimees ja samal ajal Tallinnas koolijuht. Ka seal polnud mul seost vallaga.

Priit Põdra Jõgeva vallavolikogu istungil. Foto: Eleriin Aab

Priit Põdra: Koolijuhtide ja õpetajate jaoks, kes on volikogu liikmed ja sama omavalitsuse koolis tööl, on olukord kindlasti keerulisem. Loomulikult on ka minul olnud situatsioone, ja tuleb edaspidigi, kus ma ei saa aruteludes osaleda ja otsustada, sest asi puudutab Jõgevamaa Gümnaasiumi ja võib tekkida huvide konflikt. Asjad mitte ainult ei pea olema õiged, vaid ka näima õiged.

Aga mida sina arvad, miks koolijuhid ja õpetajad võiksid või peaksid kohalike volikogude töös kaasa lööma? Või vastupidi, miks ei peaks?

Hendrik Agur: Minu arvates pigem võiksid, aga ei peaks. Sõltub inimesest – kuivõrd on ta valmis ühiskondlikus elus kaasa lööma. Võiksid need, kes tunnevad, et nad tõeliselt tahavad, ja arvavad, et sellest on kasu, kui nad annavad kohalikule elule koolipoolse vaate. Aga kui nad tahavad seda teha positsiooni pärast, siis see ei ole nii tervitatav.

Õige inimene õiges kohas on eeskujuks ka noortele − et olen küll õpetaja, aga panustan ka kohaliku elu edendamisse. Samas tean koolijuhte, kes mingil juhul ei taha või ei pea õigeks üldse poliitikas osalemist.

Priit Põdra: Kohalikul tasandil ei võtakski ma seda poliitikana, vaid kogukonna elus kaasarääkimise ja arendamisena. Meenub NO99 teatrist kuuldud kuldne lause: poliitika ei ole räpane, kui me ise ei lase seda räpaseks teha. Mida rohkem mõistlikke inimesi kohalikes kogukondades ja Riigikogus on, seda mõistlikumaks olukord muutub. Pigem teeb muret, et väga palju arukaid inimesi lööb käega, sest on levinud arvamus, et poliitikas saad poriga pihta. 

Hendrik Agur: Kas ja kuidas hoiad koolielus volikogu esimehe ja koolijuhi rolli lahus? 

Priit Põdra: Püüan nii, et kui astun koolimaja uksest sisse, olen koolijuht, ja kui astun sealt välja, olen lihtsalt Priit, kuni hetkeni, mil sisenen vallavolikogu saali või koosolekule. 

Ehk on aidanud kaasa see, et nooruspõlves osalesin kooliteatris. Saan aru eri rollidest ja suudan vajalikul hetkel neisse siseneda. Püüan tõesti neid rolle lahus hoida, sest muidu satud ise segadusse ja ajad segadusse ka inimesed enda ümber. 

Hendrik Agur: Koolis ma vabatahtlikult linnaelust rääkima ei hakka. Kui õpetajate toas midagi küsitakse, vastan täpselt nii palju, kui küsitakse. Olen hoidnud tagasihoidlikku joont. Ka sotsiaalmeedias väljendan pigem koolijuhi seisukohti. Seda enam, et Kohtla-Järvel on volikogu esimehe amet ajutine, võib kesta kaks nädalat, kaks kuud, aga võib-olla rohkem. 

Vaatasin jõulude ajal videoid volikogude istungitest, et näha, kuidas neid kuskil tehniliselt peetakse. Mulle jääb mulje, et sul on seal rahulik, turvaline asjaajamine, sõbralik ja emotsionaalselt tasakaalukas õhkkond. Aga kuidas tegelikult on?

Priit Põdra: Olen olnud ametis üle aasta. Ei ole olnud sugugi rahulik, olen ka ühe umbusaldamise juba üle elanud. Oli raske ja tundus ebaõiglane, ei saanud täpselt aru, milles mind süüdistati – kui teed niipidi, ei sobi, ja naapidi ka ei sobi. Kui soovidki opositsiooni ettepanekutega arvestada, siis need käivad kraavist kraavi vastavalt sellele, kuidas oleks mugavam rünnata.

Aga väga hea, kui väljastpoolt jääb mulje, et on rahulik. Praegust volikogu tuleb kiita, inimesed peavad reglemendist kinni. Meil on kindel küsimuste arv, sõnavõtuks kindel aeg, oma küsimuse peame eelnevalt kohapeal virtuaalselt registreerima, lülitama mikrofoni sisse ja kõik teavad, et seda, mida sa ütled, enam tagasi võtta ei saa, sest meil on otseülekanne ja võimalik ka järele kuulata. 

Aga ma ei arva, et nii ka jääb. Eelarvet käsitlevas volikogus oli opositsioon teinud 167 eelarve muudatusettepanekut ja olime valmis selleks, et peame need läbi hääletama. Alustasime erandlikult kell üheksa hommikul ja olime valmis üle südaöö minema, loomulikult söögipausidega.

Suur osa tööd tehakse ära siiski komisjonides, vaieldakse, arutatakse. On komisjone, kus läheb vahel tuliseks, aga ka komisjone, kus inimesed saavad aru, et tegelikult ajame ühte asja ja pole vahet, kes on võimul. Me kõik tahame, et meie valla inimeste elu paraneks, aga eelarve on piiratud ja peame otsustama, kas teeme nii- või naapidi.

Aga teil on vist teistsugune olukord? Teil on ju päris suur muutus toimunud viimasel aastal. Ei olegi vist teist kohalikku omavalitsust, kus murrang oleks olnud nii suur.

Volikogu esimees Hendrik Agur ja linnapea Virve Linder. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Hendrik Agur: Meil on olukord ülimalt turbulentne. Huvitav, erutav ja põnev ka. Kandideerisin ainult sellepärast, et siinset haridusvõrku võimalikult palju parendada. Siin põrkuvad kultuurid, rahvad ja väärtused.

Volikokku valitud inimesed võivad meeldida või mitte. Sul võivad käed olla rusikas või pisar silmis, aga see ei muuda seltskonda. Kunst on nendega hakkama saada. Võid ju imestada, kuidas üldse keegi mõtleb niimoodi, aga pead sellega hakkama saama. Kui kehtestan enda jaoks piirid, millest kindlasti üle ei lähe, siis mõtlen varsti, et kui ma üle ei lähe, siis ka mitte midagi ei juhtu ja kõik jätkub endist moodi. See on mõttekaaslaste leidmise ja kompromisside koht, kui tahad muudatust. 

Kõik ongi hästi habras. Meil on kaks kuud tagasi valitud linnapea, kellel tegelikult ei ole võimu. Ta käib tasuta tööl, sest tal ei ole palka, kuna ei ole kinnitatud uut linnavalitsust. Uus linnavalitsus on juba üle kuu aja ootel. Need, kes on valinud linnapea, on kõhkleval seisukohal.

Väga selge joon jookseb eesti ja vene kogukonna teemast läbi. Kolmkümmend aastat on linnavalitsuses räägitud vene keelt. Volikogu istungid on küll eesti keeles ja ka linnavalitsuse töötajad on rääkinud väga head eesti keelt. Aga kui ei olnud parasjagu ametlik istung, siis suheldi vene keeles. Nüüd on lootust, et ka puhkenurkades hakkab kõlama eesti keel. Tajutakse, et asi hakkab eestikeelseks ja eestlaste poole kaldu minema. 

Olen sinna paati astunud ja näen, et mul on võimalik midagi muuta. Muutused on juba näha: kuuest koolist neljal on juhid vahetunud ja 20–30 aastat ametis olnud juhte ei ole enam. 

Mu südameasi on olnud koolipidaja rolli kujundamine koolide juhtimisel. Ega koolipidajal ole siin väga suurt rolli olnud, remondib vaid hädapärast, aga sisusse ei sekku. Isegi ei tea, mida üldse teha. Kõik on toimunud koolijuhtide enda arusaamise, kommete-hoiakute baasil. 

Kvaliteedijuhtimise teemasid kavatseme koolidesse viia, et koolid hakkaksid tegelema sisehindamisega ja teeksid sellest järeldusi. Et koolipidaja vestleks koolijuhtidega kooli sisust, mitte seinte värvimisest.

Priit Põdra: Aeg-ajalt leian minagi ennast selles ametis olukorrast, kus miski pole kindel, aga kõik on võimalik. Ühest küljest tekitab segadust, aga milliseid võimalusi saab luua ja ära kasutada! Selles mõttes on tõesti huvitav ja põnev.

Hendrik Agur: Löögid tulevad täitsa ootamatult. Viimane näide on see, kui Ida-Virumaal koristati mitmed punamonumendid. Käsi südamel, mina ega linnapea ei teadnud midagi, riik korraldas, aga see tekitas sellised allhoovused, et teema muutus lakmuspaberiks. Kodanikuaktivistid saatsid volikogu liikmetele küsimusi, et kus keegi mingil hetkel oli, mida nägi ja ütles!

Priit Põdra: Sellistes olukordades saabki kahe jalaga maa peale jääda, kui on eluterve suhtumine. See annab vabaduse teha enda südametunnistuse järgi õigeid otsuseid.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas olete ühitanud kaks ametit?

Jaanus Järveoja, Nõo Reaalgümnaasiumi direktor, Nõo vallavolikogu esimees 2005–2017 ja alates 2021 sügisest:

Kuna meie kool on riigigümnaasium, siis alluvuse konflikti ei saa tekkida. Aga oleme vallaga majanduslikult väga tihedalt seotud (kasutame valla sööklat, aulat, spordihoonet, staadionit) ja seetõttu on teatud olukordades rollid ka segi läinud. Näiteks ühiskasutuses oleva objekti remondikulude jagamine. Aga oleme saanud hakkama nii, et kool ja vald on koostööst võitnud. Ei ole märganud, et minu toimetamine volikogus (kus ikka lahkarvamusi ette tuleb) oleks vallarahva arvamust koolist negatiivselt mõjutanud. 

Et ei tekiks huvide konflikti, kinnitab vallavalitsuse poolt koolile esitatud arved õppealajuhataja.

Üllar Loks, Lähte Ühisgümnaasiumi direktor, Tartu vallavolikogu esimees 1999–2021:

Ei ütleks, et oleksin volikogu juhina kohutavalt pingutanud. Pidasin oluliseks, et süsteem toimiks ja inimesed oleksid asjalikud, toimetulevad ja üksteise suhtes lugupidavad. Nagu koolis õpetamisel, klassijuhatamisel või koolijuhtimisel. Võtsin seda kõike kui ühte teekonda, parajat seiklust. Oluline oli leida ühisosa, sest ainult nii sai midagi tehtud. Pikapeale hakkas see amet koormavaks minema. Otsustasin poliitikast taanduda ega kandideerinud enam. Muide, ka uues volikogus tuletatakse meelde minu sõnu, et kõige suurem tüli ja raskem vaidlus käib väikeste rahasummade üle (100–1000 eurot). Miljonite üle otsustada on palju lihtsam, sest neid kulub vähem.

Praegu planeerime taas kooli laiendamist. Tuleb uus ruumikas ja ilus hoone. Loodan, et suudan selle valmimise juhina ära oodata. Tobedaid norme tuleb alailma juurde. Õpetajaid on keeruline leida, erivajadused nõuavad palju aega ja energiat. Õnneks on mul ka mõned tunnid ning õpilased, kes minu karikat rõõmudega täidavad. Sügisel tuli kooli mu esimene lapselaps ja esimeses kooliastmes pole ma laste jaoks mitte ainult direktor, vaid ka Ella vanaisa. 

Vallo Reimaa, Tartu Tamme Kooli direktor, Jõhvi volikogu esimees 2021 sügisest:

Volikogu esimehe tööl on harilikult kaks poolt: volikogu istungite juhtimine ja koalitsiooni koos hoidmine. Mõlemal ülesandel on päris palju ühist pedagoogitööga. Volikogu istungil on kõige rohkem ühist õppenõukogu juhtimisega. Õpetajad pole alati sugugi kergem seltskond kui volikogu kohalikud poliitikud! Koalitsiooni tervise puhul aitab aga ühine rahupiibu popsutamine (seda olen õppinud just koolitööst), sest oma õiguse ajaja võib vahel keevaliseks minna. Strateegiliste eesmärkide realiseerimine eeldab paraku pikka koos püsimist. Aga igal juhul on see lihtsam kui mõne keerulise lapsevanemaga tegelda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!