Kasvatame võrseid!

Tallinna Ülikooli õppeaine ELU ehk „Erialasid lõimiva uuenduse“ raames lõid seitse üliõpilast lasteaedadele mõeldud projekti „Võrsuv võrse – kasvav laps“, mida katsetati kuues lasteaiarühmas. 

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi erialal õppiva Taire Ojala sõnul sai projekt alguse soovist väärtustada juba maast madalast tervist toetavat toitumist. „On teada, et laste ülekaalulisus on Eestis suur probleem: uuringud näitavad, et iga neljas kooliminev laps on ülekaaluline või rasvunud. Kuna lapsed veedavad suurema osa päevast lasteaias, saab just seal tervislikele valikutele tähelepanu juhtida,“ tõdeb Taire Ojala.

Võrsed ehk mikrokasvud on väga toitainerikkad. Üks võrse sisaldab vitamiine ja mineraalaineid kuni 40 korda rohkem kui valmis vili. Näiteks laps, kes spargelkapsast hea meelega ei söö, saab vajalikud vitamiinid ja mineraalained spargelkapsavõrsest kätte.

Võrsete kasvatamiseks on olemas spetsiaalsed seemned, need seemned, mida me peenrale külvame, selleks ei sobi. Võrsete kasvatamiseks võiks eelistada mahemulda. Seemneid on saada üle paarikümne sordi: kasvama saab panna herne-, päevalille-, spargelkapsa-, leht- ja punase kapsa, peedi-, redise-, basiiliku-, aga ka tatra-, rukki-, kressi-, kuldse lina, lambaläätse-, punase ristiku, sinepivõrseid jne.

Lihtne protsess ja tervislik tulemus

Katseprojektis osalenud kuuele lasteaiarühmale anti võrsete kasvatamiseks tasuta komplekt, mis sisaldas mulda ning nelja sorti: herne-, lehtkapsa-, spargelkapsa- ja päevalilleseemneid. Lisaks olid kaasas põhjalikud infomaterjalid ja juhend, kus on piltlikult kujutatud kuut lihtsat sammu võrsete kasvatamiseks.

„Kogu see protsess ongi hästi lihtne,“ kinnitab Taire Ojala. „Varakevadel kasvatatakse paljudes lasteaedades aknalaudadel kurgi-, tomati- või maitseainetaimi, et need siis hiljem õue taimekasti või peenrale istutada. Võrsete eelis on, et neid saab kasvatada aasta ringi ning need ei vaja valgusele ja kastmisele lisaks kuigi palju hoolt ega ruumi. Võrsete kasvutsükkel on keskmiselt 6–10 päeva, seejärel saavad lapsed neid juba suhu pista või toidule lisada.“

Võrsete kasvatamisel on tema sõnul muidki plusse. Lisaks isetegemise ja avastamisrõõmule õpivad lapsed taimede eest hoolitsema. Õpetajal aga on lõputult võimalusi teema lõimimiseks õppeprotsessi: matemaatika, emakeel, mina ja keskkond, kunst – kui loovalt läheneda, ei ole valdkonda, kus seda kasutada ei saaks. See on lihtne asi, mida kogu rühm saab aasta ringi koos teha.

Taire Ojala ütleb, et projekt läks hästi korda ning pälvis mitte ainult osalenud lasteaedadelt, vaid ka ülikooli õppejõududelt kiidusõnu. Osa projekti liikmetest jätkab projekti tutvustamist ja on nõus minema sellest huvilistele rääkima. „Vanusepiirangut ei ole, seda võib katsetada nii sõime- kui aiarühmas ning tulevikus loodame laiendada seda ka koolide algklassidele. Kindlasti ei ole võrsete kasvatamine õpetajate jaoks kohustus, vaid hea võimalus, mis võikski saada igapäevaelu normaalsuseks.“

Pakub huvi igas vanuses lastele

Projekti „Võrsuv võrse – kasvav laps“ meeskonda kuulus ka Margit Tamsalu, kes töötab Viimsi lasteaia Randvere majas õpetajana. Esimesed katsetused tehtigi tema rühmas. „Püüdsime muuta juhendi võimalikult lihtsaks ja lõppkokkuvõttes tuligi see minu arvates väga hea,“ leiab ta. „Tänu juhendis olevatele piltidele saavad lapsed ka ise võrsete kasvatamisega hakkama. Kui me oma mõttest rühmas rääkisime, tulid lastevanemad kohe kaasa. Esimesed jogurti- ja kohupiimatopsid võrsete jaoks toodi lasteaeda juba järgmisel päeval.“

Juhendist saab teada, et kõigepealt tuleb muld topsi panna ja tasaseks patsutada. Järgmine samm on raputada seemned mullapinnale. Siis kaetakse seemnetops kaanega ja pannakse pimedasse idanema. Esimeste kasvude tekkides tuleb asetada võrsed valguse kätte, kusjuures mullapinda peab kogu kasvamise vältel niiskena hoidma. Kui hakkavad ilmuma esimesed pärislehed, on aeg võrsed maha lõigata ning neid saab kas niisama süüa või toidule lisada.

Margit Tamsalu usub, et võrsete kasvatamist saab õppetegevusse sobitada igas vanuses lastega. „Väiksemate jaoks on tähtis, et saab oma käega seemneid võtta ja ise külvata, samuti taimede eest hoolitseda. Suurematele pakub huvi ka võrsete kasvamise protsess. Redisevõrse valmib nädalaga, kapsal võtab see natuke kauem aega. Meie rühma laste lemmikud on hernes ja päevalill, mille võrseid tuleb kõige kauem oodata.“

Õpetaja räägib, et võrsete abil saab õppida arvutamist ja kirjutamist, rääkida lastega taimedest ja loodusest ning suunata neid juba väiksest peale tegema tervislikke toiduvalikuid. Võrsed on aknalaual kogu aeg käepärast ning lapsed tohivad neid soovi korral igal ajal võtta ja suhu pista. Sügisel seoti võrsete teema leivanädalaga ning lapsed kaunistasid roheliste võrsetega võileibu. Isadepäeva kingiks aga kasvatati isadele lehtkapsavõrseid.

„Lapsed juba teavad, kui suur vägi võrsetes peidus on. Jätkame kindlasti nende kasvatamisega,“ kinnitab õpetaja. 

Õpetlik näpud-külge-projekt

Vändra lasteaia Põnnide rühma õpetaja Sirje Raaga ütleb, et tänu võrsete projektile õppisid lapsed selgeks kaks uut sõna: „võrse“ ja „mahe“. Lisaks said taimede eest hoolitsemise kogemuse.

„Lapsed ise külvasid ja kastsid ning nägid, mis juhtub, kui taimel ei jätku vett või kui teda üle kasta, ning tegid ise järeldusi. See tore näpud-külge-projekt andis hea võimaluse näha ja uurida taimede sirgumist. Rääkisime ka sellest, milliseid ilusaid sõnu tuleb taimedele öelda, et nad paremini kasvaksid.

Matemaatikas mõõtsime võrsete kasvamist, eriti huvitav oli mõõta võrseid pärast nädalavahetust, kui nad olid palju sirgunud. Lastele meeldis ise kääridega võrseid lõigata ja valida, mitu nad võtavad. Vahel andsin ka kindla ülesande: võta mitte rohkem kui kolm võrset! 

Lõikasime võrseid supi ja muu toidu peale ning kasutasime võileibade kaunistamiseks. Kaunistamata ja kaunistatud võileibu võrreldes leidsid kõik lapsed, et viimased on ilusamad ja lõbusamad. Meil käib rühmas üks laps, kelle kodus süüakse väga tervislikult, tema algatusel proovisime süüa ka idusid. Päris kindlasti saime kõik, ka õpetajad, targemaks.“ 

Seostub kõigi õpivaldkondadega

Rae valla Võsukese lasteaia Pajuvõsu rühma õpetaja Kristina Janno ütleb, et ehkki katseprojekti aeg sai läbi, kasvatavad nad võrseid edasi. „Kui üks külv hakkab otsa saama, paneme kohe uued kasvama. Oleme ostnud juurde nii seemneid kui mulda.“  

Rühmas on 19 last ja aknalaual 19 topsikut, lisaks õpetaja oma. Kokkulepe on, et igaüks kastab oma võrseid ise. Kui esimene kord külvati topsidesse nii päevalille-, spargelkapsa-, herne- kui ka lehtkapsaseemneid, siis hiljem on igaüks saanud valida, mida ta külvata tahab. Kõige populaarsemad on õpetaja sõnul päevalill ja hernes. „Hernevõrsed on värske herne maitsega, päevalille omad mõnusalt tummised ja mahlased. Lisaks sellele, et võrsed on kasulikud ja tervislikud, näevad nad ka ilusad ja efektsed välja.“

Õpetaja lisab, et kui alguses ei tahtnud osa lapsi võrseid proovidagi, siis tänu sõprade eeskujule on suhtumine muutunud. „Praegu on nii, et võrsed ei pruugi toidulauale jõudagi, sest need süüakse enne ära. Seepärast oleme mõelnud edaspidi külvata suurematesse anumatesse, et kauemaks jaguks.“ 

Tema sõnul saab võrsete abil vastavalt õpieesmärkidele õpetada lastele igasuguseid asju. „Kõige esimese asjana õppisime paki kättesaamist, kuna käisime koos lastega postkontoris komplektil järel. Õppisime ka seda, et idu ja võrse ei ole üks ja sama, nende kasvatamise viis on erinev. Põnev on olnud võrsete kasvamist jälgida. Huvitav asi juhtus päevalillevõrsetega – pärast üht nädalavahetust lasteaeda tulles vaatasime, et nad hallitavad. Selgus, et see ei olnud hallitus, vaid päevalillevõrse ongi alguses karvane.

Kui teema oli metsloomad, rääkisime sellest, mida üks või teine loom sööb. Keele ja kõne valdkonnas said lapsed seemnepaki pealt tähti otsida ja sõnu kokku lugeda ning topsi juurde kirjutada, mis sorti seemned keegi kasvama pani. Matemaatikas oleme võrrelnud seemnete suurust ja neid loendanud, kunstitegevuses rääkinud värvustest, joonistanud ning kaunistanud topsikuid. Lisaks muidugi keskkonnateemad, millega seoses räägime nii taimedest, maitsetest kui ka tervislikust toitumisest. Nii et õpetajale annab see projekt hea võimaluse õpetada asju, mida me lastega selgeks tahame saada uue ja huvitava nurga alt.“