Keelekaste: Tõlkija nimi
Tõlkimine on eraklik ja ebatervislik töö – tavaliselt veedab tõlkija pikki üksildasi päevi arvuti ja raamatute taga, istudes ja ekraani vahtides. Lisaks on see töö, mis nõuab laialdasi üld- ja sügavaid eriteadmisi ning ülimat vastutust. Tõlkija on ju maailmade ja kultuuride vahetalitaja, keele hoidja ja täiustaja. Ja kõige selle juures peab ta laskma särada autoril, jäädes ise silmatorkamatuks, sest „tõlkijad on nagu ninja’d – kui sa neid märkad, siis nad pole head“. Nii on öelnud iisraeli kirjanik Etgar Keret.
Oma tööd hästi tegev pühendunud tõlkija väärib kahtlemata enam tänu ja tasu, kui ta harilikult saab. Ja ma ei räägi siin ainult suurematest honoraridest ja rohkematest auhindadest, vaid ka nii lihtsast asjast nagu tõlkija rolli teadvustamine ja tunnustamine tema nime esiletõstmise teel. Head, ninja’likku tõlget lugedes me sageli tõesti unustame, et see on tõlge – ent seda kätte võttes ja käest pannes võiksime ometi märgata, kellele me säärase naudingu eest tänu võlgneme.
Mainekas Ameerika tõlkija Jennifer Croft, kes on vahendanud inglise keelde näiteks Olga Tokarczuki ja ukrainlasi, tegi 2021. aastal avalduse, et ei tõlgi enam ühtegi raamatut, kui tema nime ei panda selle kaanele; tõlkija nime raamatukaanelt puudumine on lugupidamatu ja ebaõiglane tõlkija enda ning ebaaus tema lugejate suhtes.
Sõnadel, põhjendab Croft, ei ole üksüheseid ekvivalente ja tõlkimine on pidev valikute tegemine, kaalumine ja võrdlemine; lugedes tõlget, loeme õieti tõlkija hoolikalt valitud sõnu. Ja tõlkija ei vastuta üksi sõnade, vaid ka lausete, lõikude, kogu terviku eest; selle eest, et valmiks täiesti iseseisev teos, mis peab ühtlasi olema algupärandi harmooniline mudel.
Kui algupärand on autori töö, siis tõlge on autori ja tõlkija koostöö vili; tõlke loomiseks, just nagu lapse sigitamiseks, on põhimõtteliselt vaja kaht inimest. Liiatigi on just tõlkija sageli see, kes on üht või teist algupärandit kirjastajale soovitanud, tunneb seda läbi ja lõhki, tahab selle nimel piike murda ja tööd lõhkuda. Tema on autori suursaadik võõral maal ja võõras keeles. Keretki on möönnud, et autor ei saa olla edukas ilma suurepärase tõlkijata. Kas see kõik ei vääri nime tiitellehest natuke prominentsemal positsioonil – raamatukaanel ühes autori omaga?
Mis aga puudutab lugejat, siis temal on õigus esimesest hetkest teada, et ta hoiab käes tõlget, mitte algupärandit – kahe, mitte ühe inimese tööd. Ja tal on õigus esimesest hetkest teada, kes valis välja sõnad, mida ta kohe lugema hakkab. Croft toob võrdluseks ka audioraamatud, mida valitakse tihti selle järgi, kes on olnud sisselugeja; kui tõlkijate nimesid rohkem tähele pandaks, valitaks ehk tavalisi raamatuid sagedamini selle järgi, kes on olnud tõlkija. Nii jõuaks lugeja just tõlkijate-asjatundjate kaudu uute huvitavate autorite ja teosteni, keda-mida ta muidu võib-olla kunagi ei avastaks.
Crofti avaldus leidis tõlkijate ja kirjanike seas palju poolehoidu ning tema isiklikust lubadusest on saanud avalik kampaania (#TranslatorsOnTheCover), millega kutsutakse ka autoreid oma tõlkijate esiletõstmiseks kirjastustele survet avaldama ja nõutakse, et tõlkija nime raamatukaanel äratrükkimine olgu endastmõistetav tõlkimislepingute tingimus.
Ingliskeelsetes maades juba on mõned kirjastused, kus tõlkija nimi pannakse erandita iga tõlke kaanele. Kuid enamik kirjastusi, Eesti omad sealhulgas, paistab asjale lähenevat juhtumipõhiselt. Traditsiooniliselt tõlkija nime kaanele ei lisata, ent leidub üksikuid raamatusarju ja raamatuid, mispuhul seda tehakse. Esiteks meenuvad väärikad ilu- ja teaduskirjanduse sarjad. Ja kui tõlkijaks on sattunud mõne muu ala tuntud ja tunnustatud autoriteet – lasteraamatu puhul armastatud lastekirjanik, loomaraamatu puhul nimekas zooloog –, pannakse temagi nimi tihti kaanele, sest see on hea reklaam.
Igatahes tundub, et tõlkija rolli teadvustamisest ja tunnustamisest tema nime säärase esiletõstmise teel on nii mõndagi võita, kaotada pole aga suurt midagi. Liiati, nagu osutab Croft, võtab ühe nime kaanele lisamine kaks sekundit ja null dollarit. Tasub kaaluda, kas pole?