Koolid tähistasid eesti kirjanduse päeva

3. veebr. 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilased Nora, Maibrit, Marii ja Rico Jakob naudivad eesti kirjandust. Foto: Ants-Erik Nõmper

30. jaanuaril, kirjanik Anton Hansen-Tammsaare 145. sünniaastapäeval tähistati Eestis eesti kirjanduse päeva esmakordselt riikliku tähtpäevana. 

Sel puhul heisati riigilipud ning põnevaid ettevõtmisi toimus raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides. Korraldati ette- ja ühislugemisi, kohtuti kirjanikega, pandi üles näitusi. Eesti kirjandusele pühendatud sündmusi on jagunud terveks nädalaks.

Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid käisid varahommikul kell 8.36 Toompeal Kuberneri aias lippu heiskamas ja osalesid tseremoonial, kus president Alar Karis kuulutas välja aasta kirjandusõpetaja 2023, kelleks on Märjamaa Gümnaasiumi õpetaja Sirje Nootre.

Õpilased olid kooli kaasa võtnud eesti kirjanduse teose, mida päeva jooksul igal vabal hetkel nii üksteisele tutvustati kui ka omaette loeti. Anu Kell, kes on eesti keele ja kirjanduse õpetaja mõlemas koolis, ütles, et tema õpilastele pole vaja seletada, miks on eesti kirjandus  tähtis. „Väärtustame seda iga päev ja loeme ka eesti kirjanduse teoseid kõikides klassides, käime palju kirjanike muuseumides ning teeme igal aastal kirjanduslikke õppekäike näiteks rahvusliku ärkamisaja või Melchiori radadel. Mida rohkem me oma kirjandust igal eri moel väärtustame, seda enam suudame seda suurepärast pärandit ka noorte jaoks oluliseks muuta.“

Reaalkoolis korraldasid eesti keele õpetajad Kristi Koidu eestvedamisel lisaks nn elava raamatukogu. Selleks valiti õpilased, kes kehastusid eesti kirjanduse autoriteks ning tutvustasid kuulajatele nende loomingut, lugedes katkendeid ja arutledes. Kohal olid nii Tammsaare kui Kross, Keränen ja Runnel, Alliksaar ja Under, isegi Kreutzwald „Kalevipojaga“ jt. See oli meeleolukas ja rõõmus üritus, mis hoidis eesti kirjanduse tüvitekste terve päeva jooksul tähelepanu keskpunktis.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis tähistati eesti kirjanduse päeva raamatunäituse avamisega.

Näituse koostasid 10. klassi õpilased Britaliis Rikolas ja Anete Seppel koostöös raamatukogu juhataja Leili Naani ja emakeeleõpetaja Piret Järvelaga. Näitus koosneb õpetajate koduraamatukogudest pärit pühenduste ja autogrammidega eesti kirjanike teostest, millele mõnel puhul lisanduvad ka meenutused, kuidas raamat koos allkirjaga omanikuni jõudis.

Näituse avamisel osalesid ka külalised. Eesti kirjanduse päeva idee algataja Rein Veidemann meenutas kuulajatele eestikeelse kirjasõna pikka ajalugu, rõhutas tüvitekstide osa rahva kultuurimälus ja väljendas sügavat rõõmu selle üle, et eesti kirjanduse päeva tähistatakse mitmel eri moel koolides, lasteaedades, raamatukogudes, avalikus ruumis. Juhan Kreem ajaloolasena avas autogrammiga raamatu tähenduse ajaloolises mõõtmes.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolipere tähistas pidupäeva enim kõnetanud eesti kirjanduse teose valimisega. Ühtlasi oli raamatukoguhoidja seadnud koridori stendile üles ülevaate Tammsaare elu kirkamatest hetkedest ja värvikamatest ütlustest. Hääletuses osales 196 õpilast ja 21 töötajat ehk üle 70% kooliperest. Suure häälteenamusega võitis Andrus Kivirähki teos „Rehepapp“, teise koha pälvis A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“.

Ühe klassi abituriendid said osaleda linna raamatukogus korraldatud Tammsaare salongis, kus 12 tuntud linnakodanikku lugesid ette Tammsaare näidendi „Kuningal on külm“. 

Kihnu Põhikooli õpilased kogunesid hommikul enne tundide algust, et heisata tugevas vihmasajus Eesti lipp. Edasi tähistati päeva saalis. Lauldi kooli hümni, seda nii eesti kirjanduse päeva kui ka laulumemm Kihnu Virve auks, kes oleks samal päeval saanud 95-aastaseks ning on kooli hümni viisi ja sõnade autor.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hille Umb luges kooliperele ette Tammsaare miniatuuri „Poiss ja liblik“ ning kõneles tundides nii uue tähtpäeva tähendusest kui ka Tammsaare ja tema loomingu tähtsusest eesti kirjanduses. Õpilased lugesid ja tutvustasid üksteisele kaasavõetud raamatut. Nädala lõpus toimub vanematele klassidele traditsiooniline öölugemise üritus, kus lavastatakse luuletusi, võisteldakse viktoriinis, tehakse kirjanduslikku orienteerumist ja palju muudki toredat.

Esimesel eesti kirjanduse päeval kirjutas iga õpilane lugemispäevikusse, mis raamatut ta sel päeval luges ja millised mõtted tekkisid, mis on õpetaja Hille Umbi sõnul lausa ajaloolise tähendusega. „Arutasime õpilastega, et uue riikliku tähtpäeva loomisest osa saada on midagi harukordset.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!