Kuidas tähistavad koolid Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva?

Kuidas tähistavad koolid Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva ning kas sündmused Ukrainas mõjutavad seda?

Eesti iseseisvuspäev on koolide jaoks oluline tähtpäev, mille juurde kuuluvad pidulikud aktused, laulud ja kõned. Viimane aasta on aga näidanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. 

Viimsi Gümnaasium peab Eesti Vabariigi aastapäeva 20. veebruaril traditsioonilise piduliku aktusega. Esinevad kooli segakoor, lauljad ning rahvatantsurühm. Aktusel esineb külalislektorina koorijuht Heli Jürgenson, kes on valitud 2025. aasta laulupeo kunstiliseks juhiks. 

Jürgenson räägib õpilastele laulupeo teemaatikast ning laulupidudest kui Eesti kaitsetahte nurgakivist. Viimsi Gümnaasiumi jaoks on oluline rõhutada ühtehoidmist, Eesti rahvuskultuuri säilitamist ja edasikandmist. Kõik laulud, mida aktusel esitatakse, kuuluvad laulu- ja tantsupeo repertuaari. 

Viimsi Gümnaasiumi noored on ka aktiivsed osalejad rahvatantsus ning koorilaulus – rahvatantsugrupis on kokku juba 40 tantsijat ning kooris üle 60 laulja. Viimsi Gümnaasiumil on hea meel, et õpilased tahavad Eesti rahvuskultuuri hoidmisse ja edasi kandmisesse panustada. 

Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak sõnab, et vabariigi aastapäev on lütseumi jaoks kõige olulisem püha üldse, sest iseseisva riigita ei saaks kool eksisteerida. Vabariigi sünnipäeva hommikul kella seitsme paiku kogunevad õpilased, õpetajad ja vanemad kooli ees, et minna koos Toompeale riigilipu heiskamise tseremooniale. 

Pärast heiskamist istutakse tunnike kooli puhvetis. Termoses ootab tee, kaasa võib võtta kiluvõileiva või saiakese endale ja sõbrale. „Oleme seda teinud aastast aastasse, aga 2022 jääb mõistagi erilisena meelde. Sõda Ukrainas oli alanud, kuulasime raadiost peaministri intervjuud, saime aru, et olukord on väga halb, aga seda suurem oli soov minna Toompeale rahva sekka ja tunnetada – traditsioonilisi laule kaasa lauldes –, et väikeriigi olemasolu on ime. Nii on ka tänavu,“ kirjeldab Pedak.

Tallinna Kristiine Gümnaasium tähistab vabariigi aastapäeva päris mitme üritusega ning tegevusi jagub mitmesse päeva. Tegelikult on Tallinna Kristiine Gümnaasiumil tänavu veel üks oluline tähtpäev, nimelt saab kool 104-aastaseks. Tulemas on neli aktust ning külla tuleb Gerd Kanter, kes on noortele oma sportliku ja tervisliku elustiiliga eeskujuks. Kuna on liikumisaasta, lähevad 9.–11. klassi õpilased Järve terviserajale matkama ning teevad liikudes GPS-kunsti. 

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad korraldavad noortele suure viktoriini. Enne 24. veebruari toimub koolis õpilaskonverents, kus on külalisesinejaks Ruslan Trochynskyi. Nii konverentsi kui viktoriini teemad räägivad õpilastele isamaa hoidmisest ning selle hoidmise vajalikkusest. Samuti sellest, kuidas Ukraina võitleb praegu oma vabaduse eest ning mil moel tahame meie Eesti vabadust hoida. Seda saab noortele konverentsil ning viktoriinil selgitada.

Saaremaa Gümnaasiumis korraldati jaanuaris-veebruaris kõnevõistlus. Kõik õpilased kirjutavad kõne, esitavad selle oma klassis ning parimad osalevad kooli kõnevõistlusel. Edukad võistlusel osalejad esinevad tavaliselt oma kõnega nii kooli vabariigi aastapäeva aktusel, Vabadussõja ausamba juures kõnekoosolekul kui ka näiteks jumalateenistusel Kuressaare Laurentiuse kirikus. 

Selle aasta kõnevõistluse teema oli „On vaja midagi, mis meid keset tühjust hoiaks“ (Karl Ristikivi). Paljude õpilaste kõnest kumas läbi suur mure Ukraina pärast, kuid ka sõjatemaatika laiemalt. Õpilased said väljendada oma mõtteid ja tundeid, aga ka rõõmu selle üle, et saavad elada vabas Eestis, armsal Saaremaal. 

Sellest lähtub ka selle aasta vabariigi aastapäeva fookus, mis on „EV 105“. Lisaks kõnedele saab Saaremaa Gümnaasiumi aktusel osa rahvatantsijate ja koorilauljate esinemisest ning üheskoos vaadatakse klasside tehtud videoklippe teemal „Minu armas Eestimaa“. 

Viljandi Gümnaasium korraldab 22. veebruaril kolm aktust. Igal aktusel tulevad ettekandele Eesti Vabariigi sünnipäevale omased muusikapalad ning õpilastele jagatakse välja õppesuundade stipendiumid. 

„Eesti sünnipäev on täpselt sedavõrd pidulik ning oluline päev, millal oma silmapaistvaid õpilasi tunnustada. Nagu president seda igal aastal teeb,“ sõnab Viljandi Gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe. 

24. veebruaril võtab kool traditsiooniliselt osa Viljandi linna sündmustest, mille hulka kuulub nii manifesti ettelugemine Viljandi kohtumaja ees kui ka linnarahva rongkäik. Paljud koolipere liikmed osalevad linnarahvale suunatud kontsertaktusel, kus antakse kätte linna preemiad. Tänavu on tunnustuse pälvinud ka paljud Viljandi Gümnaasiumiga seotud inimesed. 

„Meie kooli ees lehvib möödunud aastast alates Ukraina lipp, sest Ukraina on selles sõjas kogu Euroopa eest. Ukraina motiiv jookseb läbi aastapäeva sõnavõttudest ja koolipere mõtetest. Käimasolev sõda on kindlasti muutnud meie ja eriti noorte arusaama vabadusest,“ sõnab Salumäe.

Tallinna Nõmme Gümnaasium tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku aktusega, millega tähistatakse ühtlasi kooli 94. sünnipäeva. 23. veebruaril toimub koolis kokku neli aktust eri vanusegruppidele, kus räägitakse ka vabadusest ning selle mõistmisest. 

Aktusel peab kõne ajalooõpetaja Mait Talts, kes meenutab oma eelnevat vabariigi aastapäeva kõnet järgmiselt: „Tõtt-öelda puudutasin Ukraina teemat vihjamisi juba oma eelmise aasta kõnes. Kuulusin ise nende inimeste hulka, kes pidasid Venemaa täiemahulist rünnakut enne eelmise aasta 24. veebruari kahjuks täiesti võimalikuks ning tegin 23. veebruaril oma kõnes sellele ka selgeid vihjeid, teadmata (kuid aimates), et vähem kui 24 tunni pärast on täiemahuline sõda reaalsus. Mäletan, et viitasin seejuures asjaolule, et lähemal ajal peab demokraatlik maailm näitama erakordset koostöövalmidust, sest ka diktatuurid on valmis piltlikult öeldes selgasid kokku panema. Ja nii see on ka läinud,“ kirjeldab Talts.

Saku Gümnaasium tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva aktusega igas kooliastmes kõigile õpilastele ja töötajatele. Fookus on tuleval laulu- ja tantsupeol ning selle kesksel teemal „Püha on maa“. Päeva ülesehitus on sarnane eelnevate aastate omaga. Ukrainas toimuv mõjutab Saku Gümnaasiumi enim koolis õppivate Ukraina õpilaste kaudu. Koolipere osaleb 24. veebruari varahommikul varasemast suuremate jõududega ka Saku valla EV 105. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja sellele järgneval rongkäigul.

Seda tähtpäeva peetakse koolides küll eri moodi, kuid 24. veebruar on Eesti koolide jaoks pidulik ja tähtis päev, kus on olulisel kohal eesti kultuur ja ajalugu. Olukord maailmas on pannud meid vabaduse üle mõtlema ning seda ehk varasemast rohkem väärtustama. Koolide 24. veebruari tähistamise traditsioone uurides selgub, et Eesti Vabariigi 105. aastapäev on eriline ning sündmused Ukrainas on avaldanud vabariigi aastapäeva tähistamisele teatavat mõju. Vabaduse tähtsusest ja tähendusest räägitakse iseseisvuspäeva kõnedes, viktoriinides, aruteludes, lauludes ja tantsudes.

Kuna sõda Ukrainas algas just eelmise aasta 24. veebruaril, mil tähistasime oma vabariigi sünnipäeva, on loomulik, et mõtleme Eesti iseseisvuspäeval vabaduse tähendusest laiemalt. Vabadusest ja selle vajalikkusest saavad mõtiskleda nii õpilased kui õpetajad, potentsiaalseid kirjandi- ja aruteluteemasid jagub. On suur rõõm, et saame Eesti iseseisvuspäeva tähistada! Ilusat saabuvat Eesti Vabariigi sünnipäeva!