Kutsesüsteemi reformiga nihkub tähelepanu oskustele 

Kutsekoda koostöös HTM-iga on loomas oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja analüüsikeskkonnad. Uut süsteemi selgitab HTM-i oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht KÜLLI ALL.  

Reformiga luuakse ametikeskse kutsesüsteemi asemele universaalsetel oskustel ja nende arendamisel põhinev kutsesüsteem. Selle digilahendustest saab tööriist nii töö- ja õpivalikute tegijatele kui ka tööandjatele, koolitajatele, õppekava koostajatele ning õpi- ja karjääriteede toetajatele. Milliseid muutusi uus süsteem kutseõppesse toob?  

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on välja toodud nii praeguse kutsesüsteemi tugevused kui kitsaskohad. 

Tugevusteks loetakse hästi toimivat tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi. See loob hea aluse hariduse ja töömaailma sidustamiseks, mida toetavad ka kutsesüsteem ja -standardid. Positiivsena on välja toodud ka tööandjate suur roll hariduse põhiprotsessides ja oskuste vajaduse prognoosimisel.

Kitsaskohaks on loetud kutsestandardite muutmise jäika protsessi, mis ei võimalda piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida tööturu ja ühiskonna muutustele. Lisaks väärtustavad tööandjad kvalifikatsioone ja kutseid ebaühtlaselt. Kahjuks ei realiseeru haridussüsteemis omandatud oskused ja teadmised tootlikkuse tõusus ja töötasus.

Kutsesüsteemi uuendamisel püütakse neid kitsaskohti lahendada, kuid oluline on säilitada kutsesüsteemi põhiroll ja tugevus – olla töö- ja haridusmaailma vahendaja. 

OSKA prognoosisüsteem on hästi rakendunud. Muutused loovad võimaluse lõimida see paremini kutsesüsteemiga, nii et ametite ja kutsealade vajaduse prognoosimise kõrval tekiks võimalus kirjeldada vajalikke oskuseid täpsemalt.

Oskuspõhine lähenemine ja oskusprofiilid annavad võimaluse luua paindlikumalt uusi õppekavasid ning pakkuda mikrokvalifikatsioone. Näiteks leppida kokku ettevõttega, millise oskusprofiiliga õpet on piirkonnas nende tööjõuvajadust arvesse võttes vaja. Oskuspõhine lähenemine lihtsustab täiendõppekavade koostamist ning edendab seeläbi ka täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.

Uus lähenemine võib tuua muutusi kutseõppe lõpetamisse. Praegu põhinevad kutseõppekavad kindlate nõuetega kutsestandarditel ning neis kirjeldatud oskuste omandamist tõendatakse kutseeksamitel. Samas ei pruugi eri ametite pädevuste kombineerimine õppekavas anda piisavalt teadmisi ühe kindla ameti kutseeksamiks ehk vabatahtlik kutseoskuste tõendamine nihkuks edaspidi tööellu.

Kuna samal ajal kutsesüsteemi reformiga uuendatakse ka kutsehariduse õiguskorraldust, siis see, kuidas õppekavad täpselt tulevikus koostatakse ja kutseõppeasutus lõpetatakse, on veel arutlusel. 

Nii kutsekoolid kui ettevõtjad mõistavad omavahelise koostöö vajalikkust. Kuidas uus kutsesüsteem sellele koostööle kaasa aitab?

Kui viidata veel hariduse arengukavale, siis see seab eesmärgi töötada välja koosloomemudelid, mis aitaksid kaasata tööturu osalisi aktiivselt ja sisuliselt hariduse ja töömaailma sidustamisse. 

Toimiva kutsesüsteemi õppeasutuste (kutseõppe kõrval ka kõrgkoolid ja täienduskoolituse pakkujad) ja ettevõtjate koostöö põhilised kohad on OSKA valdkondlikud ekspertkogud, kutsenõukogud, kutsestandardite koostamise töörühmad ja kutsekomisjonid.

Nende kogude ülesanded erinevad, aga institutsionaalne ja personaalne koosseis tihti kattub. Arvestades meie väikese riigi inim- ja ajaressurssi, plaanime reformi käigus nende kogude ülesanded üle vaadata.

Praegu on keeruline öelda, millised täpselt on uued koostöövormid. Lähikuude jooksul viiakse läbi kutsesüsteemi rakendumise uuring, mille käigus küsitletakse muu hulgas kutsesüsteemi osapooli. Selle sisendi põhjal saame teha ettepanekud ettevõtete ja hariduspakkujate koostöövormide uuendamiseks.

Kutsesüsteemi muudatustega seotakse omavahel tugevamalt OSKA uuringud, mis selgitavad välja tööjõuvajaduse ning valdkonnas vajalikud oskused, loodav oskuste register ning kutseregister. Oskuste register aitab luua selgust ning seoseid eri ametinimetuste taga peituvate vajalike oskuste vallas. Näiteks meeskonnatöö ja klienditeeninduse oskus on vajalik väga mitmes ametis. 

Kas uus süsteem lähendab põhikooliõppijaid kutseharidusele?

Tänu uuele süsteemile on võimalikud karjääri- ja kutsevalikud õppijatele senisest selgemad. Oluline on, et igaüks saaks aru, milliseid oskuseid mingi amet nõuab ja kui laialt on mingi oskus tööturul nõutud ja kasutatav. Oskuste vaate lisamine täiendab juba seni karjääriõpetajate ja -nõustajate hinnatud ametialade nõudluse vaadet, mida kuvatakse praegu haridusportaalis https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/andmesideinsener.

Oskuste registri klassifikaatoris on kirjeldatud nii üld- kui erioskused. Oskuste register saab olla sisendiks ka põhikooliõpilastele enda oskuste kirjeldamisel: millise valdkonna oskused neil näiteks tänu huvihariduses osalemisele baastasemel juba on ning millises suunas on neil head võimalused oma haridusteel edasi liikuda. Loomulikult arendatakse üldhariduse kaudu pidevalt ka kõigi õpilaste üldoskusi. 

Hariduse arengukava koostamine on välja toonud kutsesüsteemi kitsaskohad töö- ja haridusmaailma vahel. Kuidas uus süsteem need kaotab? 

Oskuspõhine lähenemine võimaldab tööturu vajadusi analüüsida ja kirjeldada täpsemalt kui senine ametipõhine kutsesüsteem. Oskuste registrile tuginedes on võimalik paindlikult koostada tööturul vajalikke kompetentsiprofiile, mis sisaldavad ja kombineerivad mitme kitsama ameti oskuseid. Tööandjad ning personalijuhid saavad oskuste registri baasil kokku panna oskusprofiile tööandja vajadustest lähtuvalt. Samuti saab oskustest lähtuvalt koostada ning ettevõtete ja õppeasutuste koostöös kokku leppida oskusprofiilid õppekavade aluseks. Uus lähenemine koos digikeskkonna arendustega võimaldab ka inimesel paremini kirjeldada oma olemasolevaid oskusi ning võrrelda neid teda huvitava oskusprofiiliga.  

Uuel kutsesüsteemil on neli olulist osa: tunnustamine, nähtavus, vajalikkus ja hinnatavus. Kuidas aitab reform kaasa oskuste tunnustamisele ja hinnatavusele?

Toimivas kutsesüsteemis tähendab pädevuste tunnustamine kutse või osakutse andmist ja/või lõputunnistuse või diplomi saamist. Hinnatavus tähendab seda, et kutsestandardi baasil on koostatud kutseeksam ning kutsestandardi pädevused ja tegevusnäitajad on koostatud sellisel viisil ja nii kvaliteetselt, et nende täitmist on õppeasutusel või töömaailma kutse andjal võimalik hinnata kas õppe lõpus või töökogemuse ja koolituse järel.  

Kõige märkimisväärsem uuendus on see, et edaspidi on igaühel võimalus enda oskusi ise hinnata.Näiteks digioskuste enesehindamist saab teha automatiseeritud testi abi. Digikeskkonnas oskuste hindamise järel on võimalik saada ülevaade, millisele ametile selline oskuste palett enim sobib, kus on oskuste puudujäägid, ning ka soovitusi edasiõppimiseks või enesetäiendamiseks. 

Ka tulevikus hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust. Kui õppekava on seotud kutsestandardi või õppekava jaoks loodud oskusprofiiliga, tuleb selles kirjeldatud oskused ja teadmised omandada. Kuidas ja kes hindab kokkuvõtvalt, pole asjaosalistega veel kokku lepitud. 

Reguleeritud (st tegevuspiirangutega) kutsete puhul jääb alles formaalne vastavushindamine ning ka kutse omistamine.

Hindamisega seotud administratiivset võimekust suurendatakse digitaliseerimise ja protsesside nüüdisajastamise teel. Hindamise kvaliteeti toetatakse hindajate koolitamise ning juhendmaterjalide väljatöötamisega. 

Praegu on töötud ja on vabad töökohad, aga „need kaks poolt kokku ei saa“ (tsiteerin teid). Kuidas oskuste register seda olukorda muudab? 

Praeguses kutseregistris on oskused kirjeldatud kutsestandardi pädevuste all tegevusnäitajate kaudu. Kahjuks ei ole need sellisel kujul väga lihtsalt kasutatavad, kui on soov oma olemasolevaid oskuseid nõutavatega võrrelda.

Tööd otsiva või karjäärimuutust kavandava inimese jaoks on keeruline hakata kutsestandardeid sorteerima ja mõtlema, milline neis kirjeldatud amet võiks talle sobida. 

Oskuste register loob võimaluse inimesel enda oskustest pildi luua ning võrrelda olemasolevaid oskusi ametiprofiilil vajalikega, saada kiire ülevaade, millised oskused on tal puudu, ning tulevikus ka infot võimaluste kohta puuduolevaid oskusi omandada. Ka nõustaja töövahendusettevõttes või töötukassas oskab seejärel inimest nõustades pakkuda talle sobivaid oskusprofiile, millel on vabad töökohad. 

Oskuste registri võimalused oma oskusi analüüsida lisanduvad seni haridusportaalis kuvatavale ametite ja kutsealade kohta käivale infole – kui kerge on leida sellel ametialal rakendust, millised on palgad ja nõuded haridusele. 

Uue süsteemi loomine on vajalik digipööre, et viia kutsesüsteemi IT-valdkonnas toimunud muutused. Mida see digipööre kaasa toob? 

Uue kutsesüsteemi etapiti toimuvate digiarendustega on plaanis luua oskuste digilugu, mis oleks osa elukestva õppe digiloost. Nii nagu oleme juba harjunud nägema enda terviseandmeid, analüüse ning retsepte tervise digiloos, saab inimene tulevikus pildi enda oskustest ja kvalifikatsioonidest digikeskkonnas.

Oskuste digiloo arendus on oluline ka personaalse õpitee arengutes. Nii on elu jooksul eri vormides, õppeliikides, haridustasemel õpitu ja omandatu paremini nähtav ja tunnustatav.

Austraalias, Iiri- ja Šotimaal on alustatud kutseoskuste reformi. Kas meie reform aitab tulevikus ka Eesti kodanikul neis riikides tööd leida ja kas sarnastel põhimõtetel reform toimub kõigis EL-i liikmesmaades?  

Ühiskondade ja tööturgude oskuste vajaduse kiirest muutmisest tulenevalt uuendavad mitmed riigid oma haridus- ja kvalifikatsioonisüsteeme. Mikrokvalifikatsioonide kiiresti laienev pakkumine maailmas on näide vajadusest end täiendada ja ümber õppida, et tööturul konkurentsivõimeline olla. Eestis osaleb üha rohkem inimesi täiendõppes. Näiteks 2021. aastal osales EHIS-e andmetel täienduskoolitusel üle 415 000 inimese. Omandatud oskusi soovitakse mõistagi karjääri planeerides ja ka edasi õppimisel paremini nähtavaks teha. 

Euroopas on riikide kvalifikatsioonide võrdlemiseks loodud kvalifikatsiooniraamistik, mida kasutades saab võrrelda, mida tähendab ja kui mahukas on mingi kvalifikatsioon eri riikides. 

Algselt kandsid riigid oma kvalifikatsioonide andmebaasidesse vaid tasemeõppe/formaalhariduse kvalifikatsioonid. Nüüd on hakatud sinna lisama ka mikrokvalifikatsioone ja mõnes riigis ka muid täiendõppekursusi.   

Kvalifikatsioonide võrdlemise alus on õpiväljundid – kriteeriumiteks nende maht ja ulatus. Siin tuleb arvesse just oskuspõhine lähenemine, et oleks võimalik omandada, hinnata ja võrrelda ka väiksemaid õpiampse, mitte ainult aastaid kestvaid tasemehariduse lõputunnistusi ja diplomeid. 

Lisaks on Eesti oskuste register seotud Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide registri ESCO-ga, mida kasutavad kõik Euroopa tööturuametid ning karjäärinõustajad üleeuroopalise kokkulepitud oskuste ja kvalifikatsioonide andmestikuna.

ESCO arvesse võtmine meie registri kujundamisel võimaldabki seda, et meil kirjeldatud oskus on võrreldav Iirimaa tööandja kirjeldatud vajaliku oskusega.