„Lääne-Viru värkstuba“ lõimis õppeaineid ja inimesi

Väike-Maarja Gümnaasiumis on 2023. a algusega lõppenud „Lääne-Viru värkstoa“ projekt, millega loodi õpilabor ja töötati see koos partnerkoolidega sisse.

Jaanuaris toimusid õpilaskonverents energeetika teemal ning teadusvõistlus „Katsekakk“, mille tulemused olid järgmised.

III kooliaste

I koht – Rakke Kool (Anabel Mattisen, Mirtel Laht, Mairit Kaarjärv)

II koht – Väike-Maarja Gümnaasium (Laura Eenpuu, Eva-Angelica Kaldaru, Marten Klement)

III koht – Laekvere Kool (Holger Männi, Aksel Porroson, Kristofer Järv)

IV kooliaste

I koht – Väike-Maarja Gümnaasium (Riko Remi Mitt, Egert Nilbe)

II koht – Väike-Maarja Gümnaasium (Rainer Sokk, Joonas Lamus)

III koht – Väike-Maarja Gümnaasium (Janar Urb, Kristo Veelmaa)

Mida tõi „Lääne-Viru värkstuba“ kaasa?

Väike-Maarja Gümnaasiumi „Lääne-Viru värkstoa“ projekt sai alguse viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on laboris praktilist õpet saanud  ligikaudu 2000 II, III ja IV kooliastme õpilast. Projekti käigus töötati välja 11 uut õppelaborit loodusainete praktiliseks õpetamiseks.

1) Kartulilabor 2019

2) Jõululabor 2019

3) Hans ja Grete 2019

4) Toidulabor 2020

5) Munalabor 2020

6) Paelabor 2021

7) Pärmilabor 2021

8) Pakendilabor 2021

9) Pesupähkli labor 2022

10) Laeva lastimise labor 2022

11) Lubjalabor 2022

Õpetajatele toimus 11 koolitust uute õppelaborite tutvustamiseks, et nad oskaksid praktilisi koolitusi juhendada. Õppelaborites lõimiti omavahel loodusteaduseid ja digitehnoloogiat. Koolitused viis läbi MTÜ Eesti Avastusõppe Liit.

Kokku toimus viis teadusvõistlust „Katsekakk“ ja loodusainete teemal viis õpilaskonverentsi: loodusainete oma Simuna Koolis, meresõidu ja maailma avastamise teemal Kiltsi Koolis, paekivi oma Rakke Koolis, taaskasutuse teemal Sõmeru koolis ning viimati energeetika konverents Väike-Maarja Gümnaasiumis.

Õpilaste tagasiside laboritundidele oli hea. „Suurt muljet avaldasid kaasaegne õpikeskkond ja õppevahendid. Õpilastele meeldis õppida just praktilisi ülesandeid lahendades,“ võttis „Värkstoa“ projekti juht Anneli Kütt kokku.

Kas „Lääne-Viru värkstoa“ ühisprojekt oli selline, nagu osalejad algul ette kujutasid?

„Värkstoa“ projekti algataja Marje Eelmaa kinnitusel kujunes projekti tegevus selliseks, nagu projektis kirjeldatud, aasta-aastalt muutus koostöö paremaks ja sisukamaks, paranes valdkonna õpetajate omavaheline koostöö.  

Laekvere Kooli juht Arne Labe andis projektile hindeks 5+: „Algul oli ettekujutus hägune, kuid tegelikkus oli väga tore ja hariv.“

Rakke Kooli direktor Tanel Kümnik sõnastas, et „Värkstoa“ loomine pakkus põnevust ja omajagu aruteluteemasid, kuhu olid kaasatud kõik osalevad koolid. Nende käigus sai selgeks, et projekt annab tööriistad õpetajatele oma tundide põnevamaks muutmiseks.

Milles näevad koolijuhid „Värkstoa“ ja „Katsekaku“ väärtust?

Väike-Maarja Gümnaasiumi juhi jaoks oli kõige suurem väärtus see, et õpilastel oli võimalus praktiseerida laboris, tulla teise kooli, mis meelitas ka Väike-Maarja Gümnaasiumisse õppima tulema. Ka Simuna kooli direktor Kaja Põldmaa arvas, et „Värkstuba“ mõjutas mõnda nende õpilast Väike-Maarjas õpinguid jätkama.  

Kõrgelt hinnati programmi pakutud koostöövõimalust õpetajatele. Rakke Kooli direktor Tanel Kümnik nägi just selles inspiratsiooni tulevaseks koostööks: „Koolitused andsid õpetajatele võimaluse vahetada omavahel kogemusi ning seeläbi õppida paremini tundma oma kolleege ka väljaspool Väike-Maarja valda, mistõttu on ka tulevikus säärastele koostööprojektidele ja koolitustele uksed avatud.“

„Hästi olulised olid „Värkstoa“ koolitused õpetajatele. Just see, et saad koostööd teha ja kogemusi vahetada, ja nii aastaid järjest, mitte ühekordse kohtumisena,“ mõtiskles ka Simuna Kooli juht Kaja Põldmaa.

Väike-Maarjast Marje Eelmaa tõi välja teadusvõistluse „Katsekakk“ ainulaadsuse. Simuna kooli direktor Kaja Põldmaa pidas oluliseks seda, et Tartu Ülikool Väike-Maarjasse kätte tuli: „Värkstuba on Lääne-Virumaal ainulaadne teaduslabor ja seda oli võimalik kasutada palju tihedamini, kui me näiteks Tartus oleksime käinud. „Katsekakk“ on kogu Eestimaal täiesti ainulaadne võistlus ja meie õpilaste jaoks oli võimalus minna majast välja kaasaegsesse laborisse uurimistööd tegema väga inspireeriv. Edumeelsete õpilaste hulgas käis ikka väike rebimine, et keda sinna saadetakse,“ rääkis Kaja Põldmaa.

Sõmeru Põhikooli direktor Virge Ong pidas oluliseks võistlusmomenti „Katsekakul“: „Õpilaste jaoks on igasugustel võistlustel osalemine huvitav kogemus ja „Katsekaku“ väärtus oli eelnevalt omandatu uuesti kasutamine uues olukorras.“

„Koostatud ülesanded olid üles ehitatud nii, et õpilased said osa põnevalt püstitatud probleemidest, mis olid lahendatavad tõsise laboratoorse töö abil,“ jagas Rakke Kooli direktor Tanel Kümnik.

Kiltsi Kooli juht Merje Leemets rääkis: „Osalemine laborites suurendas õpilaste koos töötamise oskust, arendas uurimiskogemust ja loovust. Värkstuba oli värskendav eemaldumine koolipäeva argisuse rutiinist.“

Kuidas võiksid „Värkstuba“ ja teadusvõistlused Lääne-Virumaal jätkuda?

Projektis osalejatele oli kõik tasuta, kaasa arvatud bussitransport „Tuleviku koostöö sõltub eelkõige koolide eelarvest,“ rääkis Marje Eelmaa. Ta kinnitas, et teadusvõistlus „Katsekakk“ jätkub kindlasti, värkstoa tundides osalemine on Väike-Maarja Gümnaasiumile tagatud, kuid teiste koolide võimalused selguvad sügiseks.

Partnerkoolide juhid oleks huvitatud koostöö jätkamisest, kuid võimalik, et muudatustega.

Sõmeru Põhikooli direktor pakkus, et „Värkstuba“ võiks olla huvilistele, näiteks osaleks laborites igast koolist grupp õpilasi (7., 8., ja 9. klassist), kes võiksid  seejärel ka võistelda „Katsekakul“.

Ka Simuna Kooli juht Kaja Põldmaa tõi välja, et laboriõpet võiks vähemasti asjast huvitatuile näiteks huviringina jätkata, „Katsekaku“ võistlus ja teaduskonverents võiksid jääda.

Kiltsi Kooli juht Merje Leemets oli huvitatud sarnase õppe jätkamisest. Nii arvas ka Laekvere Kooli direktor Arne Labe: „Projekt võiks jätkuda kasvõi samade teemadega. Klassil oleks äärmiselt tore kaks korda õppeaastas värkstuba külastada.“

Rakke Kooli juht Tanel Kümnik mõtiskles: „Värkstoast võiks saada ühe lõimitud õppe vormi sünonüüm, kus ei ole ühendatud mitte ainult ained ja eluvaldkonnad, vaid ka koolide õpilased „Katsekaku“ võistlustel ning õpetajad ühistel aruteludel ja koolitustel. Ootan edaspidigi kohtumisi „Katsekaku“ võistlustel ja konverentsidel ning loodud lõimitud õppekava arendust.“

Mis on „Lääne-Viru värkstuba?“

2018. aastal valmis Väike-Maarja Gümnaasiumis moodne õpilabor. Värkstoas avastatakse praktiliste ülesannete ja katsete kaudu loodusainete vahelisi seoseid. Õpe sisaldab loodusõpetust, bioloogiat, geograafiat, keemiat, füüsikat.

Projekti oli kaasatud üheksa Lääne-Virumaa kooli – lisaks Väike-Maarja Gümnaasiumile Kiltsi Põhikool, Simuna Kool, Rakke Kool, Sõmeru Põhikool, Vinni-Pajusti Gümnaasium, Muuga-Laekvere Kool, Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Lasteaed-Põhikool ning Rakvere Ametikool. Partnerkoolide õpilased alates teisest kooliastmest ehk neljandast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni said projektis osaleda õppelaborites ning seejärel õpitul põhineval teadusvõistlusel „Katsekakk“.

Projekt „Kaasaegse ja teaduspõhise õpikäsituse kujundamine ja rakendamine Lääne-Virumaa koolides ehk Lääne-Viru värkstuba“ vältas 2018–2023, toetudes nii loomisel kui tegutsemisel Euroopa Sotsiaalfondi ligi 200 000-eurosele toetusele.