Mida andekas laps vajab ja kuidas teda toetada?

10. veebr. 2023 Merilin Mändveer - 2 Kommentaari

Kui räägime erivajadusega lapsest, ei mõtle me tavaliselt esmalt andekat last. Ometi on andekus hariduslik erivajadus, mida õpetajad peavad märkama ning millele pühenduma. Kuidas toetada õpetajana andekat last?

Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Marika Veissoni sõnul on tähtis, et lapse annet märgataks kodus, lasteaias, koolis ja huviringis ning täiskasvanud looksid tingimused lapse ande arenguks. Oluline on, et õpetajad annaksid lapsele tema võimetele vastavaid tegevusi. Liiga lihtsad ja ka üleliia keerulised ülesanded ei soodusta arengut. 

„Kehv on olukord, kui andekas laps igavleb ja talle ei anta piisavalt tema huvidele vastavat tegevust. Oluline on õpetaja tark juhendamine ja toetus. Lapsed on erinevad ja seetõttu tuleb õpetajal arvestada, mis ühele või teisele jõukohane on,“ leiab Veisson.

Ka Viivi Neare toob raamatus „Erivajadusega laps lasteaias ja koolis“ välja, et andekas laps vajab sellist keskkonda, kus ka temal oleks võimalus pisut pingutada. Samas on Neare sõnul andekate laste puhul risk neid üle hinnata ja püstitada liiga kõrgeid ootusi, mis võivad lastes esile tuua tõrksust ning depressiooni. Samas ei soovitata andekate lastega suhelda kui väikeste täiskasvanutega, sest nad on ennekõike lapsed ja alles seejärel andekad.

Seega on oluline pakkuda andekatele lastele õppimiseks ja avastamiseks lisaülesandeid, kuid seejuures vältida liigsete ootuste seadmist. Sisemine motiveeritus on õppimise jaoks vajalik ning kui laps tunneb kõrgete ootuste pinget, võib õppimistahe kiirelt kaduda.

Tähtis on koostöö lastevanematega

Veisson peab oluliseks õpetajate koostööd lapse vanemate ja kolleegidega, kes saavad ande arengut maksimaalselt toetada ning luua selleks vajalikud tingimused. Samuti peaks õpetaja tegema koostööd muusika- ja liikumisõpetajaga või ringijuhendajatega. „Uurijad on soovitanud, et kõige efektiivsem aeg annete arendamiseks on alates viiendast eluaastast kuni 15. eluaastani ning sealt edasi muidugi ka. Andest ei piisa, kui ei kujune harjumust ande arenguks kõvasti tööd teha ja harjutada,“ kirjeldab Veisson.

Jaan Kõrgesaar on kirjutanud, et lapse anded võivad jääda soiku,kui lastevanemad pole annete arendamisest huvitatud ja õpetajatel ei jätku ressurssi selle huvi tekitamiseks. Kõrgesaar soovitab raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse“ rääkida lapsevanematega lapse huvidest ja võimetest, mille põhjal saab vanematele soovitada sobilikku õpikeskkonda.

Oluline on, et õpetajad annaksid lapsele tema võimetele vastavaid tegevusi. Foto: Konstantin Sednev / Postimees / Scanpix

Individuaalne lähenemine

„Individualiseerimist on alati eriti vajanud need lapsed, kes teistest millegi poolest tugevasti erinevad, olgu selleks siis lapse eriti nõrgad või iseäranis head võimed õppimises,“ kirjutab Inge Unt raamatus „Andekas laps“. Ta leiab, et õpetuse individualiseerimine on kui pedagoogiline lähtepunkt andeka lapse arendamiseks.

Veissoni sõnul võib andekus jääda märkamata siis, kui täiskasvanud ei lähene igale lapsele individuaalselt. „Andekate muusikute, kunstnike, sportlaste peredes kasvavad sageli samuti tulevased andekad, sest nende annet pannakse tähele ja selle arengut soodustatakse,“ sõnab Veisson. 

Sarnaste huvidega eakaaslaste toetus

Uurimused on näidanud, et ande arenemist toetab keskkond, kus õpilane tegutseb koos teiste sama profiiliga annetega õpilastega. Reelika Vähi toob oma bakalaureusetöös „Individuaalse õppekava vajalikkusest andekatele õpilastele“ välja, et andekatele õpilastele meeldib suhelda omasugustega ning nendega oma akadeemilist võimekust proovile panna. Ka andekate laste vanemad on välja toonud, et omavaheline suhtlus on muutnud nende järeltulijad enesekindlamaks ja tekitanud soovi õppida. Tänapäeval saab sarnaste hobidega inimesi kohata huviringide ja huvikoolide kõrval näiteks sotsiaalmeedias.

Andekas laps ja sotsiaalmeedia

Annete ja oskuste arendamises võib abiks olla ka sotsiaalmeedia. Kooli õppekava käsitleb siiski vaid teatud osa valdkondadest, kus õpilase andekus esile saaks tulla. Oletame, et klassis käib laps, kellest saab täiskasvanuna suurepärane filmioperaator ning keda kriitikud tulevikus ülimalt andekaks nimetavad. Aga kui kool ei käsitle veel audiovisuaalset loojutustamist, siis kas lapse anne saab üldse esile tulla? Õnneks saavad tänapäeva noored avastada endale huvipakkuvaid valdkondi sotsiaalmeedia kaudu. 

Youtube’i videotest saab õppida näiteks filmima, monteerima, tantsima ja elektroonilist muusikat looma. Instagramis ja TikTokis võib õppida mõnesekundiliste videote kaudu kokkamist ja võõrkeeli. Kui hobi on lapsele teada, võib interneti abiga olla seda üsna lihtne arendada. Samuti saab sotsiaalmeediast üles leida sarnaste huvidega noored, kellega õppida või koos luua. Sotsiaalmeedia on noorele hea vahend hobide avastamiseks ning oma kogukonna üles leidmiseks. 

Kokkuvõtvalt on andeka lapse toetamisel oluline

  • märgata lapse uudishimu ning keskmisest suuremat huvi mõne valdkonna vastu;
  • teha õpetajana koostööd lapse vanemate ning kolleegidega lasteaiast/koolist;
  • võimaldada lisaülesandeid, et laps ei tunneks rühmas või klassis igavust;
  • anda andekale lapsele paraja raskusastmega ülesandeid, need ei tohi olla liiga lihtsad ega liiga rasked;
  • vältida liialt kõrgete ootuste seadmist;
  • läheneda andekale lapsele õppe- ja kasvatustegevuses individuaalselt.

Peale selle peab meeles pidama, et andest üksi ei piisa – on vaja harjutada ning annet arendada. Sarnaste huvide ja annetega lapsed saavad üksteist toetada. Sotsiaalmeediast leiab sarnaste hobidega eakaaslased ning oskusi arendavad videod lihtsalt üles.


Haridus- ja teadusministeerium annab teada: kogemuskoolitus õpetajatele – kuidas koolis andekaid lapsi arendada

  • 2. märtsil toimub Tartus kogemuskoolitus õpetajatele teemal „NOPPEÕPE – üks võimalus, kuidas koolis andekaid lapsi arendada“. Koolitusel saab teada, mida tähendab noppeõpe ehk pullout ning kuidas seda koolis rakendada. Juttu tuleb nii noppeõppe teoreetilistest ja metoodilistest lähtekohtadest kui kogemustest kahes Eesti koolis. 
  • Arutletakse, kuidas siduda noppeõpet kooli eripära, vajaduste ja võimalustega, räägitakse võimalikest piirangutest ning ohtudest, nopperühmade moodustamisest ning loomulikult ka noppetundide läbiviimisest ja sisust. Samuti sellest, mida teha noppetunnis, et see oleks võimeka õppija jaoks arendav ja motiveeriv ning kuidas kujundada õppetegevusi nii, et me ei õpetaks järgmiste klasside materjale ette, vaid hoopis laiendaksime ja süvendaksime õppekava. 
  • Teoreetilised teadmised rakendatakse kogemuskoolitusel kohe ka koostöiselt praktikasse ning iga osaleja saab lisaks teadmistele kaasa võtta värsked noppeülesanded ja ideed. 
  • Koolitust juhib ja kogemusi jagab Karin Konksi, kes on Tartu Erakooli SädeTera klassiõpetaja ja noppeõppe õpetaja.
  • Osalemiseks on vajalik eelnevalt registreeruda! 
  • Sihtrühm on kõikide kooliastmete õpetajad, õpetajakoolituse tudengid. 
  • Toimumisaeg 2. märts kl 11.15–14.15. Kogunemine kl 11. 
  • Toimumiskoht Tartu vaksali kohviku Wedur seminariruum Vaksali 6. 
  • Osalemistasu ei ole.
  • Osalemiseeldus: aktiivne osavõtt koolitusest ja valmidus tagasisidet anda. 
  • Kohtade arv 50.
  • Registreerimine: bit.ly/3I7QTcV 
  • Lisainfo: karin.konksi@tartuerakool.ee, tel 5699 2192 
  • Kogemuskoolitus toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja andepoliitika osakonna algatusel ja toetusel.

2 arvamust teemale “Mida andekas laps vajab ja kuidas teda toetada?”

  1. Arno Jaago ütleb:

    Lastel ei ole mitte kunagi igav, välja arvatud juhtumitel kui vanemad või täiskasvanud neil elamist takistavad kui lapsi igasugustel erinevatel tasanditel raamisesse surutakse. See kõik tuleb sellest, et täiskasvanud on ise raamides kasvanud, kus standardid, keelud, käsud, seadused nad labürintidesse on asetanud, ning kujutage nüüd ette, et need täiskasvanud peavad omakorda lapsi neis labürintides kasvatama. Orjastatud inimene kes end vabaks inimeseks peab, ei anna endale siiski aru kui palju ta ori ja süsteemi mutrikene on. Meedia kallab inimesele omakorda oma lehtri kaudu veel igasugu saasta sisse ja siis veel kõiksugu psühhotroopsete ainetega vangistatud ja operatiivvõimekuse minetanud inimesed ei pane tähelegi, kuidas nende loomulikkus neilt kaaperdatud on. Professorid, doktorid jne. kõik selle sama süsteemi enese poolt programmeeritud rakenduslikud biorobotid oskavad vaid pähe õpetatud süsteemile kasulikke idioote toota. Mul on olnud au neid koolitatud rakendusbioropoteid lähemalt vaadelda, ning uskuge mind, nad ongi oma inimlikkuse kaotanud ja käituvad vaid ette antud juhendeid pidi käitudes. Piinlik, aga nii just see haridus programmeeritud on, et inimestelt röövitakse ka isemõtlemise võime. Täiega persses need teadlased, nagu oli ka see teadusnõukoda. Ärge uskuge kõike mida kirjutatakse, usaldage esmalt endi talupojamõistust ja loogikat mis tuleneb loomulikkusest, mitte vangistatud ja tõrgetega rikastatud mõtlemisvõime ja käitumismehhanismidega roboteid, kes vaevlevad erinevate sõltuvuste käes, mis neid tõrkeid tekitavad ja hulgi kaupa toodavad, et loomulikkust häbenetakse ja ebaloomulikkust kiidetakse. Maskid maha seltsimehed 😉

  2. Peep Leppik ütleb:

    Normaalses keskkonnas
    areneb vaimselt andekas laps ka normaalsel-looduspärasel viisil. Ja arengupsühholoogia vaatevinklist pole ta erivajadustega (moesõna!). Nagu pole laste arendamisel ka IMEVÕTTEID …

    Küll võib tema arengut pärssida (nagu teistegi laste oma) meie nn moodsad teooriad, mis on viinud meil gümnaasiumilõpetajate arukuse (IQ) langusesse… (põhjalikumalt minu viimastes raamatutes).

    Kool on igas suhtes ettevalmistus eluks (eriti enne murdeiga) ja kui faktiteadmisi pole omandatud, siis on ka MÕTLEMINE kesine…

    Üksikud väga hea MÄLUGA lapsed võivad NÄIDA ANDEKATENA, mis on ka kõik, kuid mõtlemise arendamise DIDAKTILISI küsimusi ei arutata ka ühes kommentaaris – vt lähemalt “Homo sapiens on suremas…”(2017) või “Mõtlemine on huvitav” (2003).

    Eraldi tuleks vaadata motoorika (liigutuste) vallas andekaid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!