Muukeelne laps (4): Eesti keeles õppimine Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolis

Nelja tunni videod

Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli matemaatika nelja tunni videosalvestustest on näha, et õpetajad kasutavad vene laste eesti keeles õpetamisel palju aktiivõppe meetodeid. 

VIDEOD: KALLE PÄRT

MATEMAATIKA

Õpetaja Külli Krall: „Õpetan seda klassi teist aastat. See on keelekümblusklass, kus õppetöö toimub eesti keeles. Eesti keele õpetamisel muukeelsetele lastele pean kõige tähtsamaks järjekindlust ja järjepidevust. Väga hästi töötab reegel „Üks keel – üks õpetaja“. Klassivälised üritused peaksid olema eesti keeles ja eestimeelsed.“

KEHALINE KASVATUS

Õpetaja Oleg Pušin: „Treeneri- ja õpetajatööd alustasin 1987. aastal. Põhikoolis olen algklasside kehalise kasvatuse õpetaja kolmas aasta. Slaavi põhikoolis olen töötanud kolm kuud. Kõige tähtsam on tekitada õpilastes kehalise kasvatuse vastu huvi, luua pingevaba ning rahulik õpikeskkond. Kehaline kasvatus on ainuke õppeaine, kus on võimalik õppida keelt liikudes, suheldes aktiivselt nii õpetaja kui klassikaaslastega. Algklassiõpilaste puhul on esialgu vaja võimalikult arusaadavalt selgitada kahes keeles. Minu kogemus on näidanud, et läbitud teemadel ei olnud uue materjali omandamisel enam vaja keeleliselt dubleerida.

Probleem: Ida-Virumaa spetsiifika on see, et enamik lastest viibib eesti keele keskkonnas ainult kooliajal ja suvevaheajal õpitu ununeb. Ettepanek: Ida-Virumaa lastel peaks võimaldama osaleda teiste maakondade lastega suvelaagris 7–10 päeva kuus, et nad eesti keelt ära ei unustaks.“

INIMESEÕPETUS

Õpetaja Heli Vilumets: „Õpetan vene lapsi eesti keeles esimest aastat. Kõige tähtsamaks pean seda, et eesti keeles õppimine ei muutuks lastele vastumeelseks.“ 

ÜHISKONNAÕPETUS

Õpetaja Heli Vilumets: „Muukeelsete laste õpetamisel peab õpetaja olema väga leidlik, järjekindel, kannatlik, sõbralik, rõõmsameelne ja õiglane. Minu eesmärk on, et õpilased tahavad tulla minu tundi ja õppida ainet eesti keeles. Soovin olla ka edaspidi rõõmsameelne, hooliv, sõbralik ja abivalmis õpetaja.“

Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolis hakati eesti keeles õppima 2019. aastal. Kuidas on läinud, sellest räägib direktor Svetlana Vladimirova. 

Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolis õpivad põhiliselt vene kodukeelega lapsed. On ka ukraina, valgevene, aserbaidžaani ja teisi lapsi, kuid mitte palju. Ukraina sõjapõgenike lapsi oleks koolil võimalik juurde võtta. Eesti kodukeelega lapsi selles koolis teadaolevalt ei õpi.

Kuidas teie õpilased eesti keelt õpivad?

Svetlana Vladimirova: Me kasutame eestikeelse keskkonna loomiseks keelekümblusprogrammi ja eestikeelset aineõpet ning juba näeme, et meie õpilased oskavad eesti keelt paremini kui mõni aasta tagasi.

Meie kooli juhtkond alustas praeguses koosseisus tööd 2018. aasta sügisel. Otsustasime siis, et peame olema kursis kõigi Eesti üldharidusõpet suunavate põhimõtete ja õigusaktidega ning püüame teha kõik võimaliku selleks, et meie kooli õppekorraldus nende aktidega vastavusse viia. 2019. aasta algul tutvusime eesti keele arengukava eelnõuga ja siis tekkiski mõte pakkuda meie kooli eestikeelset aineõpet kõigis kooliastmetes. Meil olid juba varem keelekümblusklassid, kuid need ei täitnud keelekümbluse programmi nõudeid täies mahus. Näiteks teises ja kolmandas kooliastmes õpetati suuremat osa õppeainetest vene keeles. Seepärast otsustasimegi, et peame keelekümbluses ja eestikeelses aineõppes kiireid muutusi tegema, et saaksime liikuda eesti keele arengukava eesmärkide täitmise suunas. Praeguseks on meil kõigis klassides eestikeelne aineõpe ja 1.–3. klassini suurendasime eesti keele tundide arvu. Ainsana õpivad praegu vene keeles erivajadustega lapsed, keda meil on 27.

Kuidas õpilased eesti keeles õppimisse suhtuvad?

Õpilased on erinevad, igaühel on oma arvamus ja hoiakud, kuid probleeme ei ole olnud. Eesti keeles õppimisele ülemineku alguses oli kõigil muidugi raske. Kõige keerulisem oli 7. klassi õpilastel, sest nemad alles alustasid õppeainete eesti keeles õppimist. Kriitiline oli novembrikuu, kui eesti keeles oli õpitud juba mitu kuud, kuid tulemusi ei olnud kuigivõrd näha. Aga teadsime, et võõras keeles õppida pole lihtne, ja olime selleks valmis. Märtsis läks aga õpilastel eesti keelega juba paremini ja siis oli kõik palju rahulikum.

Kas õpilased teadvustavad endale, et eesti keele oskusest on elus kasu?

Teadvustavad ikka, eriti need, kes soovivad gümnaasiumis edasi õppida.

Kas vene lapsevanemad ei kartnud, et lapsed ei suuda eesti keeles õppida?

Nii musta stsenaariumi meil ei ole olnud. Kardeti pigem, et laste teadmiste kvaliteet võib kannatada ja õppeedukus langeda. Kokkuvõtteid tehes nägime, et eesti keelele ülemineku aastal lastel õppeedukus langeski. Kuid kolme aasta analüüs näitab, et teisel ja kolmandal aastal hakkas see taas paranema, ehkki õpiti eesti keeles. Üldiselt peetakse loomulikuks, et suurte muutuste alguses õpilaste õpitulemused langevad.

Kas vanemad ei kartnud, et eesti keeles õppides unustavad nad vene keele ära? 

Ei kartnud, sest vene keelt ja kirjandust õpivad meie õpilased vene keeles.

Kas vanemad panevad lapsi vene erakooli, et laps saaks vene keeles õppida? 

Meilt on viidud eesti õppekeele pärast vene erakooli vaid kümme õpilast. 

Kas vanemad on viinud oma lapsi eesti kooli? 

On küll, kuid töötame selle nimel, et pakkuda oma koolis kvaliteetset eestikeelset haridust. Näeme, et meie lapsevanemad viivadki lapsi eesti koolidesse varasemast vähem. 

Kuidas vene lastevanemad keelekümblusse suhtuvad? 

Keelekümbluse põhimõtteid tunnevad meie lastevanemad hästi, sest oleme teinud põhjalikku teavitustööd. Algul oli siiski teadmatust ka. Näiteks 2019. aasta sügisel ei saanud me avada varajase keelekümbluse klassi, sest soovi seal õppida avaldas ainult viis lapsevanemat.

Kas lastevanemad on nõudnud rohkem eesti keele tunde?

Ei ole nõudnud. Rohkem eesti keele tunde on olnud pigem üks võimalus, mida oleme lastevanematega arutanud. Eesti keele tunde oleme juurde lisanud algklassides.

Kas olete suunanud oma eesti keeles õpetavaid õpetajaid koolitustele?

Enne õppeaasta algust julgustab juhtkond õpetajaid aktiivõppe meetodeid kasutama. Siis külastab juhtkond õpetajate tunde ja vaatab, kui palju rakendatakse seal aktiivõpet, rühma- ja paaristööd, praktilisi töid, õuesõpet jmt. Kui nähtu ei ole kõige parem, siis suunatakse õpetaja koolitustele. Viimastel aastatel läbisid meie kooli õpetajad LAK-õppe ja keelekümbluse ABC (II–III kooliastme aineõpetajale) koolitused.

Eesti keeles õpetavad õpetajad vajavad eelkõige selliseid koolitusi, kus jagatakse soovitusi, kuidas panna laps aktiivselt tööle nii, et iga minut tunnis oleks ära kasutatud. 

Kas olete suunanud vene emakeelega õpetajaid eesti keele kursustele? 

Seda ei ole me teinud, sest sunniviisiliselt õppima suunamine ei anna head tulemust. Üldine keeleoskus ja ainekeele valdamine on siiski kaks erinevat asja. Keeleeksami tegemisest ei piisa, et oma õppeainet eesti keeles õpetada.

Kas teie õpilastel on eesti keele tuutoreid? 

Ametlikke tuutoreid ei ole, kuid igas klassis on alati õpilasi, kes teisi aitavad. See on alati nii olnud, ja mitte ainult eesti keele küsimustes.

Kas teil on seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ettepanekuid?

Eestikeelsele õppele üleminekust on viimastel kuudel nii palju kirjutatud ja räägitud, et kõik valukohad on juba esile tõstetud. Kuid arvan, et üleminekuperioodil oleks õpetajatele toeks tavalisest lihtsamas eesti keeles kirjutatud õpikud, nii et vene õpilastel oleks kergem eesti keele õppimisega algust teha. Praegu ei jõua lasteaiad veel kõigile vene lastele eesti keelt nii selgeks õpetada, et nad saaksid koolis eesti keeles õppida. 

Millal teie õpilased eesti keeles vabalt rääkima hakkavad?

Alates teisest kooliastmest.

Kas nii pikaldane areng võib stressi ka tekitada? 

Õpetajad on harjunud, et nende töö vilju saab näha alles siis, kui lapsed lõpetavad kooli. Keeleomandamisel on tempo sama.

Mis uusi mõtteid on eestikeelsele õppele üleminek teie koolis tekitanud?

Näeme selgelt, et kõik muutub, sealhulgas kooli iga töötaja töö. Kuid õpetaja töö on olnud alati energiakulukas ja jääb selliseks ka edaspidi. 

Mis eestikeelsele õppele üleminekuga muret teeb?

Osa õpetajate ja spetsialistidega on vaja mõne aja pärast tööleping lõpetada. Selle teadmisega on raske elada.