Muukeelne laps (5): Kuidas õpitakse eesti keelt Sillamäe Gümnaasiumis?

17. veebr. 2023 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Vene noored suhtlevad eesti keeles

Sillamäe Gümnaasiumi videofilm tutvustab üheksat populaarset meetodit, mille abil on lihtne panna vene noori eesti keeles suhtlema. 

  • Mokalaat. Lähestikku istuvad õpilased räägivad tunni algul omavahel eesti keeles, mida nad on viimasel ajal teinud ja mõtelnud. Räägivad kõik ja korraga. Vahetatud mõtted pannakse eesti keeles paberile kirja. 
  • Kohvik. Õpilased istuvad klassis väikeste rühmadena nagu kohvikulaudade ümber. Nad arutavad õpetajalt saadud ülesande eesti keeles ühiselt läbi, leiavad lahenduse ja teevad esitluse. 
  • Väitlus. Väideldakse eesti keeles selle üle, kas oleks otstarbekam suures majas osa tube tühjaks jätta või need välja üürida. 
  • Paaristöö. Otsitakse koos pinginaabriga sõnu eestikeelsesse ristsõnasse.
  • Lauamäng. Arvsõnu harjutatakse sellise lauamänguga, kus tuleb kogu aeg eesti keeles arvsõnu öelda. Teiste valdkondade sõnade jaoks on teised lauamängud.
  • Pantomiim. Kaks õpilast etendab pantomiimi, pealtvaatajad pakuvad eesti keeles, mida nad öelda tahavad. Antud videos ei läinud külmkapi lamp põlema. 
  • Toolide vahetamine. Lausemalli drillimine. Üks õpilane ütleb eesti keeles, et kõik, kes kasutavad kodus arvutit, vahetavad kohad. Kes lausest esimestena aru saavad, tormavad kohti vahetama. Seejärel ütleb järgmine õpilane mingi lause.
  • Kaart. Geograafia teema puhul on pandud põrandale suur kaart, kus ei ole riikide nimesid märgitud. Õpilastel on lipikud riikide eestikeelsete nimedega, nad ütlevad eesti keeles, mis riikide lipikud neil on ja kuhu nad need suurel kaardil paigutavad. 
  • Laulmine. Videofilmi lõpus teevad õpilased piparkooke ja laulavad samal ajal eesti keeles Birgit Õigemeele laulu „Kingitus“. 

Need näited on võetud õpetajate Jelena Rjazanova, Julia Zahharova, Galina Šutikova, Marina Orikova ja Anne Meldre eesti keele tundidest. 

Filmi idee on Anne Meldrelt, tunnid filmis üles ja montaaži tegi Sergei Varankin.


Sillamäe linnas eestikeelne suhtluskeskkond peaaegu puudub, mistõttu on väga tähtis luua see koolis. 

Kuidas Sillamäe Gümnaasiumis eestikeelset suhtluskeskkonda luuakse, sellest annab hea ülevaate seal detsembris valminud videofilm, kus näidatakse viie eesti keele õpetaja kasutatavaid meetodeid, mis võimaldavad panna õpilasi omavahel aktiivselt eesti keeles rääkima nii klassiruumis kui ka väljaspool seda.

Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit mainib Zoomi-vestluses, et seda videofilmi näidati ka kooli õpetajate konverentsil „Õpetajalt õpetajale“, kus see tekitas elavat arutelu. Arvati, et samasuguseid metoodikafilme saaks teha kõigi õppeainete kohta. See film sobib vaatamiseks nii õpetajatele kui ka õpilastele, sest õpilased saavad neid vaadates öelda, missugused meetodid meeldivad neile rohkem ja missugused vähem ning missuguseid meetodeid nad õpetajatelt veel ootaksid. Arno Kaseniit lisab, et teda ennastki pani see film kaasa mõtlema ja tal tekkis näiteks mõte, et eesti keele õppimist saaks muuta põnevaks mitmesuguste sõnamängudega. Näiteks antakse õpilastele viis minutit aega ja vaadatakse, kui palju eesti sõnu jõuab keegi kirja panna. Lubatud võiksid olla ka sama tüvega sõnad, näiteks „mure“, „muretsema“, „murelik“, „muretu“ jne.

Eesti keele õpetaja Anne Meldre selgitab, et Sillamäe kooli eesti keele õpetajad pakkusid sellesse videofilmi neid meetodeid, mille õpilased on hästi vastu võtnud, ja selles mõttes on tegemist edulugudega. Õpetaja Meldre lisab, et filmis on muidugi vaid väike osa kasutatavatest meetoditest. Üks meetod on näiteks see, et õpilased ise jälgivad, kui palju nad tundides eesti keelt kasutavad. Kui Meldre Sillamäe Gümnaasiumisse õpetajaks tuli, siis andis ta õpilastele paberilehed, kuhu tuli pärast iga eestikeelse lause ütlemist tõmmata kriips. Tollal oli hea tulemus, kui õpilane sai tunnis tõmmata kolm kriipsu. Praegu jõutakse üle kümne kriipsuni tunnis, sest eesti keelt osatakse paremini, ja teiseks õpivad õpilased väiksemates rühmades, kus nad saavad rääkida eesti keelt ka omavahel. 

Toolide vahetamise mäng. Kaader videost

Kahe keeletasemega õpilased

Arno Kaseniit selgitab, et Sillamäe Gümnaasiumis õpivad nii hea kui ka tagasihoidliku eesti keele oskusega noored. Hästi oskajad tulevad eesti õppekeelega põhikoolidest. Tase on nii erinev, et mõnelgi juhul tuleb moodustada erineva keeletasemega õpperühmi, sest tugevamad peavad samuti oma eesti keelt arendama.

Anne Meldre ütleb, et eri keeletasemega noori aitab üksteisele lähendada rutiinne tegevus. Näiteks saab kõigi tundide algul rääkida sellest, kuidas keegi end tunneb, mis läheb hästi, mis valmistab raskusi. Kui selline rutiin kordub päevast päeva, saavad nõrgema eesti keele oskusega noored varsti nende arutelude sõnavara selgeks. 

Teiseks peaksid õpilased omandama kõigi õppeainete tundides oma seisukohtade põhjendamiseks ühtmoodi skeemi, arvab Meldre. Näiteks „Arvan nii sellepärast, et … esiteks, teiseks, kolmandaks“. Ka töid võiksid õpilased esitleda kõigi ainete tundides ühtmoodi reeglite järgi. 

Anne Meldre on töötanud varem keelekümblusõpetajana ja näinud, kuidas rutiinne tegevus aitab kehvemini eesti keelt oskavatel õpilastel teistele järele jõuda. 

Eri keeletasemega klass eeldab tavalisest erinevaid õppemeetodeid, toonitab Anne Meldre. Sellisel klassil ei saa lasta lihtsalt sõnu ühest keelest teise tõlkida, sest headele keeleoskajatele on see igav. Aga kui õpetaja laseb leida uutele sõnadele näiteks sünonüüme või antonüüme, siis on see ülesanne kõigile huvitav. 

Erineva eesti keele oskusega noortele sobib ka eestikeelsete raamatute ja artiklite lugemine, sest igaüks saab lugeda endale sobivas tempos. Anne Meldre viib oma õpilasi lausa kättpidi raamatukogusse ja laseb seal eestikeelseid raamatuid lugemiseks võtta. Seejärel räägivad õpilased klassis, mida nad loevad, kas see on kerges või raskes eesti keeles, kas seda raamatut võiks teistelegi soovitada jne. Eesti keelt saab lugeda ka internetis, kuulata kõrvaklappidega.  

Eesti keele teemavihikud

Anne Meldre tunneb puudust teemavihikutest, kus õpilane tohiks markeriga alla kriipsutada, kommentaare kirjutada, omal poolt näiteid lisada, et oma „ideedepanka“ koguda. Ta arvab, et iga eksamiteema – ajateenistus, liiklus, heategevus, tervis, teater jt – kohta võiks olla teemavihik koos vajaliku sõnavara, grammatika, arutlusteemade ja harjutusmaterjalidega. Seal võiksid olla ka viited, kust leiab samal teemal kirjutatud artikleid, raadiosaateid, filme jm. Uutele õpetajatele, kes alles hakkavad vene koolis eesti keeles õpetama, oleks sellised teemavihikud väga suureks toeks. Kuid uued õpetajad peaksid läbima ka keelekümbluse koolituse, toonitab õpetaja Meldre, sest kümbluse põhimõtete tundmine aitab muuta eesti keele õpetamise palju efektiivsemaks. Õpetaja Meldre rõhutab, et keelekümbluse põhikursus kestab kokku vaid mõned päevad ja on seega igale õpetajale kättesaadav ja väga soovitatav.

Huvi eesti raamatute vastu aitab suurendada kohtumine kirjanikuga, lisab Meldre. Sillamäe Gümnaasiumis käiski hiljuti külas Andrus Kivirähk. Lisaks osaleb gümnaasium Ida-Virumaa koolidele mõeldud kultuurisaadiku programmis, milles saavad nii õpetajad kui õpilased külastada eesti teatreid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi.

Kultuurisõbra projekt

Direktor Kaseniit märgib, et Sillamäe Gümnaasiumil on kavas käivitada keelesõbra projekt, kus leitakse Ida-Virumaa vene või ukraina emakeelega gümnaasiumiõpilastele eestikeelseid vestluspartnerid Eesti gümnaasiumidest. Eesti noori peaks see samuti huvitama, sest nii saavad nad panustada meie ühiskonna sidususse ja oma maailmapilti laiendada. Juba kevadel on kavas prooviprojekt, et saada teada, kui paljud endale eesti- või venekeelset vestluspartnerit soovivad. 

Anne Meldre pakub, et vestlused eesti keeles võiksid toimuda kindlatel teemadel, sest siis saaksid Ida-Virumaa noored valmistuda ja tunneksid ennast eesti keeles suheldes julgemalt. Vene gümnaasiumi lõpetanud noor peab oskama rääkida B2-tasemel eesti keeles haridusest, ajateenistusest, liiklusest, heategevusest, reisimisest, tervisest, teatrist, kinost, kunstist. Need teemad sobiksidki vähemalt alguses keelesõpradele arutamiseks. Näiteks võiksid keelesõbrad arutada, kas ajateenistus peaks olema kohustuslik või vabatahtlik jne. Õpetaja Meldre pakub, et vestlused keelesõbraga võiks õppematerjalina salvestada ja õpilased peaksid oma vestluste kohta ka märkmeid tegema, tuues välja, mida uut nad õppisid, mis huvitavaid artikleid ja raamatuid keelesõber soovitas jms.

Arno Kaseniit leiab, et mingi preemia peab ka keelesõpradele olema. Näiteks võiksid gümnaasiumid arvestada vestlusi keelesõbraga kui valikkursuse läbimist. Keelesõpradele võiks anda kontserdipileteid, et nad saaksid kahekesi näiteks „Eesti laulu“ või muud kontserti või etendust vaatama-kuulama minna. Ka keelesõprade kokkutulekud oleksid noortele huvitavad. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!