Muukeelne laps rühmaruumis: Saksamaa ja Norra lasteaedades vaatluspraktikal

17. veebr. 2023 Jane Möll Haapsalu Tarekese lasteaia õpetaja ja õpetajate õpirände projektijuht - Kommenteeri artiklit

Uuringud näitavad, et rühmaõpetajal on väga oluline roll mujalt keele- ja kultuuriruumist pärit lapse kohanemisel lasteaiaga, mistõttu on õpetajate järjepidev koolitamine tähtis. Kuna Haapsalu Tarekese lasteaia üks põhisuund on mitmekultuurilisus, hindame väga praktilisi kogemusi ning oleme kinni haaranud igasugustest vaatluspraktika võimalustest. 

Varasemalt on meil olnud võimalus projektide raames külastada lasteaedu Soomes, Rootsis ja Norras. Oma esimest Erasmus+ projekti kirjutades leidsime, et kui eelnevad välisriikide lasteaedade külastused on olnud paaritunnised kohtumised juhtkonnaga, kus meile on tutvustatud lasteaia üldist kontseptsiooni ja ruume, siis seekord soovime veeta täispikad päevad lasteaias: osaleda igapäevatöös, vestelda rühma personaliga ja saada seeläbi nende kogemustest põhjalikuma ülevaate. Õpirände sihtriike valides lähtusime eelkõige sellest, et tegu oleks mitmekultuurilise ühiskonnaga. Meie valik oli tänu juba varem loodud kontaktidele väike Molde linn Norras ning Saksamaa suurlinn Frankfurt. Mõlemas riigis veetsime kaks päeva era- ja kaks päeva munitsipaallasteaias. 

Metsamatk ja „kalapüük“ ojast sõimerühma lastega. Fotod: erakogu

Norras õpivad lapsed ümbritsevast keskkonnast

Norras käivad lasteaias lapsed vanuses 1–6 aastat. Kooli minnakse kuueaastaselt. Lasteaias töötavad selleks haritud õpetajad (pedagogisk leder), kes abistavad last õppimisel, mängimisel ning eri tegevuste juures. Väga palju tegutsetakse õues, kusjuures täiesti tavapärane on ka õues magamine. 

Alushariduse korraldust ja sisu reguleerib lasteaedade raamplaan (Rammeplan for barnehagen / Framework Plan for Kindergartens), milles keskendutakse rohkem väärtuste kujundamisele ja inimeseks kasvamisele kui akadeemiliste teadmiste omandamisele. Mängu tähtsus lapse arengus läbib tervet raamplaani. Välja on toodud peamised õpivaldkonnad: suhtlemine, keel ja tekst; keha, liikumine, toit ja tervis; kunst, kultuur ja loovus; loodus, keskkond ja tehnoloogia; kogused, ruumid ja kujundid; eetika, religioon ja filosoofia; kohalik kogukond ja ühiskond.

Läbiv teema on mitmekesisusega arvestamine ja vastastikune austus (diversity and mutual respect). Mitmekesisuse all ei peeta silmas ainult muud keelt ja kultuuri, vaid ka näiteks erinevaid eluviise ja peremudeleid ning maailmavaatelisi erisusi, nagu usk, mitmekesisus looduses, suhtlemises jne. Ainsana tuuakse eraldi välja saami põlisrahva lastega arvestamine. Lasteaedade ülesanne on toetada nende kultuuri, teadmisi ja keelt, hoolimata sellest, kus piirkonnas nad lasteaias käivad. 

Raamplaan jätab lasteaedadele tõlgendamisvõimalusi, mida kogesime ka oma sealviibimise jooksul. Nii munitsipaal- kui ka eralasteaias veedeti palju aega õues, kuid erinevus õues tegutsemise vahel oli väga suur. Munitsipaallasteaias toimetasid lapsed õues suuresti oma parema äranägemise järgi. Eralasteaias torkas selgelt silma, et õpetajad ja lapsed tegutsesid ühiselt. Saime käia sõimerühma lastega maja taga asuvas metsas matkal, kus lapsed otsisid sõpra öökulli ja laulsid temaga koos mõne laulu, enamuse ajast aga mängisid jalgupidi ojas, püüdsid pikkade puuokstega kala, viskasid vette kivikesi jne. Kusjuures õpetajad samuti.

Lasteaia õuealale oli laste jaoks loodud mitmesuguseid tegutsemiskeskusi (nt bussipeatus, tuletõrjejaam jne). Iga keskuse juures oli mõni õpetaja, kes lastega juttu rääkis või nendega koos tegutses, ning lapsed võisid minna sinna, kuhu soovisid. Igal reedel on lastele mõeldud mingi tore ühistegevus (lõbus reede ehk fun friday). Sel korral pidid lapsed mööda hoovi peidetud kujundeid otsima ja neid õigetesse ämbritesse sorteerima. 

Supi valmistamine.

Ka siseruumides olid õpetajad loonud lastele mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi. Ehkki hommikuringi ja meile harjumuspäraseid õppetegevusi me ei näinud, olid õpetajad lastega kogu aeg tegevuses. Väiksematega istuti koos maas ja vaadati raamatuid, ehitati klotsidest, nimetati mänguasju jne, ja kogu aeg saatis tegevust õpetaja jutt. Suuremate rühma sattusime päeval, mil oli käsil supitegu. Sellele ei eelnenud juhendamist ega ettevaatlikkusele manitsemist, vaid laua ümber koondunud lastele anti kätte lõikelauad ja teravad noad ning nad hakkasid kartuleid ja porgandeid tükeldama. 

Õpetaja lasi lastel ise avastada, kumbapidi nuga lõikab, ega õpetanud, kui suured või väikesed peavad tükid olema. Lastel lasti oma teadmiste ja oskuste järgi tegutseda. Paar korda juhtus, et keegi lõikas näppu, kuid nuttu ei järgnenud. Õpetaja pani justkui möödaminnes sõrmele plaastri peale ja laps jätkas tegevust, nagu poleks midagi juhtunud. Oli näha, et see oli tavapärane tegevus ja lapsed olid sellega harjunud. Eriti hästi sobis selline kaasav praktiline tegutsemine muukeelsetele lastele.  

Nägime ka sõimerühma laste muusikategevust. Muusikaõpetaja tuli väljastpoolt lasteaeda, kaasas mitmesugused pillid, ja viis lastega läbi sarnase muusikategevuse, nagu on meie lasteaedades. Hiljem selgus, et tegemist oli selle aasta eriprojektiga, mis oli suunatud kaheaastastele. Laulmine saatis lapsi terve päeva jooksul. Paljudes rühmades olid rõnga küljes lamineeritud laulusõnade kaardid, millel ühel pool pilt, teisel sõnad. 

Kõige rohkem lauldi neil hetkedel, kui tuli midagi oodata, näiteks uue tegevuse algust. Ühes rühmas oli õpetajal ka n-ö võlukott, millest lapsed said kordamööda välja võtta kas mõne looma kuju või väikese auto, kusjuures iga eseme kohta oli ka laul, mida koos lauldi. Oli näha, et muukeelsed lapsed Norra lasteaedades omandavadki keelt suuresti laulmise abil. 

Munitsipaallasteaias saime kohe esimesel päeval panna end muukeelse lapse rolli, kes on sattunud täiesti võõrasse keelekeskkonda – norra keelt ei osanud meist keegi. Selle asemel et päev otsa kuskil nurgas istuda ja tegevusi pealt vaadata, püüdsime lastega suhelda nii kehakeele, mänguasjadele osutamise kui ka ettenäitamise kaudu. Ja meid võeti rõõmuga mängu! Paraku oli näha, et selles lasteaias ei ole tavapärane, et suur inimene lastega koos põrandal mängib. Lapsed, kellega korra mängisime, otsisid terve ülejäänud päeva meie lähedust ja võimalust uuesti mängu alustada. Õnneks oli seintel pildimaterjali, sh piktogramme päevategevustest, mille abil lasime lastel endale õpetada norrakeelseid sõnu. Saime taas kord kinnitust, et pildimaterjal ja „rääkivad seinad“ täidavad keeleõppes väga olulist rolli. 

Eralasteaia sõimerühmas olid toidulaua kõrval seinal pildid toiduainetest. Iga pildi all oli kirjas toiduaine nimetus ka nendes keeltes, mis keeles rääkivaid lapsi või täiskasvanuid rühmas oli. 

Eestis püüdleme selle poole, et vestelda muukeelse lapsega ainult eesti keeles. Sealne õpetaja rääkis, et nemad küsivad lapselt norra keeles „Kas sa soovid …“, aga toiduaine nimetavad lapse emakeeles. Nii hakkab laps tänu pidevale kordamisele aru saama norrakeelsest küsimusest „Kas sa soovid?“, samas rikastab tema emakeele kasutamine ülejäänud rühma lapsi, pannes nad mõistma, et inimesed ja keeled on erinevad. Nii õpivad lapsed elama mitmekultuurilises keskkonnas, kus väärtustatakse igaühe keelt ja kultuuri. 

Rühmaruum Saksamaal (sõimerühm/kinderkrippe).

Saksamaal on mitmekeelsusel üha olulisem roll

Saksamaal on kuusteist liidumaad, meie külastatud Frankfurt asub Hesseni liidumaal. Iga liidumaa võib suures osas kehtestada oma seadused, sh haridusele. Hessenis on kasutusel kuni 10-aastastele lastele mõeldud haridus- ja koolituskava (Bildungs- und Erziehungsplan für Kinder von 0–10 in Hessen (BEP))

Lasteaeda viiakse Saksamaal juba alla aastasi lapsi. Ühes lasteaias, kus me käisime, võeti lapsi vastu alates 3. elukuust. Alla 3-aastaste laste jaoks on üldjuhul kaks võimalust – perehoid (Tagespflegefamilie, kuni 5 last) või lastesõim (Kinderkrippe, kuni 12 last). 3–6-aastased käivad lasteaias (Kindergarten, kuni 21 last). Kooli minnakse üldjuhul 6-aastaselt, mõnel juhul juba 5-aastaselt. 

BEP ehk Hesseni haridus- ja koolituskava on kõigile kuni 10-aastaste lastega tegelevatele asutustele mõeldud pedagoogilise töö raamistik. Selles on muuhulgas määratletud viis visiooni, mida peetakse lastele hariduse andmisel ja kasvatamisel keskseks sünnist kuni põhikooli lõpuni, nendeks on: tugevad lapsed (sh nii vaimne kui füüsiline tervis); suhtlemisvõimelised ja meediatundlikud lapsed; loovad, fantaasiarikkad ja kunstilised lapsed; lapsed, kes õpivad, uurivad ja naudivad avastamist (sh matemaatika, loodusteadused ja digivahendid), ja lapsed, kes tegutsevad demokraatlikus ühiskonnas vastutustundlikult ja väärtustele orienteeritult.

Üha rohkem on Frankfurdis ka kakskeelseid lasteaedu. Ühelt poolt tuleneb see ühiskonna mitmekultuurilisusest, teisalt mõistetakse järjest enam varase keeleõppimise väärtust. Meie saime sellest osa, külastades üht era- ja üht munitsipaallasteaeda (KiTa). Kesklinnas asuva eralasteaia õppekeel oli inglise keel ja kogu personal suhtles ka omavahel ainult inglise keeles. Selgus, et ka õpetajatel on rahvusvaheline taust ja sama emakeelega õpetajaid ühte rühma tööle ei panda. Munitsipaallasteaia õppekeel oli saksa keel, aga kuna see asus Frankfurdi äärelinnas vaesemas linnaosas, kus elab palju rändetaustaga peresid, oli lasteaias väga palju lapsi, kelle emakeel ei olnud saksa keel.

Eralasteaias viidi õppetegevusi läbi üsna sarnaselt kui meil Eestis: hommikuring, plaanitud õppetegevused. Õppejuht tõi välja, et lasteaiapõhiselt on välja töötatud õppevaldkonnad ja nüüd hakatakse looma iga valdkonna juurde ka eesmärke, meie mõistes lapse eeldatavaid tulemusi. Hea võimalus oli tutvustada neile ka meie riiklikku õppekava. 

Keskuste tahvel. Laps tõstab oma pildi või nimega magnetnupu selle keskuse peale, kuhu ta tegutsema läheb.

Ka munitsipaallasteaias nägime hommikuringe, kuid need erinesid eralasteaias nähtust. Eralasteaias kestis 5–6-aastaste laste hommikuring tund aega. Selle aja jooksul korrati nii laulu, vestluse kui ka eri õppevahendite abil üle kõik vähegi võimalikud üldteadmised: tähed, numbrid (sh nii numbrimärgid, loendamine, võrdlemine), geomeetrilised kujundid (sh hulknurgad, trapets, rööpkülik jne), kalender (sh kuud, nädalapäevad, kuupäevad, eile-täna-homme), värvid jne, ning iga laps sai valida oma selle päeva ülesande. Riiklikus lasteaias kestis hommikuring umbes viis minutit, mille jooksul lauldi läbi paar laulu, nimetati ära kohalolijad ja avati advendikalendri järjekordne üllatus. Õpetajad kinnitasid, et munitsipaallasteaiad ongi väga erineva tasemega ja paljudes kahjuks õppetegevusi ei toimugi. Huvitav fakt on, et Saksamaal ei ole lubatud vanemal töötada samas lasteaias, kus ta lapsed käivad.

Kahel päeval nähtud hommikuringid kinnistasid teadmist, et igapäevane kordamine on keeleõppe seisukohalt esmatähtis. Lapsed selles ingliskeelses lasteaias olid erineva keelelise taustaga, palju oli saksakeelsetest peredest pärit lapsi. Ka lühemat aega lasteaias käinud lapsed olid hommikuringis aktiivsed sõnavõtjad. Isegi sõimerühmas, kus olid üheaastased lapsed, nägime neid hommikuringis sõrmede peal kümneni loendamas – loomulikult inglise keeles – ning siltidelt oma nime ära tundmas. Võrdluseks taas munitsipaallasteaed, kus suurel magnettahvlil olid lapsi tähistavad magnetnupud ning 5–6-aastaste laste nimede asemel olid pildid. Seda põhjendusega, et nad on liiga väikesed, et osata veel oma nime lugeda. 

Mõlema lasteaia personal tõi välja, et enamik keeleõppest toimub just igapäevase suhtlemise käigus, kus olulist rolli mängivad ka meile tuttavad „rääkivad seinad“. Eraldi keeleõpet üldjuhul ei ole. Munitsipaallasteaial oli vahva projekt koostöös kohaliku raamatukogu ja vanematega. Nimelt otsivad raamatukogu töötajad välja lasteraamatuid, mis on olemas nii saksa kui ka mõnes teises lasteaias esindatud keeles, ning loevad neid kahes keeles ette. 

Kui õppetegevuse poolest oli eralasteaed munitsipaallasteaiast tugevalt ees ja üsna sarnane meie lasteaedadega, siis laste iseseisvuse kujundamisel mõjus inspireerivamalt just munitsipaallasteaia tegevus. Lasteaial on plaan kaotada kevadeks ära traditsioonilised rühmaruumid ning luua nende asemele tegevuskeskused (nt kunstiklass, võimlemisruum, söögisaal jne), mille vahel võivad lapsed vabalt liikuda. Juba praegu tohivad lapsed vabalt rühmast rühma liikuda. Laps annab õpetajale märku, et läheb teise rühma, ja võibki vabalt rühmast välja minna. Hoone keskel asub suur avatud ruum, nagu piazza Reggio Emilia lasteaedades, kuhu lapsed võivad soovi korral  mängima minna. 

Välisuksest sisse astudes jõuavadki lapsed ja vanemad kõigepealt sellesse avatud ruumi, seal vahetatakse riided ja on ka iga rühma sissepääs. Kahe päeva jooksul nägime, kuidas lapsed selles ruumis ilma suurema järelevalveta mängisid ja ringi jooksid. Oli näha, et nad olid harjunud suhtlema kõigi täiskasvanutega, kes ringi liikusid, ka meiega. Meie jaoks ehk kõige üllatavam oli, et lastel lubati ka üksinda õue mängima minna. Personal selgitas, et see on osa nende kontseptsioonist, usaldada last ise otsuseid vastu võtma ja julgustada teda tegutsema oma soovide järgi. Kõigis rühmades on suured maast laeni aknad, kust näeb enamikku hooviala ja õpetajad hoiavad ka läbi akna õues toimuval pilku peal. Umbes 20 minuti tagant teeb keegi õpetajatest õuealale ringi peale ja vaatab üle, et kõik oleks hästi. 

Teises eralasteaias saime laste õues käimise kohta teada, et aeg-ajalt käiakse ka kusagil jalutamas ja maja kõrval asuval avalikul mänguväljakul mängimas. Vihmaste ilmadega, mis võib tähendada ka lihtsalt halli ilma, nad üldjuhul õue ei lähe. Meile näidati ka pisematele mõeldud jalutuskäru, kuhu mahub korraga sisse istuma kuus last.

Kuigi ka Eestis on iga lasteaed omanäoline, mõni uuendusmeelsem, mõni vähem, tundub Norras ja Saksamaal nähtu põhjal, et nii suuri kääre nagu seal meil lasteaedade vahel ei ole. 

Uksel on lipud ja tervitused erinevates keeltes. 

Lastevanematega suhtlemine ja koostöö 

Kahtlemata mõistavad kõik lasteaiaõpetajad suurepäraselt lasteaia ja kodu koostöö vajadust, eriti muukeelse lapse toetamisel, ent kuidas seda teha, kui õpetajal ja vanemal puudub ühine keel?

Kolleegid Norras ja Saksamaal muretsevad võrreldes meiega selle pärast märgatavalt vähem, sest mõlemas riigis oskab enamik inimesi lisaks oma emakeelele ka inglise keelt, mis annab laiemad võimalused suhtlemiseks eri riikidest pärit inimestega. 

Teine eelis on nende riikide mitmekultuurilisus. Ka sealsetes lasteaedades töötab palju eri kultuuri- ja keeletaustaga inimesi. Näiteks oli ühes lasteaias ukse juures infotahvel õpetajate piltidega, iga pildi all lipukesed keeltega, milles lapsevanem õpetaja poole pöörduda võib. Õpetaja ja vanema vahelise suhtluse peamine eesmärk on last toetada, mistõttu kõige olulisem on üksteisest aru saada, kasutades selleks kas pilte, kehakeelt, Google’i tõlget, mõnd kolmandat ühist keelt jne. Lasteaia direktor selgitaski, et kuna lasteaed asub pigem vaeses piirkonnas, kus on põimunud palju kultuure, on oluline, et vanematel oleks võimalik personaliga suhelda ka oma emakeeles.

Keeleõppevahend, mis toetab laste riietumist õueminekul.

Mõlemas Norra lasteaias olid kõikide rühmade ustel rühma töötajate pildid koos nimedega, mis aitab vanematel kiiremini selgeks õppida oma lapse õpetajate näod ja nimed.

Veel tõid Norra lasteaiaõpetajad välja, et kuna keeleoskus mõjutab otseselt sisserändajate toimetulekut, on siia saabuvad rändetaustaga pered äärmiselt motiveeritud kohe algusest peale norra keelt omandama. Nende kogemus näitab, et isegi kui lapsevanem veel keelt ei oska, kasutab ta õpetajaga suheldes üksikuid äraõpitud norrakeelseid sõnu. Ühes lasteaias seadsid õpetajad rändetaustaga lastele sisse vihikud, kuhu õpetaja kirjutas kord nädalas norra keeles lapse kohta tagasiside. Vihiku sai vanem koju kaasa ja pidi ise leidma võimaluse kirjapandust aru saada – kasutada selleks Google’i tõlget, paluda teksti mõistmisel sõbra või kolleegi abi või võtta vihik kaasa keeletundi, et koos õpetajaga tõlkida. Lasteaed püüab igati ka vanemate keeleõppele kaasa aidata.

Ka Eestis leiavad õpetajad, et kui lapsevanemaga puudub ühine keel või kui õpetaja ei ole kindel, kas vanem sai öeldust aru, tasub eestikeelne tagasiside lapse kohta saata kirjalikult. 

Kõik õpetajad olid nõus, et suhtlus muukeelse vanemaga algab sageli terest ja sõbralikust naeratusest, teisisõnu hoiakust, kuidas õpetaja last ja vanemat tervitab. Hea võimalus näidata vanematele, et nad on oodatud ja nende keel on oluline, on rühma uksele või riietusruumi seinale pandud tervitused kõigis nendes keeltes, mida selle rühma lapsed räägivad. Tervituse kõrvale võib lisada ka riigi lipu. Seda oli Norra ja Saksamaa lasteaedades rõõm näha ja nii on see ka meie Haapsalu Tarekese lasteaias. 

Et muuta tegevused, aga ka igapäevane suhtlus vanematega lihtsamaks, oli kõigis külastatud lasteaedades kasutusel pildimaterjal. Saksamaal tutvustas ühe lasteaia juht meile pildiraamatut, mis oli koostatud spetsiaalselt neile lastevanematele mõeldes, kellega puudub ühine keel. Mahukas brošüür oli üles ehitatud teemade kaupa, alates lapse lasteaeda registreerimisest ja kohanemisest, lõpetades igapäevategevuste, ürituste ja koostöö tegemisega vanematega. Sõnaline osa oli asendatud teemat illustreeriva pildimaterjaliga. Eestis võib sarnase paralleeli tuua veebilehega terelasteaed.ee, mis annab lühikeste tekstide ja neid toetavate illustratsioonide abil mujalt keele- ja kultuuriruumist pärit peredele ülevaate  meie lasteaedadest.

Sellist toetavat pildimaterjali märkasime Saksamaal isegi lasteaia läheduses asuvate prügikonteinerite juures, millelt oli ka keelt mõistmata selgesti aru saada, kuidas prügi sorteerima peaks.

Igapäevast suhtlemist toetavaid pildimaterjale võis näha ka Norra lasteaias, kus riietusruumis olid paela otsas piltkaardid, mille abil anti vanematele märku, et lapsele on vaja lasteaeda juurde tuua mähkmeid, vahetuspesu, õueriideid vms. Ka meie oleme oma lasteaias kasutanud vanematega suhtlemiseks pilte. Näiteks on meil illustreeritud päevakava ning pildimaterjal „Kuidas lapse päev läks?“, kus piltidele osutades saab vanemale teada anda, millises tujus laps oli, kuidas ta sõi või milliseid tegevusi tegi. Osas rühmades on kasutusel ka spetsiaalsed pildid riideesemetest, millele osutades saab lihtsal moel vanemale märku anda, milliseid riideid ta peaks järgmisel päeval lasteaeda juurde tooma.  

Huvitava kontseptsioonina töötas üks külastatud lasteaedadest ka kogukonna perekeskusena. Lisaks lasteaiale toimetab samas majas koolilastele meie mõistes pikapäevarühm, kus nad koolist tulles saavad süüa, koolitöid teha, aga ka lihtsalt vaba aega veeta. Keskuses tegutsevad koos nendega täiskasvanud, kellega koos mõeldakse välja ürituste tähistamise kavasid jms. Lisaks on partnerorganisatsiooni kaudu kohal perede toetaja (ametikoha nimetus otsetõlkes on pereehitaja), kelle ülesanne on korraldada kõigile piirkonna lastevanematele koolitusi ja ühisüritusi (väga populaarsed on keelekohvikud), koordineerida koostööd ning aidata peredel luua omavahel suhteid. See lasteaed asub vaesemas ja väga mitmekultuurilises piirkonnas, seega on kõik need tegevused peredele tasuta. Eesmärk on aidata paremini sulanduda ühiskonda ja edukalt toime tulla.

Parimad praktikad töövarjuks olemise kaudu

Võimalus veeta õpirändel mitu pikka päeva mitmekultuurilistes lasteaedades andis meile palju uusi ja praktilisi ideid rühmaruumi kujundamiseks. Samuti äratundmise, et oleme astunud õigeid samme nii vanematega suhtlemises kui keeleõppes. Palju on sellist, mille üle mõtiskleda ja mida tahaks ka oma lasteaias kasutada. Ühtlasi aitas saadud kogemus mõista, et üht ideaalset lasteaiasüsteemi ei ole, igas riigis tuleb arvestada oma kultuuriliste eripärade ja ümbritseva keskkonnaga. 

Käisime õpirändel tänu Erasmus+ projekti rahastusele. 

Oleme selle eest väga tänulikud ja julgustame ka oma kolleege kirjutama õpirände projektitaotlusi ning end välisriikide parimate kogemuste abil täiendama.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!