Õpetaja saab hakata karjääri tegema
Ennekõike kogenud õpetajad on kurtnud, et kui staažiga ei kaasne palgatõusu, kaob motivatsioon oma tööd südamega teha. Kui noor õpetaja teab, et töötatud aastad ja enese täiendamine ei mängi töötasu puhul mingit rolli, hoiab ta meeled valvsad – järsku leiab ta haritud inimesena tasuvama töökoha ametnikuna või ettevõtluses.
Olid ajad, mil õpetajale maksti palka tööstaaži järgi, oli vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku tasu. Maal pakuti noorele õpetajale hüvesid ja soodustusi, näiteks tasuta elamispinda. Kõik see on jäänud möödanikku, aga nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, on õpetajate palkade diferentseerimine jälle päevakorral. Räägitakse õpetajate karjäärimudelist, sellest, et nende töötasu peaks tõusma nii staaži kui ka koolitustel käimise eest.
Peale üldise palgajutu on õpetajate karjääri seos palgaga tõusnud teemaks ka enne seekordseid parlamendivalimisi. Erakond A teatab, et oluline on luua õpetajate karjäärimudel, mis peab tagama õppeasutuses vähemalt 25-protsendilise palgaerinevuse. Erakond B lubab õpetajate töötasu indekseerida ja töökoormust vähendada. C lubab tõsta õpetajate keskmise palga lähiaastatel 3000 euroni ning hoida selle konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Erakond D on seisukohal, et õpetaja kvalifikatsiooni tõstmine peab end ära tasuma – õpetaja karjäärimudeli taasloomine ja ümberkorraldused palgapoliitikas on olulised, et koolijuht saaks diferentseerida õpetajate koormust senisest lihtsamalt ning õpetajal oleks võimalik senisest rohkem mõjutada oma tasu suurust. Tasu kõrval tuleb parandada ka töötingimusi.
Erakond E rõhutab, et kõikide lastega tegelevate spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised. Õpetajate miinimumpalk olgu vähemalt 130% eelneva aasta keskmisest palgast ning lisanduma peab õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendav palgavahendite puhver 25%.
Erakond F teatab, et õpetaja karjäärimudel peab olema loogiline ja motiveeriv, et oskuste ja panuse kasvamisega suureneks ka töötasu. Kui teised erakonnad trumpavad üksteist üle lubadusega tõsta õpetaja miinimumpalka, siis erakond F peab palju olulisemaks õpetaja keskmise palga tõusu. Praegu maksavad koolid alustavale ja meisterõpetajale sisuliselt sama palju.
Nii et palkade diferentseerimise teema on üleval.
Millised on Riigikogusse kandideerivate erakondade haridusplatvormid, sellest saate lugeda järgmisest Õpetajate Lehest.
Probleemi tekitasid ASJATUNDMATUD inimesed 1990ndate algul!
Ma pole maailmas kohanud ARUKAMAT õpetajate tasustamise süsteemi nõukogudeaegsest – kõrgema haridusega aineõpetaja palk TÕUSIS IGA (!) 5 AASTA TAGANT (ja seda saatis läbimõeldud teaduspõhine täiendõppe süsteem – ka 5-aastase sammuga)…
Analoogilist süsteemi kohtasin Sachseni liidumaal Saksas ca 15 aastat tagasi, kus palk tõusis õpetaja 55-aastaseks saamiseni ja pärast seda – oli kirjutamata reegel – selle õpetaja tööd ei kontrollitud.
Õpetaja palka ei tohi mõjutada JUHUSLIKUD ASJATUNDMATUD inimesed alates koolijuhist ja lõpetades igasuguste komisjonideni…
P.S.
Saksas tõusis õpetaja palk 1,6 saksa keskmise palgani (vanemas astmes 1,9 keskmiseni), kuid see ei päästnud sealset kooli kokku kukkumisest (nagu meilgi). Moodsate “targutajate” survel ja ilukõne mõjul kadus sealgi PEDAGOOGIKA lapse-alaealise ja täiskasvanu suhetes … ja koos sellega ÕPETAMISE TASE.
Seega ka ülikõrge palk meid ei päästa, kui me ei too kooli tagasi PEDAGOOGIKAT koos teadusest lähtuva DIDAKTIKATA. Vaadake-kuulake valimiseelseid vaidlusi meedias – kõikjal asjatundmatu ILUKÕNE! Endised ministrid püüavad vaid näidata oma “suurt tarkust”…
Olen täiesti nõus Peep Leppikuga.