Õpilasfirmas õpitakse ja arendatakse ettevõtlikkust, ajaplaneerimist ja meeskonnatööd
Õpilasettevõtlus on muutunud Eestis järjest populaarsemaks ning õpilasfirmade arv kasvab igal aastal. Käesoleval õppeaastal tegutseb Eestis juba umbes 500 õpilasfirmat.
Noorte ettevõtlust arendavaJunior Achievement Eesti tegevjuhi Kersti Loori sõnul kasvab tahtmine ettevõtlusega tegeleda just gümnaasiumiastmes ning sageli soovitakse uurimistöö asemel kutsuda ellu õpilasfirma. „Algselt arvatakse, et firmat teha on uurimistöö läbiviimisest oluliselt lihtsam, aga see ei pruugi üldse nii olla. Õpilasfirma tegemine on protsess sügisest kevadeni ning võib kujuneda isegi palju mahukamaks tööks kui uurimistöö kirjutamine. Põnevamaks ja mitmekülgsemaks kindlasti.“
Ettevõtlusega tegeleda ning firma luua saab ka juba põhikoolis, 7.–9. klassini. Põhikooli õpilaste loodud firmasid nimetatakse minifirmadeks. Neid on siiski palju vähem kui õpilasfirmasid. Kersti Loor leiab, et minifirmasid võiks praegusest oluliselt rohkem olla, et noori ettevõtluspisikuga juba varakult nakatada.
Ettevõtluskogemus annab julgust ja enesekindlust
„Kui meil on aastas umbes 500 firmat, siis minifirmasid on nendest natuke alla saja,“ tutvustab ta ning arvab, et peamine takistus on põhikooli liiga tihe õppeprogramm ja valikkursuste väike maht, mistõttu paljud koolid ei haara kahjuks sellest võimalusest kinni. Viimastel aastatel on siiski kogunud populaarsust tegeleda ettevõtlusega loovtöö raames, kuigi on päris selge, et minifirma tegemine ületab igati loovtöö tegemiseks ette nähtud ajamahu.
Teine valdkond, kus õpilasfirmasid võiks senisest oluliselt rohkem tegutseda, on kutseharidus. „Kutsekoolides on meil praegu umbes 50 firmat,“ tutvustab Loor olukorda. „See arv võiks samuti olla märksa suurem. Kutsekoolis teevad õpilased ju oma kätega midagi. Arvestades, et hiljem saavad paljudest neist ettevõtjad, võiksid nad juba kooliajal harjutada ning esmase ettevõtluskogemuse saada. Näiteks üks praktikatest võiks olla oma erialal õpilasfirma tegemine.“
Eesti noorte ettevõtluse eestvedajate kogemus ning paljudes riikides tehtud uuringud näitavad, et õpilased, kes osalevad õpilasfirmas, loovad hiljem kaks korda sagedamini omaenda ettevõtte. Eesmärk ei ole siiski, et igast õpilasest tulevikus ettevõtja saaks, vaid et nad areneksid ettevõtlikeks inimesteks. Kooli ajal omandatud ettevõtluskogemus annab juurde julgust ja enesekindlust. Samuti aitab see mõista ettevõtlusprotsesse laiemalt ning viimane tuleb kasuks ka siis, kui minnakse tööle mõne teise ettevõtja firmasse.
Noored teevad seda vabast ajast
Viis aastat Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ja Pirita Majandusgümnaasiumis ettevõtlusõpet vedanud ning praegu paarikümne õpilasfirma juhendaja Marko Krusbergi sõnul õpitakse õpilasfirmat tehes kolme olulist asja: ettevõtlikkust, ajaplaneerimist ja meeskonnatööd. „Ettevõtlust õpime kõige paremini tegutsedes. Suur väljakutse noortele on ajaplaneerimine ehk kuidas aasta jooksul organiseerida oma ettevõtlust kooli, kodutööde, trennide ja hobide kõrvalt. Teine väljakutse on meeskonnatöö ehk kuidas sõpradega alustatud firmas leida ja hoida üksmeelt ning ühiselt koostööd teha,“ selgitab Krusberg.
Ka Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasfirma Šmoos liige Rahel Holman leiab, et kõige olulisem on ettevõtlusõppest saadav meeskonnatöö kogemus ning lisab: „Koolitunnis tehtav väike rühmatöö ei anna sellist kogemust, et pead iga päev suhtlema oma meeskonnakaaslastega ja tegema midagi koos nendega. Ma ütlen ausalt, et meil on olnud väga palju vaidlusi, aga oleme kokku jäänud. Kõige olulisem on, et üritataks leida kompromisse ühise eesmärgini jõudmiseks. Ettevõtlusõpe soosib seda.“
Eks ettevõtlustegevuse käigus kerkib esile mitmesuguseid probleeme, aga nendega tuleb hakkama saada ning seejärel edasi minna, sest pooleli alustatut jätta ei saa. Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasfirma E-Light meeskonnaliikmed peavad oluliseks, et ettevõtlusõppe käigus õpitakse leidma lahendusi, ning see on edasises elus oluline oskus. On ju suur väljakutse töötada vanematelt laenatud ja/või taskurahast kõrvale pandud väikese stradikapitali, nappide oskuste ja olematu kogemusega välja oma toode ning seda siis ka müüa.
Lisaks treenitakse aktiivse müügitöö käigus suhtlemisoskusi ning õpitakse oma tooteid müüma. Refleksiooni- ja analüüsioskuste kujunemist toetab tegevus- ja finantsaruande koostamine õppeaasta lõpus.
„Ideaalis võiksid õpilasfirmad tulevikus jõuda ka suuremate probleemide lahendamiseni,“ unistab Loor. Samas tõdeb ta, et õpilasfirmaga kaasnev kestab ainult aasta ning nii lühikese ajaga ei ole mõeldav mahukate teemadega tegeleda. „Aga eks me toetame ka seda häkatonidega nii, et sünniks suuremaidki ideid,“ lisab Loor.
Ka Krusberg toob välja, et õpilasfirma väga aktiivne periood on vaid mõni kuu. „Paari kuuga mõeldakse välja äriidee, luuakse firma, arendatakse välja valmistoode või teenus ning alustada tuleb ka tootmise, reklaami ja müügiga. Müts maha, et noored seda suudavad ja teevad seda oma vabast ajast – õhtuti ja nädalavahetuseti,“ selgitab Krusberg.
Mõlemad leiavad, et mõistlik on hakata juba 10. klassi lõpus õpilasfirma loomiseks valmistuma. Seda Krusberg juhendajana teebki: „Mina oma õpilastega alustan juba 1. maist, mitte sügisel. Seda selleks, et õpilased leiaksid juba 10. klassis idee, suvel looksid oma meeskonnaga prototüübi ning ühtlasi oleks ideel aega selgineda. Septembri alguses tuleme uuesti kokku ja läheme sealt juba suure hooga edasi.“
11. ja 12. mail toimub õpilasfirmade selle-aastane kulminatsioon – selgitatakse välja parim. Lõppvõistlusele pääseb 24 parimat õpilasfirmat üle Eesti oma majandusaruannete põhjal. Esimene Eesti õpilasfirmade võistlus peeti 1996. aastal ja sellest ajast on igal aastal Eesti parim õpilasfirma välja selgitatud. Parim õpilasfirma esindab Eestit ka Euroopa õpilasfirmade võistlusel.