Õpilaste käitumisprobleemid tunnis: kuidas õpetajaid nende ennetamiseks ja lahendamiseks paremini ette valmistada?

3. veebr. 2023 Tuulike Kivestu-Rotella toimetaja - 6 kommentaari
Illustratsioon: Tuulike Kivestu-Rotella

Tänapäeva õpetajalt oodatakse väga heade aineteadmiste kõrval ka head inimesetundmist ja efektiivsete suhtlemistehnikate valdamist. Õpetaja peab oskama ära tunda erivajadusi ning teadma õpilase probleemse käitumise võimalikke põhjuseid.

Õpetajate liig suur töökoormus ning väike palk on rohkelt kajastamist leidnud probleem, kuid mõnevõrra üllatuslikult näitavad viimastel aastatel Eesti koolides tehtud uuringud, et õpetajate tööl püsimise oluline võtmetegur on nende suhted õpilastega. Otseselt mõjutab seda õpetaja võimekus hoida klassis korda. 

Iga õpetaja võib ilmselt käigu pealt meenutada kümneid juhtumeid, kus õpilase esile kutsutud ebameeldiv olukord tunnis on nõudnud temalt kiiret ja oskuslikku reageerimist. Õpetajate kiusamist ja provotseerimist koolitundides meenutatakse hiljem tihtilugu võtmes „küll alles koolis sai pulli!“. Selle illustreeriva näitena võib tuua suhtlusportaali Instagram loodud kasutaja „Parimad märkused“, mis kutsub üles jagama enda või oma laste koolis saadud märkusi avalikkusega ning on ilmselt loodud eesmärgiga naeruvääristada õpetajaid. 

Tihtipeale ongi need ilmselgelt ärritusest tingitud spontaanselt ja rabedas keeles kirjutatud märkused mõnevõrra naljakad lugeda, kuid ei ole tarvis ülearu suurt empaatiavõimet nägemaks kimpus olevate õpetajate sügavat pahameelt või lausa abitust ning meeleheidet nende taga. Ka Eesti koolidirektorite hinnangul esineb koolides sageli õpilastega seotud distsipliiniprobleeme, muuhulgas ka vaimset vägivalda õpetajate suhtes. 

Lisaväljakutse esitab õpetajale kaasava hariduse põhimõtete rakendamine, mis on tavaklassidesse toonud erivajadustega õpilased. Teatud erivajaduste puhul nõuab klassis töise õpikeskkonna loomine ja hoidmine õpetajalt lisaoskusi ja -pingutust. 

Lihtsam on koolides, kus tundidesse jagub piisavalt abiõpetajaid ning töötab hästi toimiv tugispetsialistide võrgustik. Paraku ei jätku eripedagooge ja logopeede igale poole ning õpetajad jäävad tihti oma murega üksi. Eestis on koole, kus eripedagoog tegutseb vaid veebi kaudu teisest linnast, nagu on ka koole, kus puudub eripedagoog sootuks. Seetõttu on väga oluline, et iga õpetaja oleks kompetentne teistest eristuvat õppijat toetama. Ideaalis võiksid õpetajad, abiõpetajad ja tugispetsialistid töötada meeskonnana. 

Pidev õppimine teeb meistriks

Seega oodatakse õpetajalt tänapäeval lisaks väga headele aineteadmistele ka efektiivsete suhtlemistehnikate valdamist ja inimeste tundmist. Uuringud on näidanud, et õpetaja ja õpilaste head suhted toetavad nii õpilaste õpimotivatsiooni ja õpitulemusi kui ka vaimset tervist. Samuti toetavad head suhted õpetaja vaimset tervist ja tööga rahulolu. Lisaks heale suhtlusoskusele peab õpetaja oskama erivajadusi ära tunda ning teadma, millised probleemid võivad olla teatud probleemse käitumise põhjus. 

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut on seadnud selgelt eesmärgi, et ülikooli lõpetades õpetajakutse saaja oskaks märgata õppijate toevajadust ja ka nende individuaalseid õpivajadusi ning kavandada õppimist ja juhtida õppeprotsessi nii, et iga lapse arengut toetataks võimalikult hästi. Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ülddidaktika kaasprofessori Liina Lepa sõnul valmistavad kõik õpetajakoolituse kutseõpingute alusmooduli, didaktika ja praktikaained õpetajaid ette tunde üles ehitama ja läbi viima selliselt, et klassis esineks võimalikult vähe õppimist ja õpetamist segavat käitumist. Õpitakse ennetama probleeme ning leidma sobivaid viise sekkumaks segava käitumise puhul. 

Viimast harjutavad üliõpilased omavahel minitundides näiteks rollimängude abil. Oluliseks peetakse oskust luua ja hoida klassis head töökeskkonda ning rõhutatakse eesmärgistamise ja motiveerimise etapi olulisust tunnis. 

„Kui laps saab aru, miks ta ühe või teise teemaga tegelema asub ja kuhu õppides välja jõuab, ning õpe on talle jõukohaselt ja vaheldusrikkalt (võimalusel ka tema huvidega arvestavalt) üles ehitatud, siis on suur osa ennetustööst juba tehtud,“ selgitab Lepp. 

Pedagoogilisel praktikal peavad üliõpilased vaatluse käigus tundma õppima õpilasi, sh tuvastama teistest eristuva õppija ning vastava info põhjal kavandama ka õpetamist ning õpilaste toetamist. 

„Õpetajatöö on sedavõrd vaheldusrikas, et päris kõigeks ei ole võimalik õpetajat esmaõppes ette valmistada,“ lisab Lepp. „Õpetajakoolituses on oluline juurutada mõtteviisi, et õpetaja tahaks õppida kogu oma karjääri vältel, oleks valmis reageerima paindlikult klassiruumis tekkivatele olukordadele ning leiaks koostöös kolleegidega lahendusi tekkinud murekohtadele. Õpetaja enesetõhusus kasvab õpetamispraktika ja selle üle reflekteerimise ning toetava koolikeskkonna kaudu. Professionaaliks ei peeta enam vaid hea hariduse ja kutseliidult heakskiidu saanut, vaid inimest, kes on valmis pidama õppimist keskseks osaks oma töös ja mõistab, et omal alal meistriks saamine ei lõpe hea hariduse omandamisega.“

Kõik algab mõtteviisist

Tallinna Ülikoolis peetakse oluliseks anda tulevastele õpetajatele kaasa uurija mõtteviis ehk oskus esitada küsimusi ja leida lahendusi. Õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis rõhutab, et ükski laps ei ole oma olemuselt paha, tema käitumisprobleemide taga on alati midagi ning see miski tuleb üles leida. On see siis puudulik eneseregulatsioonioskus, suhted, keskkonnategurid või erivajadus. 

„Kui mõistame, milles probleem, saame seda ka tõhusalt lahendada. Paraku on just selle mõistmise poolega tihti raskusi ja siis ei pruugi õpetajad ka õigeid vahendeid valida. Muidugi mängivad siin rolli ka tugisüsteemi olemasolu, kollegiaalsed suhted koolis, õpetaja enda arusaam oma rollist ja hoiakud. Mõtteviisi muutus on see, millest kõik alguse saab,“ lisab Poom-Valickis. 

Just seetõttu on Tallinna Ülikoolis kaasava hariduse ainesse integreeritud tegevusuuring ja praktikaülesanded, mis annavad üliõpilastele võimaluse õpitut kohe rakendada. Lisaks saavad Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased läbida mahuka lisamooduli, mis võimaldab omandada ka HEV-õppija toetamise pädevuse. Sellise mooduli läbinu võiks suuta ka teisi õpetajaid koolis nõustada. 

Viimastel aastatel on mõlemas ülikoolis kaasava hariduse valdkonda sihipäraselt arendatud ning kasvatatud õpetajate pädevusi nimetatud valdkonnas. Nii Tallinnas kui ka Tartus on välja töötatud mahukad kaasava hariduse täienduskoolitused, kus osalevad koolimeeskonnad, et kaasava hariduse rakendamine koolides oleks tõhusam. Samuti on mõlemas ülikoolis avatud kaasava hariduse magistriõpe, kuhu oodatakse vähemalt viieaastase õpetaja või eripedagoogi ametikohal töötamise kogemusega tegevõpetajaid, haridusasutuste juhte ja tugispetsialiste. Sel kevadel lõpetab Tartus esimene lend. 

Suvisele vastuvõtule on oodatud nii koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava lõpetanud õpetajad kui ka magistrikraadiga õpetajad, koolijuhid ja tugispetsialistid.

Neile õpetajatele, kelle ülikooliõpingud on jäänud juba aastate taha ja kellel kaasava hariduse magistriõppesse astumise plaane ei ole, pakuvad ülikoolid tuge mitmesuguste kursustega, lisaks pakutakse asutuse vajadustele põhinevaid tellimuskoolitusi. Juba sel aastal ilmub Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlaste eestvedamisel koostatud eestikeelne kaasava hariduse käsiraamat.


Eesti haridussüsteemi suur probleem on õpetajate töölt lahkumine 

Statistikaameti andmetel töötab kolme esimese tööaasta järel nimetatud ametis vaid 60 protsenti alustanutest. Ehkki töökohtade vahetamine on noorte hulgas tavaline ning õpetajaamet ei eristu antud juhul sugugi muudest, on õpetajate puudus ja õpetajaskonna vananemine koolides juba pikka aega valus murekoht. Õpetajate töölt lahkumise oluline põhjus on õpetaja suhted õpilastega.


Praktikute kommentaarid

Triin, 41-aastane. Töötas koolis kuus kuud.

Õpetajatöö oli üks minu esimestest töökogemustest. Õppisin ühe aasta Tartus õpetajate seminaris ja seejärel lõpetasin ajaloo bakalaureuseõppe. Seega ei olnud mul enne kooli tööle asumist õpetajaharidust, olin läbinud vaid mõned üksikud pedagoogilised ained. 

Mulle anti õpetada 7.–9. klass. Tegemist oli väga keerulise kooliga – palju ATH-diagnoosiga ja muude erivajadustega lapsi, piirkonnas suured sotsiaalsed probleemid: vaesus, alkohol, pered, kus lapsi kasvatas ainult vanaema. Politsei oli koolis suhteliselt iganädalane nähtus. 

Sellest on nüüd juba paarkümmend aastat möödas, aga mäletan senini üht noormeest, kes oli vägivaldne, lõhkus mööblit, ähvardas õpetaja auto kummid läbi torgata. Õpetajad omavahel koostööd peaaegu ei teinud. Mäletan ka seda, et korra saavutamiseks ei olnud mul mingeid oskusi ja see toimus ainult hääle tõstmisega, mis tundus ebanormaalne. Mingit juhendamist ja järje peale aitamist ei olnud. 

Ühel hetkel tuli direktor tunnivaatlust läbi viima. Mul oli tund 9. klassiga, kes võttis end sel hetkel kokku ja direktorile jäi mulje, et kõik sujub. Aga see ei peegeldanud kaugeltki seda, mis klassis iga päev tegelikult toimus. Pidasin vastu ainult kuus kuud. Kui ma lahkusin, ütles üks vanem kolleeg, et saingi väga keerulised lapsed ja ega nad ju aidanudki ka. Sellest jäi mulle meelde, et noortele alustavatele õpetajatele antakse kõige raskemad juhtumid. Kas ujud või upud.

Pirje, 42-aastane. On töötanud koolis 20 aastat.

Õpetajatööd alustasin 2002. aastal alushariduse pedagoogina lasteaias. Hiljem õppisin juurde algõpetuse didaktikat ning seejärel töötasin kaheksa aastat klassiõpetajana, ehkki mul ei olnud selleks vajalikku kvalifikatsiooni. Et kvalifikatsiooni tõsta ning olla teadlikum ning kompetentsem õpetajatöös, astusin ma 2018. aastal TLÜ magistriõppesse ning kaitsesin 2020. aastal kraadi eripedagoogi-nõustajana. 

Mida rohkem rakendasin oma eripedagoogika teadmisi koolis, seda parema kontakti ma õpilastega sain ja seda enam hakkas mulle mu töö ka meeldima. 

Alates 2021. aastast töötan eripedagoogina ning möödunud sügisel astusin Tartu Ülikooli kaasava hariduse magistriõppesse. Tunnen, et kaasamist on koolis veel liiga vähe, ja soovin seda toetada.


Iseseisvaks õppimiseks

Iga õpetaja saab värskendada ja laiendada oma teadmisi ning leida uusi ideid järgnevalt toodud kirjanduse toel. Nimestik on koostatud Katrin Poom-Valickise ja Liina Lepa soovituste põhjal. 

  • Brophy, J. (2010). Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele. SA Archimedes 
  • Gordon, T. (2006/2019). Õpetajate kool. Kuidas tunda end õpetajana paremini. Kirjastus Väike Vanker
  • Hannell, G. (2017). Erivajaduste määratlemine. Vaatluslehed individuaalsete eripärade hindamiseks. Kirjastus Studium
  • Hattie, J., Yates, Gregory C. R., Rem Ad. (2018). Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime. Innove SA
  • Järv-Mändoja, K., Käesel, K., Pill, E., & Riis, M. (2011). Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/131496820076_Vaimse_tervise_probleemide_markamine_ja_ennetamine_koolis_est.pdf
  • Kikas, E., Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus
  • Kikas, E. (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Haridus- ja Teadusministeerium
  • Krips, H. (2019). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Kirjastus Atlex
  • Krips, H. (2017). Klassi juhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi.
    Kirjastus Atlex
  • Krips, H., Rajasalu, A., Siivelt, P. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Kirjastus Altex
  • Märka ja toeta last. (2010). Teatmik õpetajatele. Sagedamini esinevad terviseseisundid ja puuded õpilastel. Kirjastaja Eesti Puuetega Inimeste Koda https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:122088
  • Oakley, B., Rogowsky, B., Sejnowski, T. (2022). Teadlik õpetaja. Ajutegevusest lähtuvad praktilised soovitused tõhusamaks õpetamiseks ja õppimiseks. Kirjastus Studium
  • Rodgers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Rodgers, B. (2011). Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat. AS Ecoprint. http://www.86835.edicypages.com/files/K%C3%A4itumine%20klassiruumis.pdf
  • Vaimne tervis – väärtus meie kõigi jaoks. Infokogumik laste vaimse tervise häiretest. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://opikeskkond.lastefond.ee/public/galleries/Vaimne_tervis-vaartus_meie_jaoks_kogumik.pdf 

6 kommentaari teemale “Õpilaste käitumisprobleemid tunnis: kuidas õpetajaid nende ennetamiseks ja lahendamiseks paremini ette valmistada?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Lp. toimetaja!

    Pika-paljusõnalise loo asemel tuleks lugejad (õpetajad) viia ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui teaduse (lugemise) juurde! Sest ameerikalik TAGAJÄRGEDE ümber vadistamine ei vii mitte kuhugi… Teadusest lähtumisel kujuneb lapse KÄITUMISE alus ENNE KOOLI, hiljem süveneb ju pätistumine. Ikka PÕHJUSTE juurde tuleb minna! Elukauge nn kaasava hariduse rollist ärme räägigi…

    P.S.
    Teie poolt soovitatud kirjandusele, kus palju teaduskauget ilukõnet, lisaksin omalt poolt (hm!) –
    – Lapse arendamine algab hällist (EÜK, 2009),
    – Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme (TÜ kirjastus, 2008).

  2. Hilja ütleb:

    Olen üpris kindel, et õpetajakoolituses õpitakse arengupsühholoogiat. Ei saa aga päris täpselt aru, mida siis eelkommenteerija ettekujutuses peaks arengupsühholoogiast lähtuv õpetaja ette võtma lastega, kelle käitumisprobleemidele (nn “pätistumine”) on enne kooli juba kodus alus pandud.

  3. Peep Leppik ütleb:

    Lp. Hilja!

    Räägin LÕPMATULT probleemi lahendamisest PÕHJUSTE juurde minemise kaudu. Vastasel juhul pole meil mõne aasta pärast üldse õpetajaid …
    3000 euro eest läheb tundi ainult aferist, keda ei huvita enam üldse TULEMUSED… Eksameid ei soovita just sel põhjusel – väikerahva hukk!

  4. Hilja ütleb:

    Kooli jõuavad õpilased, kellel on käitumisprobleemid, sest nende vanematel on puudulikud vanemlikud oskused, suhteprobleemid, vaimse tervise probleemid, sotsiaalprobleemid. Laps “teeb pätti”, sest kodu üürileping öeldi üles, emal on depressioon, isa pole mitu kuud helistanud ja kasuisa ähvardas kassi ära varjupaika viia — kuidas seda probleemi nüüd siis põhjuste kaudu lahendada?

  5. Kadri ütleb:

    Ülikoolide õpe on väga teoreetiline, reflekteeritakse kaks aastat hommikust õhtuni ja kui kooli jõutakse, on toss väljas. Ükski rollimäng õpingute ajal ei anna ettekujutust tegelikust koolielust koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Võib vaid kaasa tunda õpetajatele, kel klassis 26 “erilist”. Ülikooli õppejõududele soovitan kooli praktikale minna. Enamik neist ei peaks seal kahjuks ilmselt nädalatki vastu.

  6. Tatjana ütleb:

    20 aastat koolis töötanud ei hakka selle üle virisema. Seda ametit kõigepealt on vaja armastada ja teha seda südamega. Minu arvates probleemid koolides hakkasid sellest ajast kui kõik õpilased andekad ja andetud pandi ühte patta. Nad ju vajavad nii erinevat lähenemist kui ka suhtlemist. Arvan kui oleks võimalik jagada õpilasi nende võimete järgi, oleks ka käitumisprobleeme tundides vähem. Ühel on kõrged eesmärgid midagi saavutada selles elus ja teisel on vaja lihtsalt põhikooli lõpetada. Oma omade seas on lihtsam olla.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!