Õppevara. Videoõps
Videoõpsi kirjanduse ja bioloogia videote teemal räägivad autorid Joosep Susi, Merilin Aruvee ning projekti eestvedaja Kristo Siig. (Vaata ka https://videoops.ee/.)
Videoõpsi kirjanduse videod on praeguseks kogunud 1800 vaatamist ja õppeaasta lõpuks loodetakse jõuda 3000 vaatamiseni. Kirjanduse videomaterjalid vastavad riiklikule õppekavale, kuid vaadatud on neid ka meelelahutuseks. Kirjanik Contra on neid kiitnud Videoõpsi Facebooki grupis.
Autorid rõhutavad, et ükski video ei asenda magistrikraadiga õpetajat. See on õpetaja, kes otsustab, kas Videoõpsi video sobib iseseisvaks tööks, häälestamiseks või kinnistamiseks. Iseseisvat tööd tehes saab õpilane video peatada, seda tagasi kerida, aeglaselt käima panna. Videoõpsi videoid vaadates saab muukeelne õpilane harjutada eesti keelt.
Videoõpsi kirjanduse videoloengud annavad õpilastele mõista, et „luule ei hammusta“. Autorid kinnitavad, et nutitelefonis video vaatamise arvelt raamatute lugemine ei vähene. E-koolikoti ja Mastery toel saab videoloengutele lisada interaktiivse kihi, mis annab õpilasele kiiret tagasisidet. Videoõpsi materjale on kavas tõlkida ka inglise keelde, et anda projektile rahvusvahelist mõõdet.
Videoõpsi kirjandusvideote sari on kõigile Eesti üldhariduskoolidele kättesaadav tänu toetusele Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.
Askeldavad noored!
Kuulates teie juttu, ei leidnud ma ühtki mõtet, kuis te –
1) arvestate arengupsühholoogiaga. Aga eri vanuseastmetes võtavad
lapsed psühholoogiliselt infot vastu ja salvestavad püsimälus
erinevalt…
2) kognitiivse psühholoogia alusuuringutele toetumisest rääkimata – kui te aga ei tea, kuis õpilane omandab uusi teadmisi-oskusi oma mällu, siis te vaid “kobate enese tarkusest”. Ja see torkas 5-6 filmi vaatamisel kohe silma.,,
Uuurides koolidest, selgus et Videoõpsi filme kasutavad õpetajad,
kel tunni andmisel raskusi ja keda ei huvita ÕPILASTE TEADMISED – peaasi, et aeg läheks – meelelahutuslik ajaviide… Sobivad TAJUMISEKS, aga tajumine on võrreldes MÕTLEMISEGA primitiivne psüühiline protsess… DIDAKTIKA puudub filmide loomisel!
P.S.
KOLLEEGID!
Olen ammu aru saanud, et minu TEADUSEST LÄHTUVATEST kommentaaridest ei saa paljud enam aru – täiesti traagiline olukord … Põhjus on selles, et terve põlvkond (üle 30 aasta) pole õpetajad saanud enam TEADUSELE toetuvat ÕPETAJAKOOLITUST…
ÕPPEFILMIDE tegemine on didaktilis-psühholoogiliselt väga keeruline töö, kus TULEMUS võib soovitule olla täiesti vastupidine … Et pisutki aimu saada kognitiivse psühholoogia alusuuringutes ja nende RAKENDUSLIKUST kasutamisest õpetamisel soovitan kaht materjali, mille aluseks minu ca 9-aastane koolieksperiment (väitekiri) –
“Nägemismälust, näitlikustamisest ja tehnovahendeist tundides”,1992 “Näitlikustamise psühholoogilisi probleeme”(videoloeng TTÜs, 2014).