Teenetemärgid saavad mitmed haridustöötajad: „See on meeldiv šokk“

President Alar Karis tunnustab iseseisvuspäeva eel riikliku teenetemärgiga 167 inimest, kelle seas on ka haridustegelasi ja õpetajaid. Eesti Vabariik tänab teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Milliseid emotsioone ja mõtteid suur tunnustus tekitas? 

Kõrghariduse korraldaja Hanna Kanep sai tähtsast uudisest teada kolleegilt, kes teda esimesena õnnitles: „Üllatus oli väga suur ja loomulikult on mul hea meel! Ühel hetkel saabus e-kiri õnnitlusega ja nii saingi tunnustusest teada. Ma arvan, et sellist asja ei oska väga keegi endale ette kujutada.“

Enim on Kanepit motiveerinud inimesed, kes kõrghariduse heaks töötavad ja selle nimel pingutavad. „Mulle meeldivad inimesed, kellega koostööd teen, ning seda nii kõrgharidussüsteemis kui ka väljaspool. Väga palju ägedaid inimesi töötab iga päev selle nimel, et Eesti noorte võimalused oleksid avaramad ja elu parem,“ kirjeldab Kanep. Kõrghariduse ja teaduse korraldust mõjutavad nii paljud asjad ja osapooled, et väljakutseid tuleb tema sõnul ikka ette. Aga nende lahendamises on teatav võlu ja tulemuses rahulolu. Oma töö olulise väärtusena toob Kanep välja, et see paneb teda peaaegu igal nädalal uude olukorda, ning see on väga huvitav.

Sillamäe Eesti Põhikooli direktor Nataša Kotšergina sai tunnustusest teada ajakirjaniku käest: „Seda kuulda oli muidugi meeldiv šokk. Selline tunnustus ei ole olnud minu töös eesmärk omaette, aga uudis on hästi tore.“ Tema suur rõõmuallikas on lastega töötamine, hea kollektiiv ja koostöö. „Meil on toredad õpetajad ja inimesed, kelle peale saan loota ning kellega sammume nii-öelda ühte rada. Keelt ja kultuuri ma siin üksinda arendada ei saakski, oleme seda tööd juba aastaid koos teinud. Koostöö on see, mis toob töösse rahu,“ kirjeldab ta.

Kotšergina on olnud 30 aastat eesti keele ja kultuuri edendaja valdavalt muukeelses linnas. Keelt õpetada on tema sõnul olnud mõneti keerukas, sest koolis käivad põhiliselt muukeelsed lapsed. Samas toob Kotšergina välja, et lastevanemad on kooli rohkem usaldama hakanud ning paljud koolilõpetajad jätkavad õpinguid Eesti eri gümnaasiumides. „Mulle meeldib minu töö, meeldib lastega tööd teha ja meeldib õhkkond, mille oleme siin koolis koos loonud.“

Tarmo Loodus on Viljandi Kutseõppekeskuse direktor ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees: „Emotsioonid on ikka suurejoonelised, suurepärased! Hea, et istusin parasjagu, kui seda sõbra käest teada sain. Mul on hea meel selle üle, et ühe väikse koolijuhi tööd on nii kõrgelt hinnatud, see näitab, et haridus on tähtis.“ Tarmo Loodus saab tänavu ka Viljandimaa vapimärgi. Ta sõnab, et üllatusi on nüüd juba mitu ning selliseid asju ei oska kuidagi oodata.

„Mind on motiveerinud inimesed, kes on minu ümber ja koos minuga, sest üksi ei tee sa midagi. Mul on viimased 18 aastat olnud koolis hea meeskond, kellega asju ajada, ja ka Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingus on väga tegusad inimesed koos. Oleme suutnud suhteliselt palju ära teha, nii et kõige tähtsamad on ikka inimesed,“ kirjeldab Loodus.

Üks suur ja keerukas töö on olnud uue koolimaja loomine: „Minu töö ajal on saanud valmis uus koolimaja ja saime ta valmis enamjaolt meie meeskonna unistuste järgi. See on olnud üks kõige suuremaid töid koolis. Aga kui vaadata kutseõpet, siis siin tuleb välja tuua seadusandluse selliseks muutmist, et kutsekoolid on praegu ikkagi iseseisvad, jätkusuutlikud ja väga tublid. Ka see on suur asi,“ sõnab Loodus.

Tarmo Loodus on töötanud haridusvaldkonnas 1984. aastast ja tunnistab, et haridus on tema kirg. „Minuga on niimoodi, et kui ma hommikul ärkan, peeglisse vaatan ja sealt naeratav inimene vastu vaatab, tähendab see, et tuleb tööle minna. Seal tööl on kõik asjad tehtavad ja lahendatavad. Tähtis on usk sellesse, mida teed. Ja kui sul on head kolleegid ja sõbrad, siis asjad õnnestuvad,“ leiab Loodus.

Siit tuleb välja, et peamised motiveerijad on haridustöötajatel ikkagi inimesed nende ümber. Oluline on see, kellega koos ning kelle jaoks nad oma tööd teevad. Oma kommentaari andnud haridusinimesed toovad välja ka tõsiasja, et koos tegutsemine on haridusvaldkonnas töötades kõige alus. On suur väärtus, kui inimene saab teha oma tööd kire ja pühendumusega ning läheb iga päev tööle rõõmsa tujuga. Palju õnne kõigile tunnustuse saajatele! 

President Alar Karis annab teenetemärgid üle 21. veebruaril. Teenetemärgid saavad haridusvaldkonnas:

Valgetähe III klass

• Tarmo Loodus – Viljandi Kutseõppekeskuse direktor ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees

Valgetähe IV klass

• Larissa Jõgi – Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent 
• Ivo Fridolin – Tallinna Tehnikaülikooli professor, biomeditsiinitehnika edendaja
• Nataša Kotšergina – Sillamäe Eesti Põhikooli direktor, hariduselu edendaja Sillamäel
• Tiiu Kull – botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor 
• Luule Kösler – Tallinna Humanitaargümnaasiumi direktor
• Arvo Leibur – kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 
• Enn Listra – Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan
• Andres Ojari – arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professor
• Meelis Pärtel – botaanik, Tartu Ülikooli professor
• Siim Veski – geoloog, Tallinna Tehnikaülikooli professor 

Valgetähe V klass

• Hanna Kanep – kõrghariduse korraldaja
• Ana Kontor – erivajadustega laste hariduse edendaja
• Kristi Mühling – kandleõpetaja ja -mängija 
• Aino Villand – kauaaegne eesti keele õpetaja
• Jüri Puidet – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tehnikaosakonna juhataja, kutseõpetaja
• Jaagup Kippar – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika lektor
• Kristi Soopalu – eesti keele õpetaja
• Karl Treffner – hariduselu toetaja
• Kaido Reivelt – füüsika populariseerija 

Eesti Punase Risti IV klass

• Kristiina Treial – „Kiusamisvaba kooli“ eestvedaja