Tugev majandus – tark rahvas

17. veebr. 2023 Andres Kaarmann Parempoolsed, juhatuse liige - Kommenteeri artiklit

Eesti haridus 2023. aasta valimiste valguses

Õpetajate Leht andis Riigikokku kandideerivatele suurematele erakondadele võimaluse tutvustada oma haridust puudutavaid seisukohti ning ühtlasi juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mis vajavad Eesti hariduses lahendamist ja ümbermõtestamist.


Andres Kaarmann. Parempoolsed, juhatuse liige.

Parempoolsete eesmärk on tark rahvas. Rahvas, kes tugineb oma tegevuses teadmistele ning teeb sellest lähtuvalt tarkasid valikuid. Jõukus saab kasvada ainult tugeva majanduse, mitte olemasoleva ümber- või laialijagamise kaudu. Parempoolsete eesmärk on säilitada Eesti hariduskulude eeskujulik osakaal sisemajanduse kogutoodangust vähemalt senisel tasemel ning targa rahvana juhtida haridusraha sinna, kus tulu Eesti jaoks kõige suurem. 

Tagame igale lapsele koha kodulähedases kvaliteetses lastehoius või -aias. Kvaliteetset ja paindlikku lastehoiu- või lasteaiakohta ei vaja ainult laps. See on äärmiselt oluline ka tema vanematele, et töö- ja pereelu edukalt ühitada. Mida paindlikumad ja mitmekülgsemad on võimalused, seda suurem on vanemate võimalus leida oma lapsele sobiv lahendus. Edumeelsed omavalitsused võimaldavad lastele nii eralastehoidu, lasteaeda kui ka koduse lapse toetust, kui vanem soovib lapsega kauem kodus olla. 

Selleks on oluline vähendada alushariduse korralduses ebamõistlikke ja ajale jalgu jäänud piiranguid ning muuta teenuste pakkumine paindlikumaks. Parempoolsed peavad oluliseks võimaldada omavalitsustele lasteaia- ja lastehoiukohtade tagamisel suuremaid võimalusi koostööks erasektoriga. Selleks toome lastehoiu korralduse sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi vastutusalasse, ühtlustame tingimused ning loome tervikliku mõistliku ja jõukohase süsteemi. Bürokraatia tuleb asendada lastevanemate jaoks suurema paindlikkuse ja valikuvõimalustega. 

Õppekorraldus, õppe- ning ainekavad ei tohi ajale jalgu jääda. Parempoolsed küsivad ilma keerutamata: kas on ikka põhjust tunda uhkust eeskujulike PISA testide tulemuste või gümnaasiumi lõpueksamite punktide üle, kui õpetajad põlevad läbi, õpilaste õpirõõm on arenenud riikide üks madalamaid ning vaimse tervise probleemid üha kuhjuvad? Oleme seisukohal, et õppekava tuleb avada ning nii mõnegi ainekava mahtu vähendada, et seeläbi oleks rohkem aega keskenduda olulisematele teemadele. 

Väärtustame koolide autonoomiat ise parimal viisil õppetööd korraldada. Koolid on väga erinevad, alates suurtest linnakoolidest kuni väikeste maakoolideni, ja nende ühe vitsaga löömine ei ole õigustatud. Parempoolsed usaldaks ministeeriumi ettekirjutustest ja piirangutest rohkem koole ja koolijuhte, kes teavad kohalikke olusid ning õpilaste võimeid ja vajadusi kõige rohkem.

Palka tuleb maksta õpetaja töö, mitte õpetajaks olemise eest. Ajal, kui teised erakonnad trumpavad üksteist üle lubadustega tõsta õpetaja miinimumpalka, peame meie palju olulisemaks õpetaja keskmise palga tõusu. Praegu maksavad koolid alustavale ja meisterõpetajale sisuliselt sama kõrget töötasu. See ei ole õiglane – koolijuhtidel peab olema võimalik hinnata iga õpetaja oskusi ja panust ning seda vääriliselt ka tasustada. Õpetaja karjäärimudel peab olema loogiline ja motiveeriv, et oskuste ja panuse kasvamisega kasvaks ka töötasu. 

Õpetaja palgatõus saab seista kahel tugeval jalal. Esiteks tugev majandus – mida kiiremini meie majandus Põhjamaadele järele jõuab, seda kiiremini jõuavad ka meie õpetajate palgad neile järele. Ja teiseks – õpetajate palga osakaal hariduskuludes peab tõusma.  

Õpetajate töötasu peab moodustama 70 protsenti hariduskuludest. See eesmärk on ambitsioonikas ja eeldab nii riigi kui omavalitsuste tahet ja koostööd. Aga kui juba eelmisel aastal ületas mõne omavalitsuse õpetaja keskmine palk 2000 euro piiri, siis ei ole see midagi ületamatut. 

Haridussüsteem peab kiiremini kohanduma tööjõuturu vajaduste ja ootustega. Haridussüsteem ja tänapäevane tööjõuturg on oma olemuselt veidi vastandlikud nähtused. Avatud majandusega väikeriigi tööturg on dünaamiline ja muutub kiiresti. Haridussüsteem seevastu on konservatiivne, kiireid muudatusi teha on keeruline ning muudatuste mõju tuleb viivitusega. 

Samas tuleb gümnaasiumidel, kutsekoolidel ja kõrgkoolidel senisest rohkem jälgida tööjõuturu nõudlust ja tulevastele spetsialistidele seatud ootusi. Viimase kümne aastaga on kasvanud gümnaasiumiõpilaste arv, kuid langenud kutsekeskharidust omandajate hulk. Tööandjad aga kurdavad, et üha raskem on leida spetsialiste. See suundumus teeb muret.

Kõrghariduses on oluline kvaliteet, mis eeldab ka kõrghariduse rahastamise kasvu. Teiselt poolelt näeme õppijate enda suuremat vastutust kõrghariduse omandamisel ja oma tuleviku kujundamisel. Oleme ainus erakond, kes on pidanud põhjendatuks osalise õppemaksu kehtestamist. 

Kui tahame ülikoolidesse tugevaid õppejõudusid, siis tuleb neile ka väärilised tingimused luua. Olukorras, kus lasteaia kohatasu on Eestis kuni 145 eurot kuus, oleks samaväärne omaosalus kõrghariduses mõistlik ja põhjendatud. Loomulikult peab sellega kaasnema nüüdisaegne õppetoetuste ja -laenude süsteem. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!