Veipimine on vallutanud Eesti
Täheldatav on seos tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise ning selle vahel, kas lastele meeldib koolis käia. Seega – reformime meie koolid sellisteks, et neis on tore käia ja õpimotivatsioon tuleb õpilase huvidest, mitte ainult õppekavast ja käskudest, mis vanemad kui meie! Nii lahendame või leevendame ühtlasi üle Eesti rullunud veipimisepideemiat.
Sel sügisel hakati Eesti meedias läbivalt kasutama sõna „veipimisepideemia“. Jutt käib noorte seas üha populaarsemast e-sigaretist. See on patareil toimiv seade, mis kuumutab spetsiaalset vedelikku, mida tarvitaja sisse hingab. Nimetus „veip“ ja tegusõna „veipima“ tulevad ingliskeelsest sõnast vape, mis tuleneb omakorda sõnast vapor ‒ eesti keeles aur.
Koolidirektorite murekirjad suitsetamise populaarsuse plahvatuslikust tõusust õpilaste seas on muutunud üha sagedasemaks, mures on ka lastevanemad ja arstid. Sotsiaalministeerium tellis probleemi mahust ülevaate saamiseks uuringu alternatiivsete nikotiinitoodete kasutamisest Eestis, mis valmis Balti Uuringute Instituudis aastavahetuseks. Uuriti kogu elanikkonda (küsitleti 1002 inimest vanuses 16‒64, kes on soo, vanuse ja maakondade osas esinduslikud kogu Eestis) ja lisaks 720 kooliõpilast vanuses 11‒18, hõlmates eri asukoha, suuruse ja õppekeelega koole.
Siinses artiklis on välja toodud vaid osa värske uuringu tulemustest, keskendudes õpilaste suitsetamisele. Ülejäänud põnev ja värvikas statistika koos järeldustega on kättesaadav Balti Uuringute Instituudi kodulehel https://www.ibs.ee/.
Lapsi ja noori tõmbab suitsu magus maitse
Tervise Arengu Instituudi 2020. aasta uuringu andmetel tarvitab nikotiini iga päev või juhuslikult 34% meestest ja ligikaudu 21% naistest ja see ei ole viimastel aastatel vähenenud. Kõvasti on kasvanud alternatiivsete nikotiinitoodete, eelkõige e-sigareti ja nikotiinipatjade kasutamine, seda eriti noorte seas.
Nende pikaajalise mõju kohta on võrreldes tavasigarettidega vähem infot. Alternatiivsete toodete tarvitamist on osas riikides soositud, nähes seda ühe vahendina protsessis, mis viib täieliku loobumiseni kõigi nikotiinitoodete tarvitamisest. Samas on tekkinud probleem, et kui vanem põlvkond kasutab e-sigaretti tõesti sigareti asemel, siis noored alustavadki alternatiivtoodetest ning saavad tunduvalt parema kogemuse, kuna nende maitse ja lõhn meeldivad noortele rohkem kui tavatubaka omad.
Tubaka- ja nikotiinitoodete valikul lähtub maitsest keskmiselt 57% elanikkonnast ja 67% õpilastest, sealjuures eelistab elanikkond mentoolimaitselisi ning õpilastele meeldivad rohkem magusa maitsega tooted.
Nende õpilaste seast, kes mingeid tooteid tarvitavad, ei ole tavalist sigaretti kunagi kasutanud 62% tüdrukutest ning 70% poistest. E-sigarette ei ole kunagi tarvitanud aga vaid 10% tüdrukutest ja 16% poistest. Mõlema puhul torkab silma tüdrukute suurem katsetamisvalmidus.
Alternatiivsete toodete tarbijad on keskmiselt märksa nooremad kui tavasuitsu tõmbajad. Nikotiinipatjade keskmine tarvitaja on veel veidi noorem kui e-sigareti tarbija. Nikotiinipatja on võimalik kasutada väga märkamatult ja osa teeb seda tunni ajal otse õpetaja nina all.
Üks huvitavamaid teadmisi, mille uuring õpilaste suitsetamise kohta andis, on selge seos tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise ning selle vahel, kas lastele meeldib koolis käia. Neist õpilastest, kellele üldse ei meeldi koolis käia, tarvitab 16% neid tooteid iga päev ja 53% ei ole kunagi midagi proovinud. Neist õpilastest, kellele meeldib väga koolis käia, tarvitab tooteid iga päev ainult 3% ja kunagi ei ole tarvitanud 82%. Seega – reformime meie koolid sellisteks, et neis on tore käia ja kus motivatsioon õppimiseks tuleb õpilase huvidest, mitte ainult õppekavast ja käskudest, mis vanemad kui meie! Nii lahendame või leevendame ühtlasi üle Eesti rullunud veipimisepideemiat.
Kui päev otsa tuleb tegeleda millegi ebameeldiva või tegija perspektiivis mõttetuga, siis ilmub suits suhu märksa lihtsamalt. See seos on üldinimlik ega piirdu õpilastega. Ka kogu elanikkonna küsitlusest tuli välja, et e-sigarettide tarvitajad on oma tööga keskmisest vähem rahul.
Pidev kurbuse ja lootusetuse tunne, suurenenud unevajadus, keskendumisraskused, mäluprobleemid ning otsustamisvõimetus on tegurid, mis kasvatavad sigarettide tarvitamise tõenäosust.
Lisaks suureneb suitsetamise ja eriti just nikotiinipatjade tarvitamise tõenäosus rühmasporti (nt jäähoki või jalgpall) tegevate noorte puhul, eriti tugevalt on seda seost märgatud noorte meeste puhul.
Kui noorelt nad alustavad?
Küsitletud õpilased on suitsetama hakanud märksa nooremas eas kui kogu elanikkonna küsitlusele vastanud ‒ ehkki osalt kallutab statistikat ka see, et kõik küsitletud õpilastest ei olnud veel vanusegruppi 16‒17 jõudnudki. Suurim osa mingit toodet tarvitanud õpilastest on seda esimest korda proovinud 12–15-aastaselt (67%), väiksem osa hiljemalt 11-aastaselt (20%). Elanikkonna seas on kolmandik neid, kes proovisid tubaka- ja nikotiinitooteid esimest korda 12–15-aastaselt (35%) või 16–17-aastaselt (32%), viiendikul oli esmakogemus 18-aastaselt või hiljem.
Üks alaealine intervjueeritu selgitas, et tubaka- või nikotiinitoodete tarvitamisega ollakse seltskonnas harjunud, sest eri aineid tarvitavad vähesel või rohkemal määral nad kõik. Kuna tegevus on seltskondlik, siis pakutakse tooteid ka sõpradele, mis tähendab õpilastele toodete üsna lihtsat kättesaadavust koolikaaslastelt.
Neilt õpilastelt, kes pole tubaka- ja nikotiinitooteid mitte kunagi tarvitanud, küsiti, mitu korda on neile pakutud võimalust neid tooteid proovida. Selgus, et peaaegu viiendik õpilastest on olnud olukorras, kus nende sõbrad on järjepidevalt pakkunud neile võimalust tarvitada tubaka- ja nikotiinitooteid, olenemata sellest, et nad on varem mitu korda keeldunud.
Enamik nii kindlameelsed ei ole ja proovivad vähemalt üks kord ikka ära, kuidas see suitsetamine või veipimine siis käib. Statistika näitab, et esimese korra toredus on tihti määrav, kas proovitakse veel ja veel või loobutakse pärast esimest katset. Kui esmatarvitamisel kogetakse pigem meeldivaid elamusi, on suurem risk, et toodet hakatakse tarvitama ka edaspidi. Sellist suundumust on täheldatud senistes uuringutes nii e-sigareti kui ka tavasigareti proovimisel.
Tubaka- ja nikotiinitoodete meeldiv mõju võib avalduda näiteks eufooria ja lõõgastusena ning negatiivne mõju väljendub tavaliselt pearingluse, köha või iiveldusena. Praeguste noorte jaoks on esimene kogemus võrreldes kogu elanikkonnaga (ehk vanemate inimeste meenutatud esmakogemusega) harvem ebameeldiv. Põhjus võib olla selles, et paljude vanemate vastajate esmakordse proovimise ajal ei olnud e-sigarette saadaval, nende esmakogemus piirdus tavasigaretiga, mille nikotiinikogus võib koos sissehingatava suitsuga tekitada ebameeldiva tunde ja maitse.
Kuna negatiivseid kõrvalnähte (nt köhimine ja iiveldustunne) on mainitud senistes uuringutes e-sigarettide kasutamise puhul vähem, võib nendega saadud meeldiv kogemus suurendada ohtu tarvitada toodet ka edaspidi ning jääda sellest sõltuvusse. Nende õpilaste seas, kes praegu enam e-sigaretti ei tee, oli vaid 24% positiivse esmakogemusega katsetajaid, võrreldes 34%-ga juhutarvitajatest ja 56%-ga igapäevatarvitajatest.
Milleks seda e-sigaretti teha?
Võiks arvata, et teadlikumad tarbijad on elukogenumad inimesed, kelle jaoks suitsetamine on harjumuspärasem kui tooteid juhuslikumalt tarvitavatel õpilastel. Uuringu tulemustest aga selgus, et elanikkonna küsitlusele vastanutest 58% ja õpilastest koguni 81% teadis, kui suure nikotiinisisaldusega tooteid nad tarvitavad. See näitab õpilaste teadlikkust ja huvi selle vastu, mida nad tarvitavad.
Võimalik, et juhuslik tarvitamine teeb nad ettevaatlikumaks ja seepärast nad jälgivad aine nikotiinisisaldust. Põhjendus võib olla ka vastupidine: noored, kelle jaoks on aine proovimine juhuslik ja seotud koosviibimistega, soovivad tarvitada kangemaid tooteid, et mõju oleks võimalikult suur.
Uuringust selgus veel üks huvitav erinevus tänaste noorte ja vanemate suitsetajate vahel. Vanemad valisid suitsetamise põhjusena märksa sagedamini vastusevariandi „soovisin teistega sarnaneda“ (29%) õpilased vaid 17% juhtudest. See viitab asjaolule, et sotsiaalne surve sarnaneda kaaslastega võib olla vähenenud ning praegused õpilased võtavad tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist rohkem kui huvitavat või seltskondlikku tegevust ‒ paljud noored mainisid küsitluses ja intervjuudes hea seltskonna olulisust toodete tarvitamisel. Ülejäänud tarvitamispõhjused, nagu toodete rahustav mõju, igavuse peletamine ja keskendumisvõime parandamine, on nii õpilaste kui ka elanikkonna seas võrdselt vähe levinud. Õpilastest tarvitavad nikotiinitooteid enda rahustamiseks esmajoones 16–19-aastased ja tüdrukud.
Õpilaste kommentaaridest selgus, et kooli tugi selliste probleemide lahendamisel ja teadlikkuse suurendamisel on kohati väike. Pigem tegeletakse koolis individuaalselt nendega, kes on kindlad tarvitajad, ja laiema õpilaskonnani info ei jõua. Samuti on probleemiks õpetajate vähesed teadmised.
Uuringutes on leitud seos selle vahel, et kui lapsevanem arvab, et ta laps on tubaka- ja nikotiinitooteid proovinud, siis on laps seda suurema tõenäosusega ka teinud, teisalt olid tooteid tarvitanud ka lapsed, kelle vanemad ei olnud sellest teadlikud. Küll aga täheldati, et lapsed, kelle vanemad ei teadnud nende tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamisest, on kaks korda tõenäolisemalt tarvitanud just alternatiivseid tooteid, mitte tavasigarette.
Nikotiini- või tubakatooteid tarvitavate õpilaste seast lausa 60% arvas, et nende vanemad ei tea seda, 15% vastas, et vanemad teavad, aga suhtuvad neutraalselt, 9%, et vanemad ei pööra üldse tähelepanu, ja 9%, et vanemad on kas ise pakkunud või julgustavad tarbima. Keelab õpilaste sõnul neid vaid 30% vanematest.
Lastevanemad oskavad tähelepanu pöörata sigarettidele, kuid alternatiivtoodete, näiteks e-sigarettide puhul on kirjeldatud vanemate puudulikku ennetustööd. Arvatakse, et ka lastevanemad ei ole e-sigarette puudutavatest riskidest piisavalt teadlikud, mistõttu ei oska nad neist lastele ka rääkida.
https://www.ibs.ee/publikatsioonid/tubaka-ja-nikotiinitoodete-tarvitamise-uuring/
Täiesti normaalne!
Meil otsustavad-VALIVAD ju LAPSED ISE, kuidas-mida õppida-teha, rääkimata käitumisest … Või kuulete esimest korda, et laps on ISIKSUS-!? Las lapsed vallatlevad pisut … Ja vanemad! – asuge kohe oma lapsukesi kaitsma!