Aasta soome keele õpetaja Piret Meresma: „Teen seda, mis mulle päriselt meeldib“

24. märts 2023 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
ESKÕS-i liikmed: Ilona Säälik, elutöö preemiaga pärjatud Ebe Talpsep, Kai Yallop, Kairi Männik, aasta soome keele õpetaja 2022 Piret Meresma, elutöö preemia saaja Kaare Sark, Karola Velberg, elutöö preemiaga tunnustatud Madean Altsoo, Viktoria Alekseeva ja aasta uus tulija Imbi Kulp. Foto: ESKÕS

Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi (ESKÕS) 30. sünnipäeval, 17. märtsil kuulutati 2022. aasta soome keele õpetajaks Piret Meresma.  

Aasta soome keele õpetaja 2022 tiitli pälvis õpetaja Piret Meresma, kes õpetab noori gümnasiste ja täiskasvanuid. Foto: Peep Ehasalu

Piret Meresmal on soome keele õpetaja staaži aastast 1999, mil ta ise üliõpilasena asus õpetama tollases meditsiinikõrgkoolis. „Mina olen üks nendest, kes sai soome keelt õppida peaainena, mis praeguses arvestuses on magistriõppe tase,“ täpsustas ta. Soome keelt läks ta õppima sellepärast, et kahtles, kas saab inglise keelde sisse, kuid soov kõrgharidust omandada oli kindel. „Noorena arvasin, et on kaks ametit, mida ma kunagi ei õpi, need on õpetaja ja arst,“ tunnistas ta. „Aga ma ei ole oma valikut kahetsenud. Ma teen seda, mis mulle päriselt meeldib, ja ma lähen iga päev hea meelega tööle.“ 

Lisaks oma senisele tööle Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis asus Piret Meresma sel kooliaastal õpetama soome keelt ka vastavatud Saue Riigigümnaasiumis, kus ta õpetab nii B-keele grupile kui ka valikainena hõimurahva keelt ja kultuuri. 2022. aastal loodud Täiskasvanute E-Gümnaasiumi meeskonnas on Meresma koostanud mitmeid e-õppematerjale. Õpilased ja kolleegid hindavad tema pühendumust ja aktiivsust nii koolis kui koolist väljaspool.

ESKÕS-i sünnipäeva puhul korraldatud seminaril räägiti ka unistustest. Aasta soome keele õpetaja kirjeldas oma unistust: et oleks hästi palju hästi motiveeritud õppijaid. „Sest mul võib olla ükskõik mis vahend, aga vahend ei tee midagi, kui inimesel ei ole tahet õppida,“ põhjendas ta. Oma järgmiseks sooviks nimetas tiitlisaaja, et õppeasutused, kus ta õpetab, oleksid temaga kaasas selles, mida ta teeb. „Kui on head kolleegid, innustunud juhtkond ja motiveeritud õppijad, siis on ainult taevas piiriks,“ lausus õpetaja Meresma. 

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on Piret Meresma õpetanud alates 2003. aastast. Tema sõnul asub palju täiskasvanud õppijaid soome keelt valikainena õppima. Paljude meelest on see peaaegu nagu eesti keel ja nad loodavad lihtsalt hakkama saada. „Nendel, kes esialgsetest tulijatest järele jäävad, silmad säravad,“ rääkis aasta õpetaja. „Nende kohta võib öelda, et nad on fännid. Nemad annavad oma parima ja nendega on väga vahva koostööd teha.“

Sünnipäevaseminaril välja pandud soome keele õppematerjalide näitusest jäi mulje, et trükis ilmunud materjalidega on olukord päris hea, valikut jätkub.   

„Valik on hästi suur,“ nõustus Piret Meresma. „Probleemiks võib kujuneda see, et selles paljususe rägastikus tuleb suuta valida oma õppijatele parim. Selle peale kulub palju aega.“ Seminaril kõneldi ka vajadusest, et Eesti õppijail oleks eelkõige põhikoolis spetsiaalselt neile koostatud õppematerjal. „Eesti õppija õpik peab olema veidi teistsugune, kui on Soomes S2-taseme õppijale suunatud materjal,“ oli kogemustega õpetaja päri. Paljude teemade puhul üritab ta võrrelda, lähtudes võrdlevast keeleõpetusest. „Ikka võtad materjali lisaks, sest inimesed on erinevad ja huvid ka ning endalegi on vaja vahepeal midagi põnevat. Kui kolmandat korda järjest sama materjali läbi võtta muutub rutiinseks.“ 

Soomes on kõlanud arvamusi, et meil võiks üle lahe hõimurahvaga kujuneda ühiskeel. Sellele on isegi nimetused välja mõeldud: ühel pool lahte virsu, teisel eeso. Piret Meresma rääkis, et täiskasvanute gümnaasiumis on tal palju õpilasi, kes tulevad õppima sellepärast, et nad kas töötavad Soomes, on seal töötanud või teenindavad soomlasi. Nende seas on kuulda arvamust, et keel on tegelikult selge, aga tahaks natuke grammatikat juurde. „Sealt sellist ühiskeelt tulebki,“ sõnas Meresma. „Kui eesmärk on, et inimesed saaksid suheldud, ja kui ühiskeel toimib, siis on tore. Peaasi et üksteisest aru saadakse,“ arvas õpetaja. 

Samal päeval kuulutati Soome suursaatkonnas välja ka teised tunnustuse saajad. Aasta uueks tulijaks valiti Tallinna Laagna Gümnaasiumi soome keele õpetaja Imbi Kulp ning tänukirja pälvis erialase soome keele õpetaja Anna Oja. Lisaks tunnustati õpetajaid, keda on viimastel aastatel korduvalt esitatud parima soome keele õpetaja kandidaadiks.

ESKÕS jagas ka soome keele õpetaja elutööpreemiaid, mille pälvisid Madean Altsoo, Ebe Talpsep ja Kaare Sark. Soome Instituudi tunnustuskirjad said ESKÕS-i juhatuse liikmed Karola Velberg, Ilona Säälik, Viktoria Alekseeva ja Piret Meresma.

Aasta soome keele õpetajat valitakse 1997. aastast alates. Selle nimetamisega soovivad korraldajad tutvustada ja tõsta esile õpetajaid, kelle südamega tehtud töö aitab lisaks soome keele oskuse tõstmisele Eestis edendada Eesti ja Soome keele- ja kultuurisuhteid. Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, ESKÕS-i ja Soome-Eesti Kaubanduskojaga.

Soome Instituut toetab ja koolitab Eestis soome keele õpetajaid ning korraldab õpilastele tegevusi, sh koolikülastusi Soome. Traditsiooniks on saanud, et Soome-Eesti Kaubanduskoda premeerib aasta õpetajat rahastipendiumiga ja Viking Line kingib edasi-tagasi reisi Soome. 


Loe ka: Agnes Tambet “Soome keele õpetuse tulevikku vaadates”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!