Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumine valitsuskoalitsiooni läbirääkijate poole
Lugupeetud tulevase valitsuse erakondade juhid!
Pöördun teie poole Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu nimel.
Käimas on järgmiseks neljaks aastaks Eesti Vabariigi valitsuskoalitsiooni moodustamise läbirääkimised. Kogu ühiskond jälgib seda protsessi pingsalt ja lootusrikkalt, et Eesti riik ja rahvus ka tulevikus kestaks ja õitseks. Selle põhieeldus on Eestis jätkuvalt väga hea hariduse saamine ning andmine. Kui Eesti rahvas on hästi haritud, siis saab ka meie majandus õitseda ning kogu ühiskonna rahulolu kasvada. Haridus on ka muuhulgas julgeoleku küsimus – on oluline, et kogu Eesti noorsugu oleks ühtses eestikeelses inforuumis, ja selleks peab Eesti olema jätkuvalt väga hea haridusega riik.
Praegu on Eestis saadav haridus veel väga hea, kuid vaadates meie õpetajate vanuselist koosseisu ja väga väikest noorte õpetajate juurdekasvu, on senise väga hea hariduse jätkumine Eestis suure küsimärgi all.
Ametist lahkuv valitsus on teinud olulisi samme, et Eesti õpetaja oleks väärtustatud ja mõistlikult tasustatud. Oleme eesmärgile mõnevõrra lähemale jõudnud. Enamik parteisid on enne eelmisi ja ka seekordseid Riigikogu valimisi sõnastanud eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks.
(SDE: Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
E200: Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu. Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka.
RE: Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka.)
Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Seega peab Eesti õpetaja töötasu olema Eestis kõrgharidusega spetsialistide töötasuga vähemalt võrdne. Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20% kõrgem.
Paraku eelmistel valitsemisperioodidel seda palgaeesmärki ei saavutatud. Lisaks on Eesti üks väheseid riike maailmas, kus kogenud ja ennast arendanud õpetaja ning algaja ja/või isegi ilma kvalifikatsioonita õpetaja saavad sama palju palka. Väga oluline on õpetajate esindusorganisatsiooni kaasates kiiresti välja töötada õpetaja karjäärimudel ning selle rakendamiseks ka raha eraldada. Praeguse rahastussüsteemi alusel antakse omavalitsusele iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks ainult 17,1%.
Nii ei ole mitte kuidagi võimalik haridustöötajate palku diferentseerida ega mõistlikult tasustada klassijuhataja tööd, mis saab aasta-aastalt aina suurema tähenduse.
(SDE: Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist. Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
E200: Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
RE: Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.)
Alltoodud tabelis on ülevaade, kuidas õpetaja töötasu miinimum on võrreldes riigi keskmise palgaga viimastel aastatel muutunud.
Lähtudes uut koalitsiooni moodustavate erakondade valimislubadustest ja Eesti õpetajaskonna kriitilisest seisust, ootame, et antud lubadused saaksid kindlasti kajastatud sõlmitavas koalitsioonilepingus ning hariduse ees seisvad probleemid oleks valitsuse prioriteedid, mis ka hiljemalt selle parlamendi ajal ellu viiakse. Õpetajaameti väärtustamine oleks tugev ja vajalik sõnum noortele. Tähtis on tõsta juba järgmisel aastal miinimum võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise kuupalgaga, mis on järgmisel aastal prognoositavalt ligikaudu 2300 eurot. Järgnevatel aastatel on oluline seda hoida kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga võrdsel tasemel (20% riigi keskmisest kõrgem). Me peame jõudma lähiajal olukorda, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning meie ametisse on konkurents, sest ainult nii saame tagada hea hariduse jätkumise Eestis.
Kui selle eesmärgini ei suuda valitsus jõuda aastal 2024, siis on kindlasti oluline, et koalitsioonileping ja sügisel paika pandav riigi eelarvestrateegia (RES) näitaks selgelt, milliste sammudega eesmärgini plaanitakse jõuda.
Kindlasti on tähtis, et ka edaspidi säiliks lasteaiaõpetajate palga sidusus kooliõpetajate töötasu miinimumiga ning see kajastuks ka koalitsioonilepingus ja tegevuskavades, sest alusharidus on meie hariduse vundament ning on oluline, et me väärtustaksime kõiki Eesti õpetajaid.
(SDE: Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
E200: Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.)
Eesti õpetaja keskmine vanus on maailmas üks kõrgemaid ja pärast kooli tööle suundumist on nelja aasta pärast pooled õpetajad koolitöölt paraku lahkunud.
Õpetajate vaimse tervise hoidmise nimel tuleb vältimatult nende töökoormusele tähelepanu pöörata ja selleks vastavad sammud astuda, et vähendada õpetajate läbipõlemist.
(SDE: Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
• Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
• Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
E200: Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
RE: Loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni võimaluse sarnaselt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistidega ning mentorlussüsteemi alustavatele koolijuhtidele ja õpetajatele.)
Me peame jääma targaks rahvaks ja selleks on meil vaja kvalifitseeritud, motiveeritud ja võimekaid õpetajaid.
Asjalikku koostööd soovides
(allkirjastatud digitaalselt)
Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees
Tundub nagu liit oleks valimised võitnud ? Kummaline nõudmine olukorras, kus riigi rahaline seis ei ole kiita.
Arvestades lasteaiaõpetajate palku, ei saa õpetajad isegi õpetajate miinimumi.