Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing: loodava koalitsiooni suund tõsta koolikohustuse iga on õige
Loodava koalitsiooni plaan tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni on toonud üle pika aja kutseharidusega seotu avalikku arvamus- ja uudisruumi.
Tõik, et koalitsioonipartnerite tähelepanu köidab nende tuhandete noorte käekäik, kes põhiharidust ei omanda, põhihariduse omandamise järel edasi ei õpi või langevad gümnaasiumist või kutsekoolist välja, teenib selgelt liikumist riikliku hariduse valdkonna arengukava eesmäri:gi suunas: et Eesti inimestel oleksid teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas.
Rääkides Eesti hariduse valdkonna arengukava kontekstis teadmistest, aga ka oskustest ja hoiakutest, mis võimaldavad end nii ühiskonna liikme kui aktiivse tööturu osapoolena realiseerida, ei saa me jätta endalt küsimata, kuidas me selle saavutame. Kuidas jõuame selleni, et tööturule suunduvatel noortel oleksid nii teadmised kui ka tööturul hakkama saamiseks olulised oskused, vilumused ja adekvaatsed hoiakud, sh valmidus õppida kogu elu?
Räägime juba aastaid aina keerukamaks muutuvast tööst, räägime sellest, et me kõik peame elu jooksul korduvalt karjääri ja tegevusvaldkonda vahetama, ning elukestva õppe vajalikkusest, et arendada ja nüüdisajastada oma oskusi. Oleme rääkinud väga kaua, aga eri põhjustel ei ole jutt päädinud otsuste ja tegudega, mis kajastuks kutseoskuste strateegilises arendamises juba põhihariduses.
Hoolimata karjääriõppe kohustuslikkusest põhihariduses, ei saa jätkuvalt liiga paljud noored osa praktilisest kutsealasest eelõppest ja võimalusest saada seeläbi teadlikumaks iseendast, langetamaks teadlikke edasiõppimise otsuseid.
Eesti kutsehariduse kogukonna hinnangul on koolikohustusliku ea tõstmine 18. eluaastani või kutse omandamiseni igati põhjendatud, mis aitab selgelt kaasa sellele, et haridussüsteemist väljuks ja tööturule jõuaks senisest rohkem kutseoskustega inimesi. Juba 2017. aastal edastas Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Riigikogule seisukoha, et iga inimene peaks 24. eluaastaks olema omandanud kutse kas kutse- või kõrgharidussüsteemist.
Aga Eesti kutsehariduse kogukond on veendunud: selleks, et noored saaksid langetada tarku ja teadvustatud edasiõppimise valikuid, peab oskuste õpe algama juba põhikoolis ning jätkuma gümnaasiumis.
Põhihariduse omandamine ei saa olla ühegi noore lõppeesmärk. See ei tohi asjaolude tulemusena selleks ka kujuneda, kui edasiõppimise otsus end ei õigusta.
Üldharidus- ja kutsekoolide koostöös tuleb luua paindlikud õpiteed ja mitmekülgsed valikud, et igale huvile, võimekusele ja ambitsioonile oleks loodud kvaliteetne vaste, ja seda vähemalt 18. eluaastani. Aga mitte ainult! Kutseharidus on üha enam võimekate õppijate teadlik ja väärikas valik: lõpetamise järel minnakse kõrgkoolidesse edasi õppima, alustatakse tööalast karjääri spetsiifilisi erialaoskusi nõudvatel ametitel või tehakse mõlemat korraga.
Kutsekoolid on valmis omalt poolt panustama, et haridussüsteemist ei väljuks oskusteta noori, luues eri sihtrühmadele uusi paindlikke õpiteid eri kutsetasemetel ja olles nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele vastutustundlik koostööpartner noorte kutsealase teadlikkuse tõstmisel.
Me ei saa vaadata mööda tõsiasjast, et lisanduvad õppijad tähendavad kutsekoolidele täiendava rahastuse vajadust, ja seda nii õpetajate, õppevahendite kui tugispetsialistide jaoks. Me ei saa mööda vaadata ka sellest, et kutsealane eelõppe vajab senisest suuremat tähelepanu ning peab saama iga õppija õiguseks. Me ei tohi aga takerduda nii suure ja olulise otsuse juures põhjustesse, miks ei saa, vaid peame püüdma riiklikult olulise eesmärgi huvides kokku leppida, kuidas saab. Eeldusi saada on muide ohtralt: tänapäevased koolid, professionaalsed õpetajad, elukestvat õpet toetav jagatud väärtussüsteem, üld- ja kutsehariduse koostööd soosiv seadused jpm.
Oskused annavad vabaduse igas eas inimesele end teostada ning elada professionaalselt täisväärtuslikku elu. Noortele on oskused aga kiirtee iseseisvusele!
Kolleegid!
Sellisena nagu pr. Kersna läbirääkijate poolt TV-s oma ilukõnes välja pakkus, ei anna see küll midagi. Pigem …
Oleme ju ligi 30 aastat jututanud, et lapsuke ISE OTSUSTAB, mis või kuidas ta midagi teeb ja nüüd – hakka õppima ja lõpeta kool! Selle saavutamiseks peab alates lapse sünnist kõik muutuma – NORMAALSEKS!
Meenutan aega üle 45 aasta tagasi, kui meil Helme kutsekeskkoolist langes 120 õpilasest 3 aasta jooksul välja kokku 1-2 (!) õpilast ja kõrgkooli astuminegi polnud probleem… Siis toimis ju PEDAGOOGIKA ja teadusele tuginev DIDAKTIKA (enamikes kodudes-koolides)… Kes selle tagasi toob?