Insenerihariduse suundumusi ja inseneripedagoogika olulisus
22. ja 23. märtsil külastas Tallinna Euroopa insenerihariduse akrediteerimisvõrgustiku (ENAEE) president professor Jose Carlos Quadrado. Külaskäigu keskmes oli tänapäeva inseneriharidus ja -pedagoogika.
Kahe päeva vältel kohtus Jose Carlos Quadrado Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri esindajatega, TalTechi rektori prof Tiit Landi, õppeprorektor Hendrik Volli, inseneriteaduskonna dekaani prof Fjodor Sergejevi, õppeprodekaan prof Ivar Annuse ning Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP) presidendi Tiia Rüütmanniga.
Prof Quadrado tutvustas ENAEE süsteemset tegevust inseneriõppekavade akrediteerimisel Euroopas, mille eesmärk on tagada insenerihariduse ühtlaselt kõrge kvaliteet. Kuna Euroopas toimub nüüd üldjuhul ülikoolide institutsionaalne akrediteerimine, siis ENAEE toetab tehnikaülikoolides STEM-õpetajate õppekavade loomist inseneriharidusega spetsialistidele, kellel on reaalainetes laiapõhjalised teadmised ja kes oskavad neid õpetada lõimitult. Mitmes riigis on neid rakendatud eelkõige gümnaasiumiastmes. Kohtumistel arutati Euroopa tehnikaülikoolide häid kogemusi STEM-õpetaja lisaeriala koolitamisel IGIP-i õppekava alusel. Prof Quadrado hinnangul peaks TalTechis koostatud IGIP-i põhimõtetele tugineva pedagoogilise täiendusõppekava alusel koolitatama kõigi ülikoolide STEM-õppejõude.
Lepiti kokku kahe rahvusvahelise organisatsiooni, ENAEE ja IGIP-i edasise koostöö kava.
23. märtsil pidas prof Quadrado TalTechi õppejõududele lühiloengu teemal „Towards the Engeneering Education Profession“, kus ta käsitles insenerihariduse suundumusi ja inseneripedagoogika olulisust inseneriõppes ning insenerikutse omandamisel.
Oma ettekandes rõhutas prof Quadrado, et nüüdisaegne inseneriharidus peaks olema senisest palju enam tegeliku eluga seotud. Kesksel kohal on rakenduslikud teadmised ja oskused, mida kasutatakse ühiskonna heaks. Tehniliste pädevuste kõrval on järjest olulisem oskus suhelda ning meeskonnatööd ning informeeritud otsuseid teha. Samuti on vältimatult vajalik kriitiline, terviklik ja süsteemne mõtlemine, ettevõtlikkus, vastutustunne ja õpioskused. Inseneriõppes on vaja teada, kuidas teha asju õigesti, aga tuleb valida ka tegemiseks õigeid asju.
Uuringud näitavad SKP otsest seost inseneride arvuga ühiskonnas. Tänapäeva inseneriharidus eeldab ka pärast viit aastat kõrghariduse omandamist täiendusõpet vähemalt iga viie aasta järel. Lisaks tehnoloogia ja töökeskkonna muutustele toimuvad sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised muutused. Inseneriharidus on omamoodi elukestev rada kõrgema professionaalsuse suunas.
Mida tähendab see ülikoolile? Eeskätt õppekavu, mis on ehitatud üles vastastikku toetavatest ainekursustest ning suunatud tegelema ühiskondlike ja keskkonnaprobleemidega, integreerides aktiivset ja kogemuslikku õppimist, meeskonnatööd ja suhtlemist. Lisaks rõhutas Quadrado, et tänapäevane inseneriõpe peab olema interdistsiplinaarne: insener peab olema nii spetsialist kui ka generalist. See eeldab õppekava õppeainete seostatust – õpe peab olema terviklik ja lõimitud, moodustama tähendusliku terviku nii üliõpilasele, õppejõule kui ka tööandjale. Nii peavadki ülikoolid oma õppekavu pidevalt arendama, et vastata paremini eeskätt oma ühiskonna haridusnõudlusele. On vaja suhteliselt täpselt kirjeldada, mida insenerid peavad oma tööalal teadma ning teha oskama. Ülikooli vaatenurgast on oluline anda rakenduslikke püsiteadmisi.
Prof Quadrado peab väga oluliseks iga inimese individuaalset haridusteed: „Õpe peab olema kujundatud vastavalt õppija individuaalsetele vajadustele. Ei ole olemas kahte ühesugust õppijat,“ ütles Quadrado ja lisas, et „ainult refleksioon aitab õppijal mõista, milline kompetentsus tal puudub, ning sellest lähtuvalt leitakse nii taseme- kui ka täiendusõppes võimalus just seda pädevust individuaalselt arendada.
Teise poole ettekandest pühendas prof Quadrado tehisintellekti (AI) temaatikale ning püstitas küsimuse: „Kas me oleme teel tehisintellekt-koolitajate ajastusse?“ Üheskoos teda kuulama tulnud TalTechi õppejõududega püüti välja selgitada, millised võivad olla riskid AI kasutamisel hariduses.
Muuhulgas leiti, et AI kasutamine võib muuta õpetaja laisaks, mistõttu võib õppematerjalidesse sattuda valefakte. Samuti toodi ohuna välja, et õpe kaotab inimesele omase emotsionaalsuse, isikupära ja karisma. Õpetaja paneb õpilase mõtlema, muudab õppimise mitmekesiseks ja loob õppimiseks-suhtlemiseks toetava õppekeskkonna.
Küsimusele, kas AI juhib varsti maailma, vastas prof Quadrado: „AI on hariduses uus tööriist õppeprotsessi lihtsustamiseks. Ülikoolid kogu maailmas tegelevad küsimusega, kuidas kasutada tehisintellekti õpetamis- ja õppimisprogrammide kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. On kindel, et tehisintellekti kasutatakse õpetamisel järjest rohkem, kuid ma loodan, et seda kasutatakse läbimõeldult ning praeguste puuduste kompenseerimiseks.“
Külalise sõnum STEM-valdkonna arenduse ja inseneripedagoogika potentsiaali laiema kasutamise kohta pakkus kõigile rohkesti mõtteainet.