Kas Lätist saab direktorite ja riigipalgaliste riik?

Läti Ülikooli geograafia- ja maateaduste teaduskonna dotsent, geograafiadoktor Juris Paiders leiab, et Lätist on saanud või saamas riigiametnike ja direktorite riik – kõrgkoolide lõpetanutest moodustavad suurima osa need, kes on õppinud juhtimist ja avalikku haldust.

Õpetajate Lehes oli 2021. aasta 4. juunil („Läti kutseharidus toodab paljuski töötuid ja emigrante“) juttu sellest, et õpitud erialad ei vasta tööturu vajadustele. Kõnealuses kirjutises tõdeti, et vaid vähesed õpivad erialadel, mis on tööandjate seas nõutud, tihtipeale valitakse hoopis eriala, mille puhul prognoositakse tööjõu ülejääki. 

Õpitud erialade vastavust tööturu vajadustele uurinud Juris Paiders nendib, et Läti eri valdkondade ettevõtjad on pidevalt kurtnud inseneride, ehitajate, tehnoloogide, keemikute ja IT-spetsialistide puudujäägi üle. 2021. aasta kõrgkoolilõpetanute statistikale tuginedes leiab ta, et kõige rohkem diplomeid (ca 2300) väljastati juhtimist ja avalikku haldust õppinutele. 

Seevastu puidutehnoloogi diplomi omandas üksnes 14 lõpetanut, mis on iseäranis kõnekas tõik, sest puidutöötlemine on Lätis üks olulisemaid tootmis- ja ekspordivaldkondi. Toiduainete tehnoloogi diplomi sai 2021. aastal 41 kõrgkoolilõpetanut, materjalitehnoloogi diplomi 48 ja keemiatehnoloogi/biotehnoloogi diplomi 58 kõrgkoolilõpetanut. 

Tööpakkumisi vahendava tööportaali CV.lv põhjal otsiti 2021. aastal kõige rohkem IT-spetsialiste – üle 10 000 tööpakkumise, järgnesid tehnikateaduste (üle 5600 tööpakkumise), tootmise (üle 4500), telekommunikatsiooni ja elektroonika (üle 2100) ja farmakoloogia (üle 1100) valdkond. Kõrgkoolidiplomi said 2021. aastal arvutiteaduse alal 715 kõrgkoolilõpetanut, 172 elektroonikut ja 211 farmakoloogi. 

Enamik töökohti nendes nõutud valdkondades eeldab füüsika, matemaatika, keemia ja bioloogia tundmist. Kõrgkoolis vastava spetsialisti ettevalmistamise eeldus on asjakohane ja kvaliteetne keskharidus. Eks siia olegi koer maetud – paljud õpilased hoiavad juba põhikoolis, kui vähegi võimalik, keemiast, füüsikast ja matemaatikast nii kaugele kui võimalik. Seetõttu on pärast keskkooli lõpetamist ümbermõtlemine ja inseneriõppele asumine keeruline, kui mitte välistatud. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.

Läti bioteaduste ja tehnoloogiate ülikooli (varem põllumajandusakadeemia ja maaülikool) metsandusteaduskonna dekaani Linards Sisenise sõnul on nende teaduskonna õppekavad ennekõike praktilise suunitlusega. Seevastu pärast taasiseseisvumist oli kõrgharidus pigem akadeemilise suunitlusega, tihtipeale lausa lihtsalt elustiili osa, sestap sisenesid tööturule akadeemiliste teadmistega juhid, kes ei pruukinud tootmise praktilist külge nõutaval tasemel tunda. Nüüd on antud õppekavadele teatud mõttes tagasikäik, praktika osakaalu suurendatakse. „Me ei õpeta lihttööde tegijaid, vaid insenere, kes peavad tootmisprotsessi mõistma algusest lõpuni, ülikooli lõpetanud peavad suutma tehnoloogilisi protsesse juhtida,“ märgib Sisenis.

Erasektoris töökohtade loomise, õpitud eriala ja tööturu vajaduste mittevastavusest jagusaamise järele on karjuv vajadus. Juris Paiders nendib, et kui kogu aur kulub jututubadele, võidakse ühel heal päeval seista silmitsi karmi reaalsusega: avalikus sektoris hõivatute osakaal võib küündida juba 70 protsendini. See võib päädida haldusüksustega, mida polegi enam mõtet reformida, kui lepitakse inimvaba piirkonnaga, mille haldamine nõuaks võimalikult vähe raha. Kui selline mudel peaks suvalisel põhjusel tulenema mingist Exceli tabelist, tähendaks see vältimatuid ohte riigi julgeolekule.

Läti statistikaameti andmeid kommenteerides arutleb Juris Paiders, et Läti peaks justkui olema turumajandusega riik, ent statistilised andmed kuulutavad mõnevõrra teistsugust tõde. Andmete põhjal võib öelda, et haldusüksuste tööhõives kipub domineerima valitsussektoris hõivatute arv. Kui valitsussektoris hõivatute osakaal ületab 50% täistööajale taandatud töötajate arvust, siis on teadlase sõnul tegu pigem sotsialismiga. Lätis võib seega tema hinnangul turumajandusele vastavaks pidada vaid 12 haldusüksust, ülejäänud hulbivad de facto sotsialistliku orientatsiooni ja turumajanduse vahel. 

Juris Paidersi kolleeg Jānis Goldbergs viitas veel ühele mõtlemapanevale tõigale: omavalitsuste tulud pole pärast 2021. aasta haldusreformi veel nähtavalt suurenenud – need on ühtekokku ca 1,76 miljardit eurot, seejuures tuleb märkida, et aastane inflatsioon ületas 20%. 

Provisoorsete arvutuste kohaselt peaks kohalike omavalitsuste toetamiseks ette nähtud keskvalitsuse tasandusfondi tegema maksed Riia linn ja Jūrmala linn ning Ādaži, Ķekava, Mārupe, Ropaži, Saulkrasti ja Olaine kihelkond. Teisisõnu pole haldusreform haldusüksuste toimetulekut veel käegakatsutavalt/silmanähtavalt parandanud. Riia ja Riia lähiümbruse haldusüksused on maksevõimelised, ülejäänud Lätit tuleb doteerida.

Kõrgkoolide ja kolledžite lõpetanud õppekavade järgi 2021. a

Läti Statistikaamet, Juris Paidersi arvutused.