KOGEMUS. Käitumisoskus on võti soovitud võimaluste juurde
Õpetaja üks ülesandeid on tulla toime erinevate laste, lastevanemate ning kolleegidega. Peale pedagoogide enda talupojatarkuse ja pedagoogilise hariduse on koolidele välja töötatud tõenduspõhiseid toetavaid programme. Tartu Hansa Kooli õppejuht Marika Vares ja sotsiaalpedagoog Triinu Riis kirjeldavad, kuidas nad on jõudnud „Taastava õiguse“ (TÕ) ning „Hooliva koolini“ (HK).
ANNA-LIISA BLAUBRÜK, toimetaja
Katsetame ja rakendame Tartu Hansa Koolis taastava õiguse praktikaid ja konfliktivahenduse meetodeid sihikindlalt juba 2017. aastast. Oma koolis oleme toetunud mitmesugustele programmidele: VEPA, SPLO, ALT, „Murdepunkt“ jms ja jõudnud „Taastava õiguse“ (TÕ) ning „Hooliva koolini“ (HK).
Kui kõnnid sirgel siledal teel, ei saa sa teada, mida kogeb inimene, kes komistab, kukub või kaotab julguse tõusta, et oma rajal edasi liikuda. Kogemuste pagas kasvab kogedes, juurde õppides. Kooliellu on sisse kirjutatud katsetamine, harjutamine, õnnestumine, ebaõnnestumine, uue võimaluse otsimine, äratundmine ja veel palju muudki.
Kui avastate ennast või kedagi teist teineteise piire kombates, võib üsna lihtsalt minna kaugemale, kui see kaaslastele mõistetav on. Siis on abi sellest, kui arutada juhtunut, teha kokkulepped (mis on tulemuslikkuse saavutamiseks palju kindlamad kui reeglid) ja otsustada üheskoos, mis aitaks olukorda lahendada.
Veel parem on, kui suudame probleeme ennetada ning tutvustada kohaseid käitumisviise neile, kellega oma õppe- ja töökollektiivis ning kogukonnas tegeleme: õpilastele, lastevanematele ja kolleegidele.
Iirimaa kogemus
Taastava õiguse terminit seostatakse pigem juriidikaga – ei osata arvata, et selle taga on laiem mõtteviis. Nii sattus ka Hansa kooli tugimeeskond taastava õiguse võtetega tutvuma tänu koostööle noorsoopolitseiga.
Suures koolis juhtub ikka lugusid, mille lahendamisse tuleb ühel või teisel põhjusel kaasata politsei. Meid kutsuti osalema Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri katseprojektis, mille üks osa oli õppereis Iirimaale, et näha taastava õiguse kasutamist sealsetes koolides, noortekeskustes ja politseitöös. Kuna tegemist oli PPA projektiga, oli meie erihuvi näha võimalusi, mis toetaksid konfliktide lahendamist nii kogukonnas kui koolis.
Pilt, mis meile Iirimaal avanes, oli uskumatu: lapsed ja noored räägivad oma tunnetest ja vajadustest ning on valmis kuulama ka teise tundeid ja vajadusi. Lood vestlustest, kus korrarikkujad oma teo vestluse käigus üles tunnistasid, tundusid utoopilised. Samas olid taastava õiguse põhimõtted – igaühel on oma lugu; meie mõtted ja tunded mõjutavad meie käitumist; meie tegudel on teistele mõju; kui meie vajadused on kaetud, siis toimetame kõige paremini, ning olukorda saavad lahendada need, kes on sellega kõige lähemalt seotud – ka meie kooli tugimeeskonna jaoks olulised. Olime pidanud neid inimeseks olemise baasväärtusteks, millest ei pea nii põhjalikult rääkima.
Leidsime, et Iirimaa kogemust tasub proovida. Teemasse süvenedes saime võimaluse õppida taastava õiguse metoodikat ka Belinda Hopkinsilt, kes on selle kohandanud koolidele sobivaks.
Kogu protsessi juures kogesime nii suuri õnnestumisi kui läbikukkumisi. Magus rahulolutunne puges hinge pärast siiraid vestluseid ja lauseid õpilastelt ning vanematelt: „Aitäh, et kuulasid meid ära!“ või „See on esimene kord, kui mind on ära kuulatud ja pole hukka mõistetud. Tunnen, et mind aidatakse päriselt“. Samas oli ka olukordi, kus paukusid uksed, sest uudne lahendusviis ei otsinud süüdlast ja tulemuseks polnud karistus.
Saime tõdeda, et olime olukorda püüdnud lahendada liiga rutakalt ja eelnev selgitustöö ei võimaldanud asjaosalistel mõista isikliku panuse olulisust. Teemad, mille üle sügavamalt arutlema pidime, olid: „Kuidas usaldust võita?“; „Kuidas usaldada teise osapoole lubadust?“; „Kuidas saab inimene vastutust võtta, kui me ei tekita võimalust vastutuse andmiseks?“.
„Hooliva kooli“ mudel
Kogu protsessi juures on olnud keerukas leida aega. Vestlus võib minna väga pikaks. Kuidas leida aega eel- ja järeltegevusteks, dokumenteerimiseks? Esialgu paistiski, et selline probleemide lahendamise viis on vaid uuest meetodist vaimustunud entusiastide ülesanne. Skeptikute arvates ei toonud see meetod piisavalt kiiresti nähtavalt head/soovitud tulemust. Siiski tärkas tasapisi huvi klassijuhatajates, kes sageli oma klassi õpilastega vestlusringis TÕ-meetoditega kokku puutusid, aineõpetajates ja vanemates, kes osalesid vestlusringis või konfliktivahenduse protsessis.
Kui jõudsime Avatud Meele Instituudi pakutud „Hooliva kooli“ mudelini, saime kogemuse, et TÕ-meetodile on koolis vaja midagi lisaks. HK-metoodika pakub rohkelt ennetustegevusi ja annab selge struktuuri, mida ja kuidas peab lisaks TÕ-metoodikas välja toodud sammudele tegema. Tegemist on kooli terviklahendusega. Praegu rakendame oma mudelit teist õppeaastat ja toimub õpetajate koolitamine.
Õpetajad, kes on kahel õppeaastal TÕ- ja HK-meetoditega põhjalikult tegelnud, ütlevad, et koolitusel osalemise tulemusel oskavad nad lihtsalt kuulamise asemel päriselt kuulata, on vähendanud oma vestlustes suhtlustõkkeid ja teavad, kuidas mõjub hinnangulisus. Õpetajad tunnetavad meetodite mõju ka eraelus, suheldes oma laste ja teiste pereliikmetega.
Keerukaks on õpetajate jaoks osutunud mõnda keerulisemasse probleemi süvenemine. Nad tunnevad, et on vaja senisest rohkem kolleegide tuge, meetodi rakendamisel tuleb olla enesekindel, vaja läheb rohkem aega ja protsessis osalevad täiskasvanud peavad olema kannatlikumad.
„Taastav õigus“ ja „Hooliv kool“ ei ole iseenesest midagi uut, vaid selgelt sõnastatud ja struktureeritud vana: inimlikud väärtused, teineteise kuulamine ja ühiselt lahendustesse panustamine. Kindlasti ei tööta need programmid iseenesest. Kool peab toimima ühise meeskonnana, tegema sisulist koostööd. On vaja ühiseid väärtusi ja ühist arusaamist, kuidas me asjadega toimetame. Tuleb julgeda sekkuda ning selgitada kannatlikult, kuidas saaks teisiti, ja olla valmis seista silmitsi iseenda ja teiste tunnete ning vajadustega.
Väga õige lähenemine. Ja selliseid programme tuleks hakata koolidesse sisse viima üle eesti. Algust võiks teha õpetajatetoast..