KOGEMUS. Õpilaste välisreis tipp-poliitika koridoridesse

Päev Euroopa poliitilistes koridorides on suur kingitus, mis arendab õpilaste pädevusi ning aitab käsitleda õppekava läbivaid teemasid palju paremini, kui seda on võimalik teha klassiruumis. Lisaks saab hea majandamise korral veeta pea nädala, reisides Prantsusmaale ja tagasi.

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis (edaspidi EPB) pakub koolidele suurepärast võimalust külastada ilma kuludeta Euroopa Parlamenti Strasbourgis. Sel talvel osalevad koolid Euroscola programmis meedia- ja demokraatiateemalistel üritustel, mis käsitlevad EL-i tegevust võltsuudistega võitlemisel. 

EPB leheküljel kirjeldatakse Euroscolat kui tuntuimat noorteprogrammi, mis on mõeldud gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16–19 aastat. Euroscolas on Eesti kooligruppidel olnud võimalik külastada Euroopa Parlamenti Strasbourgis ning osaleda sealses parlamendi istungisaalis ca 500 Euroopa eri piirkondade noort kaasanud üritusel.

Sel talvel ja kevadel saavad Euroopa Parlamendi noortele mõeldud Euroscola programmis osaleda üheksa kooli: Audentese Rahvusvaheline Erakool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Maardu Gümnaasium, Valga Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Põlva Gümnaasium.  Kokku on programm 2005. aastast saadik viinud Europarlamendiga tutvuma koole üle Eesti pea 200 korral.

Koolid esitavad oma kandidatuuri ise. Selle kevade programmis osalejad pidid esitama koolis 9. mail korraldatava Euroopa päeva tegevuskava. Sügiseses taotlusvoorus on tavaliselt oodatud õpilastelt video, mis käsitleb mõne Euroopa Parlamendis käsitletava teema lahendamist või probleemkohti.

Tartu noored Euroopa koridorides

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi noored alustasid oma koolipäeva pärast 14-tunnist sõitu Prantsusmaale Euroopa Parlamendi täiskogu saalis 31. jaanuaril. Üks noortest sattus istuma ka Eestist pärit parlamendisaadiku toolile, seekord siis Urmas Paeti kohale. Teema oli „Meedia ja demokraatia: Euroopa Liidu tegevus võltsuudistega võitlemisel“. Grupi moodustasid 24 keelteoskuse või meediapädevusega silma jäänud õpilast 10.–12. klassist.

Pikemaks intervjuuks kohtuti videosilla vahendusel EL-i asepresidendi Heidi Hautalaga. Küsimusi esitati nii Euroopa ühtsuse, demokraatia, ajakirjandusvabaduse, infosõja kui inimõiguste teemal, kuid esimene küsimus oli Ukraina võimaluse kohta saada Euroopa Liidu liikmeks. Järgnes kohtumine pressiesindaja üksuse juhataja Delphine Colardiga ja Prantsuse suunamudija Adam Brosiga. 

Keelelaager

Kõik neli päeva tuli hakkama saada inglise keelega, kuigi Strasbourgis eelistatakse vastata prantsuse keeles ka ingliskeelsele pöördumisele. Mitmed kaasas olnud õpilased olid äsja saanud kätte oma CAE eksamitunnistused, nad valdasid inglise keelt C1- ja C2-tasemel ning esinemisjulgusest neil puudu ei jäänud. 

Kuigi valdavalt oli töökeel inglise keel, aitasid sünkroontõlgid mõista ka prantsuse ja saksa keeles esinejate mõtteid. DSD I ja DSD II tasemeeksami sooritanud õpilased mõistsid saksakeelset ajakirjanikku ka tõlketa.

Pärast ühist lõunasööki kõikide riikide esindajatega jätkasid õpilased ja õpetajad eraldi töötubades. Noored väitlesid demokraatia ja 2024. aastal toimuvate Europarlamendi valimiste teemal ning õpetajatel jätkus töö pressiesindajatega võltsuudiste äratundmiseks ja infosõjas meediapädevuse kasvatamiseks. 

Suurim katsumus ei olnud noortele mitte pikad võõrkeelsed sõnavõtud ega argumentide leidmine väitlustes, vaid pigem käe tõstmine mitme tunni vältel, et 500 noore hulgas silma jääda ja sõna saada. Kahel noorel see lõpuks siiski õnnestus ja nad said Euroopa tuleviku probleemide kohta arvamust avaldada. 

Sõna anti nii soolise võrdõiguslikkuse kui ka rohepöörde ja keskkonnahoiu teemadel. Seejuures pidid noored esitlema etteantud, n-ö partei seisukohta, mitte isiklikku. See osutus kohati keerulisemaks kui esitada isiklike huvidega seotud küsimusi parlamendiliikmetele.

Lisaks tööpäevale parlamendis said noored tutvuda eluoluga Prantsusmaal Strasbourgis, mis nii mõnelegi noorele oli esimene välisriigi kogemus. Terve päeva väldanud orienteerumise ülesande kestel tuli leida linnas nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt olulisi kohti ning teha autoportree kaheksandaks maailmaimeks peetava Strasbourgi Notre Dame’i katedraali torni taustal kiriku katusel. Alates 1944. aastast kuulub linn alaliselt Prantsusmaale. Tänavatel kuuleb nii saksa kui ka prantsuse keelt. Strasbourgi kuulsatest inimestest tasub esile tõsta Euroopa esimest raamatutrükkijat Johannes Gutenbergi, kes elas siin aastatel 1434–1444. Samuti on St Thomase kirik olnud oma 15 sajandi pikkuse ajaloo vältel korduvalt kiriku-uuenduste keskpunktiks.

Reisi pikendas tagasiteel ära jäänud lend, mistõttu said õpilased kogeda lennufirma kulul taksosõitu, neljatärnihotellis ööbimist kui ka rikkaliku hommikusööki enne kojulendu. Meediapädevad õpilased lõbustasid end lendu oodates erinevalt, kes luges kohustuslikku kirjandust, kes tegi kiirelt video sellest, kuidas lennu ärajäämisele reageeriti.