Kuidas jääb paremini meelde?

24. märts 2023 Anne-Ly Vips, Laivi Hallasoo, Merike Saar Tallinna Ülikooli ELU õppeaine „Uuriva õppija“ projekt - 2 kommentaari

Haridusuuringud näitavad, et mitmed vägagi populaarsed õppimisviisid pole tegelikult tõhusad ja on aeg nendest loobuda.

Näiteks viimasel õhtul kontrolltööks tuupimise asemel on mõttekas hajutada õppimine mitmele päevale (hajutatud õppimine). Pikalt üheainsa teema õppimise asemel soovitavad haridusteadlased tegelda sekka ka kõrvaliste asjadega, näiteks teha võimlemisharjutusi (vahelduvõpe). Korrata on vaja omandatud materjali peast meenutades, mitte kõike uuesti läbi lugedes (vaba meenutamine). Tüüpiliselt arvatakse, et ärevil õpilane tuleb kõigepealt maha rahustada, sest ärevalt ei suuda ta õppida. Haridusteadlased aga kinnitavad, et ärevuse saab pöörata enda kasuks (mõttemallide muutmine).

Haridusteadlased väidavad, et kasutades eelnimetatud hajutatud õppimist, vahelduvõpet, vaba meenutamist ja oma mõttemallide muutmist, suudab õppija saavutada varasemaga võrreldes koguni 30 protsenti paremaid õpitulemusi. 

Nii näitavad rahvusvahelised uuringud. Aga kas õpitulemused paraneksid uut moodi õppides 30 protsenti ka Eestis? Tallinna Ülikooli tudengid, kes osalesid ELU õppeaine „Uuriva õppija“ projektis, otsustasid seda enda peal kontrollida.

Katsetuste tulemused

Uurisime enda peal hajutatud õppimise, vahelduvõppe, vaba meenutamise ja mõttemallide muutmise mõju. Etteruttavalt võib öelda, et meie uuringu kõik tulemused kinnitasid teadlaste uuringute tulemusi – uut moodi õppimine andis 12–33% paremaid tulemusi kui traditsiooniline õppimine. Katsete tulemusel selgus, et vähema ajakuluga sai palju efektiivsemalt õppida nii uut võõrkeelset sõnavara kui ka eksamiteks valmistuda.

Hajutatud õppimine (distributed learning) on õppimise teadlik hajutamine mitmele päevale (või ühel päeval eri kellaaegadele, et vältida mitmetunnist tuupimist). Õppides lühemate perioodide jooksul mitmel korral, jääb õpitu paremini meelde, kuna ajul on aega uut infot omaks võtta – õppimisest vabal perioodil anname ajule vajalikku puhkust (Rawson ja Kintsch, 2005; Wiseheart jt, 2019). Eriti oluline puhkus on ajule uni, sest unes saab aju õpitu pikemaks ajaks mällu salvestada ning ülearuse info (millele õppimine ei keskendunud) ära kustutada.

Meie tudengite tehtud testide tulemused näitasid, et hajutatud õppimise puhul oli testide keskmine lõpptulemus 12,43% massõppimise keskmisest parem. Samuti jääb lühemate õpitsüklitega mitu päeva järjest õppides materjal kauemaks ajaks mällu – seda tõestasid mitu nädalat hiljem tehtud kordustestid. Antud meetodit on sobiv kombineerida enesetestimisega, kordamisküsimustele vastamise ning ülesannete lahendamisega. Eriti tõhus on selleks kasutada (enda ja õpikaaslaste koostatud) eneseteste ja kordamisküsimusi (sealhulgas digitaalses keskkonnas).

Katses osalenud tudengite tulemused näitasid, et hajutatult õppides jäi palju kuupäevi ning muid üksikasju sisaldav materjal paremini meelde ning seoseid avastada oli märksa lihtsam. Hajutatult õppides jäid keeleõppe puhul sõnad kergemini meelde – sõnad oli meeles ka kuu aega hiljem tehtud testi puhul. Kuna hajutatud õpe aitab õpitut pikaajalises perspektiivis hõlpsamini talletada, siis vähendab see eksami-/testieelset ärevust. Meie eksperimendiga seoses selgus, et vahelduvõppe rakendamiseks on mugav kasutada arvutitarkvara ForgetNot (bit.ly/edulog2021).

Vahelduvõpe (spaced learning) on teadmiste omandamine intensiivsete ning korduvate, näiteks 20-minutiliste õppesessioonidega, kus pausideks on kehaline tegevus. Antud meetodit võib kasutada ka õppimisel, kus liikumise asemel vaheldatakse õppimist mõne teise õppeaine või õpitava teemaga (Kelley ja Whatson, 2013; Thanh Phuong Le jt, 2022). Nii uuringu tulemused kui ka meie tehtud katsed kinnitavad, et vahelduvõppe puhul salvestatakse õpitu paremini pikaajalise mällu ning seda tavaliste õpistrateegiatega võrreldes ka lühema aja jooksul. 

Meie katses tegi kolm tudengit vahelduvõppe strateegiat kasutades tavalisest tunduvalt rohkem õpipause ja nende üldine enesetunne paranes ja eksamieelne stressitase langes. Näiteks katsetas üks tudeng liikumispauside tegemist (harjutused hantlitega). Kuigi tagasipöördumine õppimise juurde pärast liikumispausi nõudis enese kokkuvõtmist, olid tulemused seda väärt, kuna testi tulemused (isegi kolm nädalat hiljem) olid oluliselt paremad kui harjumuspäraselt õppides. 

Millega seda selgitada? Asi on selles, et pauside ajal ei keskendu aju enam õpitegevusele, kuid õpitava juurde naastes sunnitakse aju uuesti pingutama. Uuesti pingutamine annab ajule signaali, et õpitav on oluline ning vajab talletamist pikaajalisse mällu. Vahelduvõppe toetamiseks võib meie eksperimendi kogemuste põhjal soovitada Pomodoro automatiseeritud taimerit, kus eelistatuks osutus https://www.onceupon.group/ selle helimärguande ning kohese salvestuse tõttu. Aja mõõtmiseks ja analüüsiks sobib ka Toggli rakendus. 

Vaba meenutamine (retrieval practice) on strateegia, mille käigus püütakse õpitud materjali meelde tuletada abimaterjale kasutamata (Karpicke ja Blunt, 2011; McDermott, 2021). Selline meenutamine on õppimiseks väga tõhus, kuna seda saab kasutada eri paikades ja olukordades (näiteks koolist koju jalutades). Õppemeetodi tõhusus tuleneb sellest, et meenutamise käigus seosed ajus tugevnevad, mistõttu õpitu salvestub mällu pikemaks ajaks ning tulevikus on antud infot lihtsam kätte saada. Uuringud on näidanud, et isegi õppimise ajal mõttekaartide loomine annab nõrgema tulemuse kui õpitud materjali ilma abimaterjalita meenutamine. Vaba meenutamist kasutanud õppijad suutsid mõttekaarte teinud rühmast paremini testi sooritada ning hiljem iseseisvalt ka mõttekaarte luua.

ELU projekti katsed näitasid, et vaba meenutamise puhul oli kõigil üliõpilastel õppimise aeg varasema õpikogemusega võrreldes pea poole lühem, kuid samas ligi veerandi võrra tulemuslikum. Tudengid katsetasid strateegiat mitme nädala jooksul. Kõigi katseisikute teadmised paranesid vaba meenutamise strateegiat kasutades esimese testisoorituse korral keskmiselt 25% ja teisel testisoorituse korral 33%. Ühe tudengi õppimise lõpptulemused paranesid võrreldes tuupimisega 16%. Kui varem kulus testi õppimiseks kaks tundi, siis vaba meenutamist kasutades veidi üle tunni. Katsed näitavad, et vaba meenutamine osutus tavalisest kordamisest oluliselt tõhusamaks ning oli katsetatud õpistrateegitest üks paremaid, mida kasutati nii keeleõppes kui arvutiteaduses. Võõrkeelte õppimisel võimaldab vaba meenutamist kasutada www.readlang.com, mida osa tudengeid katses ka kasutas.

Mõttemallide muutmine (reframing). Mõttemallidon uskumused meie enda ja meid ümbritseva kohta. Nende muutmist võib vaadata kui alateadvuslike uskumuste teadlikku ümberkujundamist (Blackwell jt, 2007; Paunesku jt, 2015). Mõttemallide muutmine aitab õppimisega seotud stressirohkeid olukordi väärtustada ning muuta oma negatiivseid hoiakuid positiivsemaks. Viies ennast kurssi stressi positiivsete omadustega ja neid enne stressirohket situatsiooni meenutades, on võimalik akadeemiline stress enda kasuks tööle rakendada. Kui mõelda eksamieelne ärevus enda jaoks ümber elevuseks, siis on stress juba enda kasuks pööratud. 

Näiteks saab avalikku esinemist võtta võimalusena jagada kuulajatega põnevat informatsiooni, selle asemel et karta võimalikku kriitikat. Ehkki stressirohke olukord ei muutu uue suhtumise tõttu emotsionaalselt vähem keeruliseks või koormavaks, võimaldab positiivsem stressikäsitlus keskenduda kasutoovatele tegevustele. Uuringutes on testitud stress-on-piirav- ja stress-on-võimestav-mõtteviisiga inimesi mitmesugustes stressiolukordades ning leitud, et stress-on-võimestav-suhtumine on õppimise seisukohast kasulik ja aitab saavutada paremaid tulemusi.

Meie uuringus osalenud tudengid uurisid, millised spontaansed negatiivsed mõtted on neid õppimise ajal mõjutanud ning kuidas nad on / ei ole neid mõtteid ohjanud. Katses osalenud tudengid märkasid, et mõttemalle muutes vähenes neil rühmatöödega seotud ärevus oluliselt ning suhtumine võimalikesse probleemidesse muutus leebemaks. Lisaks tõdeti, et mõtteanalüüs on ka laiemas mõttes tõhus enesearendamise vahend, mille toetamiseks võib soovitada mobiilirakendust CBT Thought Diary, kuna see võimaldab kirjeldada nii positiivseid kui negatiivseid mõtteid, aidates õppimisega kaasnevaid probleemseid mõtteid enda jaoks positiivsemaks sõnastada.

Eksperimendist saadud kasu

Õpistrateegiate praktiseerimine aitas projektis osalenutel leida endale sobivaim õpistrateegia, mida edaspidi oma õpingutes kasutada. Praktiseerides õpistrateegiaid keeleõppes, erialaainete õppimises, aga ka eksamiteks ja kontrolltöödeks õppides, on tulemused, võrreldes senini harjumuspärase õppimisega, palju tulemuslikumad. 

Õppimise tulemuste analüüsimiseks kasutasime ka digitaalseid rakendusi. Näiteks Notion salvestab õppija ajakasutust ning heaolu, pakkudes kokkuvõtva hinnangu, milline oli õpistrateegiate mõju õppija tujule, tegevustele ja stressile. TimeCamp aitab jälgida õppimiseks kulunud aega ning otsustada õpistrateegia tõhususe üle. Kasutasime ka taimerit Onceupon ja võõrkeelte õppimisel võimaldab vaba meenutamise meetodit kasutada platvorm Readlang. 

Meie soovitused

Kõik õpetajad on huvitatud sellest, et nende õpilased oskaksid paremini õppida, kuid tihti on takistuseks väljakujunenud eelarvamused ja vähesed teadmised aju toimimisest. Näiteks arvati alles hiljuti, et vanemal inimesel on vähem ajurakke, mistõttu ta ei suuda enam hästi õppida. See pole tõsi. Niisamuti on lähtutud vanasõnast, et kordamine on tarkuse ema, ja siis loetud üht ja sama õppeteksti kolm-neli korda. Tegelikult tuleb korrata vabalt meenutades või läheneda õpitud materjalile täiesti uue nurga alt.

Soovitame võtta kasutusel uued õppimisviisid, mis toetavad nii õppijat kui õpetajat, muutes õppimise efektiivsemaks, vähem ajamahukaks, parandades õpitulemusi ning tõhustades kogu õppeprotsessi.

Ajakulu, stress ja motivatsioonilangus käivad õppimisega tihti käsikäes, kuid neid on võimalik teadlikult vähendada. Selleks tuleb korrigeerida oma tegevust, mõelda läbi, kuidas saada õpitavast paremini aru, ning talletada seda pikaajalisse mällu. Milline õpistrateegia kellelegi sobib, on võimalik kindlaks teha õpistrateegiaid ise katsetades ning uurides, kas antud õppimisviis on õpitava omandamiseks sobiv ning tulemuslik. Projekti käigus valmis tõenduspõhiseid õppimisstrateegiaid tutvustav koduleht https://web.htk.tlu.ee/opistrateegiad/, kust saab selles artiklis kirjeldatud õpistrateegiate kohta rohkem teavet. 


Mis on ELU projekt?

Tallinna Ülikooli õppeaine ELU on „Erialasid lõimiv uuendus“, kus õpe toimub projekti- ja probleemõppe meetodil. Selles õppeaines saavad kokku TLÜ eri erialade üliõpilased ja viivad koostöös õppejõudude ja/või ülikooliväliste partneritega ellu interdistsiplinaarseid probleemipüstitusega projekte. Üks selle õppeaine projektidest oli 2022. aasta sügisel „Uuriva õppija“ projekt, mis uurib õppijat, kes kasutab teadlikult ühte või mitut õppimisstrateegiat, et õpitavat paremini ja kiiremini omandada ning analüüsides selle mõju oma õppimisele. Projektis, kus  osales 12 tudengit eri erialadelt, oli eesmärk varasemate uuringute ning praeguse projekti tulemuste abil tutvustada ja aidata leida endale sobiv õppimisstrateegia uute teadmiste paremaks omandamiseks. Projektis osalenud tudengite kogemus ja uuringu tulemused hõlbustavad ka teistel õppijatel valida enda jaoks sobivaima õpistrateegia. Selleks kogusid tudengid andmeid oma õppimise kohta, kasutades digivahendeid, ning analüüsisid üheskoos eri õppimisstrateegiate mõju ning nende tulemusi.


2 kommentaari teemale “Kuidas jääb paremini meelde?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!

    On täiesti erinev, kuis õpib (iseseisvalt) TÄISKASVANU ja laps-alaealine enne murdeiga ning pärast seda … Kuid see, mis toimub TUNNIS ÕPETAJA JUHTIMISEL mingi ainekursuse raamides, on siiski kindla omapäraga!

    Tunnis on kõige tähtsam OMANDAMISPROTSESS (salvestamine püsimällu), mis õppimisest konkreetsem ja seotud MÕTLEMISOPERATSIOONIDEGA, mida asjatundlik õpetaja tunnis kasutab, – osa mõtlemise arendamisest.

    Artiklis toodu suudab reaõpetajat seepärast vähe aidata …

  2. Piret B ütleb:

    Artiklis väljatoodud põhimõtted aitavad reaõpetajat vägagi. Leian, et kui ma tean millistel põhimõtetel teadmised mällu paremini salvestuvad oskan ka oma ainetunde ja õpilastele antavat kodutööd paremini planeerida. Ikka eesmärgiga, et nad sellest maksimumi võtta saaksid ja et neist kasvaksid teadlikumad õppijad. Mida paremini ma mälu protsessidest ise aru saan, seda paremini oskan ma ka oma õpilasi juhendada iseseisvate ja mõtestatud viiside juurde. Ja kasutegur on meile kõigile suur. Mina ei tunne enam, et ma peaga vastu seina jooksen “aga ma olen seda ju nii mitu korda juba rääkinud” ja nemad saavad eduelamuse sellest, et õpitu talletub ja nad saavad sellele lisada ilma muretsemata kas midagi meelde ka üldse jääb. Aitäh artikli autoritele!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!