Kuidas Jõhvi Lasteaedade keelekohvikutes eesti keelt õpitakse?

17. märts 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Jõhvi Lasteaiad koosneb Sipsiku, Kalevipoja ja Pillerkaare majast. Kõigis kolmes majas tegutseb 2021. aasta sügisest keelekohvik, et olla abiks neile vene rahvusest õpetajatele ja lasteaiatöötajatele, kes peavad oma eesti keele oskust parandama. 

Kuna 1. septembrist 2024 minnakse kõigis lasteaedades üle eestikeelsele õppele, Ida-Virumaal aga eesti keele keskkond puudub, pakuvad keelekohvikud eesti keeles rääkimise ja suhtlemise võimalust. 

Jõhvi Lasteaedade direktor Raili Oks ütleb, et huvi keelekohvikute vastu on suur, sest paljud selle piirkonna lasteaednikud vajavad keelepraktikat. Direktori sõnul on õpetajad juba mitu aastat selle nimel tegutsenud, et oma keeleoskus vajalikule tasemele viia. Suur osa neist käis töötukassa korraldatud eesti keele kursustel, millest osa toimuski lasteaias. Keelekohvikud pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, toetades sellega keele omandamist. Keelekohvikuid viivad läbi lasteaia eesti keele õpetajad, kes kõik teevad seda vabatahtlikult ja tasuta, et kolleege aidata. Osalema on oodatud ka kõik need lasteaiatöötajad, kelle emakeel on eesti keel, et kolleegid saaksid nendega eesti keeles suhelda.

Sipsiku majas viib keelekohvikut läbi õpetaja Anne Malmet (vasakult esimene). Fotod: erakogu

Eri tasemega rühmad

Keelekohviku kokkusaamised toimuvad kaks korda kuus laste lõunaune ajal kella ühest kaheni. Sipsiku maja eesti keele kui teise keele õpetaja Anne Malmet räägib, et üle kahe nädala kolmapäeviti käivad keelekohvikus õpetajad, neljapäeviti õpetaja abid ja teised lasteaiatöötajad. Eraldi rühmad moodustati seepärast, et töötajate keeleoskus on erinev. Kui suurel osal õpetajatest on juba B2- või C1-keeletase omandatud, siis õpetajate abide ja tehnilise personali keeleoskus veel nii hea ei ole. Ülesanded ja harjutused valitaksegi rühmast lähtuvalt, et need oleksid kõigile arusaadavad ja jõukohased.

Osalejaid on enamasti kohal kuus kuni kaheksa, tulevad need, kellel töökohustused sel päeval tulla võimaldavad. Keedetakse teed või kohvi, laual on suupisted, aetakse juttu ja arutletakse. Kui muul ajal kipuvad õpetajad minema kergema vastupanu teed ja kasutavad omavahel suheldes vene keelt, siis keelekohvikus tohib rääkida üksnes eesti keeles.

Tähtis on julgus rääkida

Vestlusteemadest õpetaja Anne Malmeti sõnul puudu ei tule. Huvitava teema pakuvad enamasti välja õpetajad ise. Läbi on võetud kõik olulised igapäevategevused, nagu poes ja arsti juures käimine, tervis, toit ja toiduretseptid, aiandus. Samuti on arutletud ühiskonnas parasjagu aktuaalsete probleemide, aga ka filmide, raamatute, ajaleheuudiste üle. Tänu mõnusale ja vabale õhkkonnale tunnevad inimesed end hästi ja julgevad rääkida. Paljudele on keelekohvikus osalemine muutunud juba harjumuseks. 

„Teeme palju sõna-, suhtlemis- ja rollimänge ning kasutame sõnamängu- ja rollikaarte,“ räägib õpetaja. „Oleme vaadanud pilte ja videoid, samuti veebilehti, näiteks jutustame või koostame dialooge kaubamaja või polikliiniku veebilehe põhjal. Ülesandeid oleme võtnud ka Youtube’ist, näiteks kuulanud sarjast „Üks lugu“, kuidas inimesed räägivad, ja pärast selle üle arutlenud. Digivahendeid kasutame üsna palju.“

Anne Malmet lisab, et ehkki grammatikat otseselt ei õpita ega harjutata, pöörab ta vestluse käigus vigadele tähelepanu ja parandab. „Peamine rõhk on keelekohvikus siiski sellel, et inimesed julgeksid rääkida ja saaksid vestluspraktikat. Koju õppida ma ei anna, sest kõik on niigi väga hõivatud, paljud käivad õhtuti veel keelekursustel, mis on töö ja pere kõrvalt raske. Kui kavatseme aga järgmisel kokkusaamisel arutleda mõne filmi või raamatu üle, siis palun küll eelnevalt kodus teema läbi mõelda ja ette valmistada.“

Eelmise aasta sügisest käib koos keelekohviku grupp Ukraina laste emadele. 

Eraldi grupp Ukraina emadele

Eelmisel sügisel loodi Sipsiku majja keelekohviku grupp Ukraina laste emadele. Lasteaia direktori Raili Oksa sõnul tuli algatus Sipsiku maja õppealajuhatajalt Julia Merkulovalt, kes on ise Ukraina juurtega. „Esimesel kokkusaamisel rääkisime neile oma lasteaiast ja lasteaiasüsteemist, tutvustasime õppekava ja õppetegevusi, kodukorda, tugivõrgustikku jne, samuti pakkusime välja võimaluse hakata kord kvartalis korraldama keelekohvikut. Huvi oli nii suur, et kokku saadakse kord kuus ja vahel isegi sagedamini,“ räägib direktor.

Ühe viimasel ajal eriti meelde jäänud ettevõtmisena meenutab Raili Oks Ukraina emadele enne jõule tehtud väljasõitu Tagavälja tallu. Jõuluajale kohaselt tutvustas peremees külalistele eesti vanu jõulukombeid, perenaine aga oli katnud traditsioonilise eesti jõululaua, kust ei puudunud liha, hapukapsas, kartul, verivorst, sült, kõrvits, kamavaht, samuti kodus küpsetatud leib ja omatehtud ürdivõi. Mängiti vanaaegseid mänge ja külalised said piparkooke kaunistada. Külalised olid vaimustuses ja tänulikud ning rääkisid omakorda ukraina tavadest ja kommetest.

Eestikeelsele õppele üleminek

Ka lastel läheb eesti keele õppimine hästi. Anne Malmet räägib, et 6–7-aastastel muu kodukeelega lastel on eesti keele tund neli korda, keskmistel rühmadel kolm korda ja kolmeaastastel üks kord nädalas. Lisaks käib Jõhvi Lasteaedades 40 Ukraina last, kes on jagatud vastavalt vanusele kolme majja rühmadesse. Ka nemad õpivad usinasti eesti keelt ja saanud selgeks juba palju väljendeid ja sõnu. 

„Lapsed on julged, nad ei karda rääkida isegi siis, kui midagi valesti läheb. Täiskasvanutel tekib keelebarjäär, sest nad mõtlevad kramplikult grammatika peale ja kardavad eksida,“ võrdleb Anne Malmet laste ja täiskasvanute keeleõpet. 

Jõhvi Lasteaedade direktor Raili Oks ütleb, et eestikeelsele õppele üleminekuni on jäänud aega poolteist aastat. „Oleme aega targalt kasutanud ja viimased kaks aastat selleks ettevalmistusi teinud. Kõigis kolmes majas on üks keelekümblusrühm, kus töötavad koos eesti keele õpetaja ja eesti keelt C1-tasemel valdav vene rahvusest õpetaja. Lisaks on meil kokku kuus rühma professionaalse eesti keele õpetajaga rühmas. Kaks aastat tagasi koondasin ära kaks venekeelset rühma ja moodustasin nende asemele eestikeelsed sõimerühmad – praegu on meil 30 rühmast ainult kaks vene õppekeelega. Äsja tegin Jõhvi vallavalitsusele kui lasteaiapidajale ettepaneku kaotada selle õppeaasta lõpus ära veel üks vene õppekeelega rühm. Lasteaia järjekorras on 95 last, kellest venekeelsesse rühma soovib kohta ainult 17, mis näitab, et selle järele pole enam vajadust. Aastal 2024, kui läheme üle eesti keelele, kaotan viimase vene õppekeelega rühma.“  

Direktor, kes sageli ka ise keelekohvikust osa võtab, leiab, et tänu kohvikutele oskavad töötajad eesti keelt varasemast oluliselt paremini – sõnavara on kasvanud ning julgust rääkida palju juurde tulnud. Lisaks on keelekohvikud inimesi omavahel liitnud, mistõttu tahetakse nendega kindlasti jätkata.

Kalevipoja maja keelekohvikus õpetab kolleegidele eesti keelt õpetaja Triinu Lipp (vasakul).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!