Kuidas valitakse aasta õpetajaid?
Oktoobri algul aasta õpetaja galal näeme pidulikku meeleolu ja õnnelikke laureaate. Milline on aga valimise protsess? Selgitusi jagab haridus- ja teadusministeeriumi aasta õpetaja gala projektijuht Margit Voog.
Kes ja kui suur hulk inimesi kandidaate kaalub?
Esmalt toon välja, et tunnustuse saavad kõik kandidaadid. Nimelt teavitatakse inimest automaatselt, kui ta on konkursile esitatud. Peame väga oluliseks, et õpetaja oleks teadlik, et teda on märgatud.
Kui nüüd rääkida sellest, kuidas valitakse välja inimesed, kes on välja teeninud riikliku tunnustuse, siis tuleb juttu mitmel tasandil haridusekspertide komisjonidest.
Kui kandidaatide esitamine lõpeb, algab tehniline toimetamine. See tähendab, et tabelitest saavad komisjonide jaoks lihtsamini loetavad tekstifailid. Lisaks tõstetakse selles etapis kandidaate vajadusel ümber teise kategooriasse. Kõige enam tuleb seda ette tugispetsialistide ja klassiõpetajate puhul.
Seejärel alustavad tööd piirkonnakomisjonid. Enamasti juhivad neid omavalitsusliitude haridusteemadega tegelevad inimesed. Piirkondlikud komisjonid edastavad ministeeriumile väljavalitud kandidaatide nimed.
Kõrghariduskomisjon hindab kõiki kõrg- ja ülikoolide kandidaate õppejõu, õppeasutuse juhi, hariduse sõbra ning haridusteo kategoorias. Hindajateks on asutuste ja organisatsioonide juhid, üliõpilasesinduste esindajad, valdkonna varasemad laureaadid jne. Konkreetsed inimesed võivad igal aastal muutuda.
Kui kõik riigi tasandile edastatud nimed on teada – neid on iga aasta 240 ringis –, siis algab taas kord tehniline toimetamine ning kontrollitakse juba kolmandat korda inimeste vastavust kriteeriumitele: kvalifikatsiooni, eesti keele oskust ning statuudile vastavust.
Kui töö andmetega on lõppenud, alustab tööd riiklik komisjon, mille liikmed samuti igal aastal vahetuvad. Komisjoni tööd juhib haridus- ja teadusminister. Eelistused arutatakse ühise laua taga läbi ning selguvad iga kategooria laureaadid. Otsus saadetakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
Oleme kõikidele komisjoniliikmetele tohutult tänulikud, et nad töö kõrvalt aasta õpetaja konkursile oma aega panustavad.
Millest otsustajad lähtuvad? Kas kontrollitakse ka tausta?
Meil on väga hea meel, et kandidaate esitatakse traditsiooniliselt väga palju. Õpetajad väärivad tunnustust. Kõikide esitatute seast parimate väljaselgitamiseks lähtutakse statuutidest ja sellest, millist kasu ja muutust on haridustöötaja oma tegevusega haridusellu toonud. Kandidaat peab silma paistma kõikide õpetajate seast, kes päevast päeva oma tööd teevad. Seega on väga oluline, et esitajad tooksid välja need aspektid, mis viimase kolme aasta jooksul on õpetaja töös märkimisväärsed olnud.
Taustakontrolli tehakse süstemaatiliselt.
Eelmisel aastal sattus võitjate sekka ka umbkeelne lasteaiaõpetaja. Kas edaspidi on taolised juhtumid välistatud?
Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on õpetajate keeleoskus suurema tähelepanu all kui varem. Tänu kvalifikatsiooninõude lisamisele statuutidesse, oleme andnud teada, et eesti keele oskamine on õpetaja kvalifikatsiooninõuete osa. Töötame tihedalt koos piirkondlike komisjonidega ning oleme jaganud vastutust andmete kontrollimisel.
Räägime konkursi rahapoolest ka: millised summad ootavad laureaate ja kas ka kandidaadid saavad oma osa?
Iga haridusasutus ja piirkond võiks ning peaks oma haridustöötajaid tunnustama. Riiklik preemia ja aasta õpetaja konkurss on vaid üks ja üleriigiline võimalus.
Kui rääkida rahast, siis märgiline oli 2018. aasta, mil valitsus otsustas, et kümne kategooria laureaadid saavad edaspidi 10 000 euro suuruse preemia ja elutööpreemia laureaadid lausa 65 000 eurot.
Sel aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud, et ka hariduse sõbra ning haridusteo kategooriate laureaadid ja kandidaadid pälvivad riikliku tunnustuse. See tähendab loomulikult, et edaspidi on ka neile autasu kindlustatud.
KOLLEEGID!
Te näete, milline VASTUOLU uhkesti üles ehitatud VORMI (vt tabel) ja SISU (konkreetse õpetaja töö vahel)… Teades, kui vähe on meil jäänud asjatundjaid keerulise ÕPETAJATÖÖ tundmise alal, siis..
Kordan – LÕPETAGEM üle-eestiliste parimate õpetajate “otsimine”, see on sisuliselt võimatu-ebaõiglane ja tekitab vaid vimma (aga selles ei saa süüdistada õpetajaid endid). Või – leidkem õpetajate kiitmiseks mõni teine moodus-nimi!
Üle-eestilisi parimaid võiks selgitada vaid mõne kitsa käsitööoskuse vallas.
Tabelis on eksitav viga. Mitte kolm, vaid seitseteist ELUTÖÖ preemia kandidaati kutsuti Pärnu kontserdimajja – ruumitäiteks ilmselt. Mäletate, võitis kabetaja?! Kõik teised 16 said Kalevi šokolaadi. Elutöö eest Kalevi šokolaad – võimas kingitus! (Olen kahjuks šokolaadi suhtes allergiline). Pärast seda viskasin kunagi saadud klaasist Aasta õpetaja auhinna ka minema, et see klaveril seistes kogu aeg häbi ja piinlikkust meelde ei tuletaks. Muide, kas teate, et Haridusministeeriumiga suhtlemiseks on vaja kirjutada pisikesse kastikesse (nagu Selverile) ja lisada linnuke “Ma ei ole robot”?
PS žürii esimees oli hr Lukas ise.
Indrek Raudsepp Tabasalu koolist, kunstiõpetaja alates 1981 aastast, üle kümne kunstialase töövihiku või muu raamatu autor, Kunstihariduse Ühingu juhatuse + piirkondlike ja vabariiklike kunstiolümpiaadide korralduskomisjoni liige.
Head inimesed!
Samal teemal olen tahtnud ka varem sõna võtta, kuid surve sootsiumis õigeks tunnistatud arvamustele kriitiliste mõtetega vastata on tundunud võitlusena tuuleveskitega.
Julgust sain Peep Leppiku kommentaarist ja Anna-Liisa Blaubrüki artiklist ,, Riigi toodetud koolide missivalimised”.
Olen tihti arutlenud selle üle, et kellele on vajalikud need üle-eestilised parimate õpetajate ,,otsimised ” ja televisiooniülekanded nimetusega, õpetajate galaüritus? Isegi siin ei taheta seda nimetada pidulikuks ürituseks!
Sisulise poole pealt ei ole selliseid mõõdikuid, et välja selgitada õpetajaid eri kategooriates, kes on kolleegidest parimad! See kõik tekitab ebaõiglust , paljude õpetajate solvamist, alavääristamist.
Kes saavad kasu? Televisioon, üritusel sõna saavad riigiametnikud, tihti ka president.
Ja selline komme on levinud ka maakondade, valdade, koolide tasandile. Enese eksponeerijateks vallavanemad, volikogude esindajad, koolide direktorid. Koolide tasandil on võimalik premeerida ja juhtkonna tasemel esile tõsta just eriti ustavaid ja käskudele alluvaid töötajaid, kindlustades sellega oma võimuambitsioone.
Samas ma ei eita kooli tasemel vajadust premeerida, tunnustada, eriliste tööpanuste eest konkreetseid õpetajaid, kes on panustanud oma aega ja teadmisi, oskuseid õpilaste arengusse kolleegidest enam!
Parimate koolide valimise karusell on toiminud lühema aja jooksul.
Ja minu vaatluste tulemusel on siin peategelaseks ETV Terevisiooni saatemeeskond. Nemad saavad endale esinemisvõimaluse, mis ei nõua väga suurt eeltööd, vahest on ka meie väikeses riigis teatud tutvusringkond, keda vaja promoda. Ma ei oska öelda. Kuid kuidagi kummalised on need valikud, veel enam lihtsameelsed ja arusaamatud need intervjuud õpilastega, õpetajatega, direktoritega?
Ja õigustatult ütleb õpetaja Anna-Liisa Blaubrük, et see kõik tundub kuuendat aastat toimuva absurdina!
Aga mida arvad Sina, Tulevikukooli õpetaja?
See õpetajate päeva “kala” on ka mannetu vaadata!
Puudub glamuur!
Võrreldes filmi- ja teleauhindade ning teatriauhindade galadega.
Kuldmuna, Kuldnõel …
Miks küll noored õpetajaks ei taha saada? 😉
Kas tõesti on Õpetajate Lehes väljend “umbkeelne lasteaiaõpetaja”? Kes on “umbkeelne õpetaja”? Kas õpetaja, kes ei oska paraku riigikeelt, kuid kes võib samas olla sooja südamega ja missioonitundega pedagoog, on umbkeelne? Kas õpetaja, kes oskab lisaks emakeelele mõnda muud keelt, aga see pole eesti keel, on umbkeelne? Kas eestlasest õpetaja, kes mõnda muud keelt ei oska, on ka umbkeelne?
Kurb, et too tunnustuse saanud õpetaja oma mõtteid eesti keeles väljendada ei osanud. Küll aga on jahmatav ja häbiväärne, kui kergelt suudetakse alavääristada õpetajaametit, aga ka konkreetset õpetajat.