Lastehoid on lasteaiale väärt alternatiiv 

Viimasel ajal võib kiiresti kasvava elanike arvuga omavalitsustest, kus lasteaiakohti napib, üha rohkem kuulda lugusid, et vanemad ei soovi neile pakutud lapsehoiukohta vastu võtta, vaid taotlevad kohtu kaudu kohta munitsipaallasteaias. Nimelt sätestab praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus, et vald saab lasteaiakoha asendada lapsehoiukohaga üksnes vanema nõusolekul.

Lastehoiud on olnud kohalikele omavalitsustele lapsehoiuteenuse pakkumisel koostööpartnerid juba üle 20 aasta. Harjumaal asuvas Viimsi vallas näiteks kasutab lapsehoiuteenust üle 10% lasteaiaealistest lastest. Rae, Harku ja Saue vallas on see protsent veelgi kõrgem. Nendes neljas vallas on elanike arv viimase kümnendi jooksul hüppeliselt kasvanud ning on arusaadav, et munitsipaallasteaedu ei ole samas mahus juurde ehitatud. Harjumaal, Tartus, Tartumaal ja Tallinnas kasutas 2023. aasta veebruari seisuga eralapsehoiuteenust kokku umbes 1700 last. Kuna sündimus hakkab langema, ei ole pikas plaanis mõistlik uusi suuri lasteaiamaju ehitada. Pealegi pakub lastehoid sõimerühmaga samaväärset teenust – hoidjad teevad oma tööd südamega ja lapsed on hoitud.  

Lastehoiud tajuvad neile perede ja omavalitsuste pandud vastutust ning lapsehoidjad saavad aru oma olulisest rollist lapse arenguteel. Järjest enam on ametis kutsetunnistusega lapsehoidjaid, kes toetavad igakülgselt lapse arengut ja arvestavad pere vajadustega. Sisuliselt ongi lastehoid lasteaiaga samaväärne ja sama kvaliteetne teenus. Uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega on kavas tuua ka lapsehoiud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. 

Et praegu tegutsevad lastehoiud veel sotsiaalvaldkonna teenusena, võib see arusaadavalt tekitada lastevanemates hirmu, et hoius õppetegevusi ei pakutagi. Nii see siiski ei ole. Lapsehoidja kutsestandard sätestab, et lapsehoidja soodustab ja toetab lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest. Seega on väär arvata, et lastehoius tegeldakse vaid laste hoidmisega. Enda kogemuse põhjal võin kinnitada, et lastehoius kasutatakse lapse arendamiseks ja toetamiseks samasuguseid lõimitud õppetegevusi ja mängulisi võtteid nagu lasteaias ja koduski. Tegutsetakse oma tegevuskava alusel ning lisaks üldoskuste (eneseteenindus-, sotsiaalsed ja enesekohased ning mängimisoskus) arendamisele viiakse igal nädalal läbi muusika-, liikumis- ja kunstitegevusi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja muid pidupäevi. Aluseks on enamasti koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, kus on lahti kirjutatud lapse arengu eeldatavad tulemused vanuses üks kuni kolm. Et lastehoiud teevad oma tööd hästi, näitab ka lasteaedadelt saadav tagasiside, mis ütleb, et hoius käinud ja edasi lasteaeda suundunud lapsed kohanevad lasteaia päevakava ja kaaslastega teistest kergemini ning on sotsiaalselt paremini valmistunud rühmas tegutsemiseks. 

Põhjusi, miks eelistada 1,5–3-aastase lapse puhul lasteaiale lastehoidu, on teisigi.

Lastehoiud asuvad enamasti kodusemates majades, kus ei ole kunagi üle kolme rühma, lapsi on rühmas vähem ja täiskasvanuid lapse kohta rohkem. Just kodulähedases lastehoius saab väikelaps esimese turvalise kodust eemal viibimise ja teiste lastega koos tegutsemise kogemuse. 

Tähtis on ka paindlikkus. Laps ei pea hoius käima iga päev, vaid vanem saab sõlmida lepingu vaid mõneks päevaks nädalas, et harjutada last järk-järgult lastekollektiivis tegutsema. Selline võimalus loob ka vanemale endale sujuvama ülemineku tööle naasmiseks. Paindlik teenus võimaldab paremini ühitada töö- ja pereelu, mis omakorda aitab vähendada soolist palgalõhet, mis on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kõvasti suurem. 

Ka uuringud, nagu näiteks rakendusuuringute keskuse Centar 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuring, toovad välja, et vanemad on teenusega rahul ning lastehoid turvaline ja lapse arengut igakülgselt toetav alternatiiv lasteaiale. 

Seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus pakkuma lasteaiakohta kõigile 1,5-aastastele lastele. Piirkondades, kus elanike arv kiiresti kasvab, napib eriti sõimerühma kohti. Kuna liiga palju munitsipaallasteaia kohti juurde luua pole kuluefektiivne ega otstarbekas, on lastehoiud kuni 3-aastastele lastele alushariduse pakkumiseks head ja kvaliteetsed koostööpartnerid. Lastehoiud on paindlikud ning nõudluse kasvades on koostöös kohaliku omavalitsusega lihtne uusi kohti luua, et reageerida kiirelt rahvastiku muutustele. 

Tulevikule mõeldes on oluline, et Haridus- ja Teadusministeerium looks lastehoiuteenuse kasutamisele ka seadusega soodsama pinnase, mis julgustaks lastevanemaid teenust senisest enam valima. Juba seitse aastat oleme oodanud ja lootnud, et jõustuks uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, mis kindlasti olukorda leevendab. Peagi ametisse astuval uuel valitsusel on võimalus vajalike seadusemuudatuse tegemisega panustada ühtsema ja parema alusharidussüsteemi loomisesse. 

VANEMATE KOMMENTAARID

Esimene lapsevanem: 

Meie pere esimene laps hakkas lastehoius käima 2016. aasta sügisel, kui kolisime Tallinnast Laagrisse. Selgus, et Laagris selles vanuses lastele sõimerühmasid ei ole ja vald kompenseerib perele selle asemel osa erahoiu hinnast. Alguses olin lapsehoiu suhtes skeptiline, sest hoid ei ole kohustatud järgima riiklikku õppekava ega pakkuma n-ö õppetegevusi. Olen ise hariduselt eripedagoog ja see oli minu jaoks oluline. See hirm kadus kiiresti, sest selgus, et lastehoius toimusid igal nädalal liikumis- ja muusikatunnid, lastega meisterdati ja neile pakuti muud arendavat tegevust. Ka tagasisidet lapse tegevuse ja arengu kohta sain lapsevanemana piisavalt.

Sügisel läheb samasse hoidu juba kolmas laps. Võin öelda, et lapse arengut toetatakse lastehoius sama hästi kui sõimerühmas. Sõimelapse jaoks on kõige tähtsam tunda end turvaliselt ja hoituna, mistõttu on eriti oluline lapse ja hoidja hea kontakt.

Teine lapsevanem:

Kahjuks ei saanud me kohta soovitud lasteaeda. Laps pidi minema teise lasteaeda, kus ta käis vähem kui pool aastat, sest kogemus oli leebelt öeldes kohutav. Lapsi oli rühmas 16, õpetajaid korraga kohal vaid üks. Abiõpetaja tegeles enamasti kõikvõimalike jooksvate asjadega. Õpetajad olid väsinud ja kurjad, kartsid vanematega suhelda ning mingisugust laste arendamist ega õpetamist ei olnud.

Eralastehoiu valisime põhjusel, et eelmine lasteaed ei sobinud ja mujale me kohta ei saanud, kuid üsna ruttu saime aru, et see oli ainuõige otsus. Hoius on rühmad pisemad, õpetajad motiveeritumad, lastega suheldakse nagu päris inimestega ja õppetegevusi toimub rohkem kui meie eelmises lasteaias. Lapsele tuli sära silma, ta arenes kiiresti ning käib hoius rõõmuga.

Mul on sügav austus selle lastehoiu õpetajate ja juhataja vastu, kuna tunnen, et ka vanemaid väärtustatakse. Meile jagatakse infot ja pilte päeva jooksul toimuvast, kõik tegevused on avatud ja peresid kaasavad.

TARTU KOGEMUS

Kaspar Kreegimäe, Tartu linna alushariduse valdkonna juht:

Tartu linnas on eralasteaiad ja -hoiud kuulunud ühtsesse alushariduse võrku juba pikki aastaid, kokku käib seal ligi 1200 last. Eralastehoiud on Tartu linnale head ja arvestatavad koostööpartnerid, lisaks oleme linnas loonud kuus munitsipaallastehoidu.

Oleme koostöiselt pingutanud ning lastehoidude teenuse kvaliteet on sarnane lasteaedade omaga. Kuna munitsipaallasteaias ja eralastehoius on kohatasu ühtlustatud, saabki lapsevanem oma sõimeealisele lapsele kohta valides kaaluda nii lastehoidusid kui lasteaedu. Kui soovitud lasteaeda ei ole parajasti kohta pakkuda, on hea variant lastehoid. Haridusvõrgu mitmekesistamiseks ja peredele valikuvõimaluste pakkumiseks on lastehoiud väga vajalikud. Praegu on meil käsil 2018. aastal vastu võetud Tartu linna lasteaedade kvaliteedi kokkuleppe uuendamine. Tulevikus tahame sellesse kokkuleppesse kaasata lisaks munitsipaal- ja eralasteaedadele ka eralastehoiud.

Viimasel ajal on ajakirjanduses kõlanud kurvaks tegevaid seisukohti, mis ei peegelda tegelikku olukorda adekvaatselt. Neis domineerib retoorika, et kui pere kohe esimese hooga munitsipaallasteaia sõimerühma kohta ei saa, on koht lastehoius justkui nadi alternatiiv. Minu hinnangul ei ole asjakohane nii väita. Eralastehoiud on enda pakutava teenuse kvaliteedi hoidmisest väga huvitatud ning ka teenuse sisu on lasteaia sõimerühmas ja eralastehoius sarnane. Lastehoius toetatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut. Sarnaselt lasteaiaga pakutakse ka hoius mudilastele liikumis-, muusika- ja kunstitegevusi. Kõik lapsehoidjad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele, paljud neist on omandanud lapsehoidja kutse.

Erinevus seisneb selles, et lasteaed on haridus-, lastehoid seevastu sotsiaalteenus. Esimesel juhul saab vanem koolituskuludelt (makstud kohatasult) tulumaksu tagasi, teisel juhul mitte. Eriti praeguse majanduslanguse ja elukalliduse kasvu tingimustes on kõik rahaga seotu inimeste jaoks tähtis. Selles osas ei saa tõepoolest rääkida vanemate võrdsest kohtlemisest, mistõttu tuleks tõsiselt kaaluda seaduses sellise regulatsiooni muutmist. 

Omavalitsuse vaates on kõige tähtsam pakkuda lapsevanemale kvaliteetset alushariduse ja lastehoiuteenust, et ta saaks tagasi tööle minna. Kindlasti tuleb vaadata, mis on omavalitsuse seisukohalt vajalik ja realistlik – järjest uusi lasteaedu juurde ehitada ei ole mõistlik ega lihtne, pigem tasub nüüdisajastada olemasolevat taristut ja toetada suurema toevajadusega laste arengut ning luua lastele sobiv õpi- ja kasvukeskkond.

Leian, et kui laps on eakohase arenguga ning tema vanem peab või tahab lapse pooleteiseaastaseks saamisel tööle minna, on lastehoid igati hea valik. Lastehoid võibki olla kohavalikul esimene eelistus, sest sobida võivad igapäevane logistika ja väiksem rühmakooslus. Kui on ikka soov lasteaiakohta saada, saab lapsevanem ka selle taotluse esitada. 

Tartu linn käsitleb eralastehoide ja eralasteaedu ühtse alusharidusvõrgu osana ning senine koostöö on kenasti sujunud. Samuti on oluline vajadusel lapsevanemate nõustamine. Ilmselgelt on lapsevanematele mitmekesise ja kvaliteetse lapsehoiuteenuse ja alushariduseteenuse võimaldamine meie linna suur väärtus.

Ootan huviga alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu edasist arengut peagi ametisse astuva uue valitsuse eestvedamisel, mis arvestaks senist kogemust ja toetaks alushariduse valdkonna jätkuvat arengut.