Noppeõpe soodustab andekatele omase käitumise kujunemist

Märtsi algul toimus Tartus HTM-i noorte- ja andepoliitika osakonna algatusel kogemuskoolitus „NOPPEÕPE – üks võimalus, kuidas koolis andekaid lapsi arendada“.

Veeriku kooli endine ja SädeTera nüüdne õpetaja Karin Konksi tutvustas sellel kogemuskoolitusel oma noppeõppe korraldamise kogemusi ja tähelepanekuid. Toome olulisima koolituselt Õpetajate Lehe lugejateni.

Mis ja kellele on noppeõpe?

Noppeõpe ehk pullout on lühiajaline grupeerimise meede diferentseeritud õppetegevuse pakkumiseks õpilastele, kes teatud ainevaldkondades oma teadmiste, oskuste ja/või õppimisvõime poolest edestavad märgatavalt õppekava ja eakaaslasi. Sarnase huvi ja võimekusega õpilased nopitakse 1–2 korral nädalas välja tunniplaanijärgsetest vastava aine tundidest, mis asendatakse õppekava laiendava ning süvendava eritegevusega.

Noppeõpet eristab tasemerühmadest eelkõige lühiajalisus ning kitsamalt piiritletud teemavaldkond. Tavapäraselt on noppekursuse pikkus üks õppeperiood (trimester, poolaasta) ning selle sisu lähtub vastava perioodi õpieesmärkidest, süvendades tavatundides õpitavaid teemavaldkondi. Näiteks kui matemaatikas on õppeperioodi keskne teema geomeetria, siis keskendub sellele teemale ka noppekursus. Iga perioodi alguses moodustatakse uued nopperühmad, kuhu valitakse perioodi õpitulemuste eeltestide ja õpetajate hinnangute põhjal õpilased, kes õppekava piires on vastava teema juba omandanud või on võimelised õppima rohkem. Oluline on, et noppeõppes ei õpetata järgmiste klasside materjali ette, vaid suunatakse õpilasi omandatut kasutama, põhjalikumalt uurima, edasi arendama – kõrgemal tasemel mõtlema. Noppekursus võib olla üles ehitatud ka projektõppena ning lõppeda lõputööde esitlemisega (mäng, näitus, raamat, film jne).

Miks noppeõpe on hea?

Noppeõpe toimub koolipäeva sees. Asendades juba omandatud oskuste ja teadmiste kordamise tavatunnis huvide ning võimetega kooskõlas oleva õppetegevusega, väärtustame võimekate õpilaste aega ning anname neile võimaluse koolis päriselt õppida ja areneda.

Tänapäeval kõneldakse üha enam andekatele omasest mõtteviisist ja käitumisest, milleks on valmisolek pühenduda, pikaajaliselt keskenduda, eesmärgi saavutamise nimel pingutada. Noppeõpe loob soodsa keskkonna nende omaduste arenguks. Noppetunnis saavad kokku sarnase huvi ja võimekusega õpilased. Pingutust ja süvenemist nõudvad tegevused toetavad koostööoskuse kujunemist ning õpetavad edu saavutamist seostama töö ja pühendumisega. Lisaks kaaslaste toele pakub noppetund arenguks nii olulist õpetaja tähelepanu ja juhendamist, millest võimekamad õpilased tavatunnis pahatihti ilma jäävad.

Veeriku ja SädeTERA koolide kogemus näitab, et noppetundides osalenud õpilased on teadlikumad oma võimetest, motiveeritud õppima ning oskavad ja julgevad küsida raskemaid ülesandeid ka tavatundides. Nad tahavad pingutada ja õppida. Noppetundidega samal ajal toimuvates ainetundides on aga segajaid vähem ning õpitakse ühtlasemas tempos. Võidavad kõik.

Millal on kõige parem noppeõpet alustada?

Andeid peaks märkama ning nende arengut toetama võimalikult varakult. 1. klassi tulevate laste teadmiste ja oskuste tase võib olla väga erinev. Kui me abivajajate kõrval ei pööra tähelepanu lastele, kes on juba õppeprogrammi omandanud, võtame neilt kohe koolitee alguses ära võimaluse õppida õppima. Laps, kes ei saa koolis piisavalt tähelepanu, kaotab kiiresti õpimotivatsiooni. 1. ja 2. klassis noppeõppega alustanud laste valmisolekus pingutada, ennast proovile panna ja uusi asju katsetada, on juba märgatav vahe. 2. klassis on võimekas laps sageli juba harjunud koolis lihtsalt läbi saama ega soovigi enam nii väga mugavusstsoonist välja tulla. Hilisemates klassides ei ole harvad juhtumid, kus laps, kelle võimed on eakaaslaste omadest kaugelt üle, jääb koolis jänni. Õpioskuste kujundamisele on vaja tähelepanu pöörata juba päris koolitee alguses ja seepärast oleks ka noppeõppega hea alustada juba 1. klassis.

Kuidas korraldada koolis noppeõpet?

Noppeõpe on ülekooliline meede ning selle korraldamine vajab koostööd ja koordineerimist nii juhtkonna kui õpetajate tasandil. Noppetundide aeg ja toimumissagedus võib olla paindlik ja lähtuda konkreetse kooli vajadustest ja võimalustest. Tunnid võivad toimuda iga päev või kord nädalas, üks noppetund võib kesta 45 minutit või terve koolipäeva. Programmis osalevad õpilased võib tavaklassist välja noppida kõikide vastava aine tundide ajaks või ainult osaliselt. Väiksematel koolidel tasub kaaluda ka koostöövõimalusi piirkonna teiste koolidega.

Veeriku ja SädeTERA noppeõpe on toimunud ühel päeval nädalas, sõltuvalt tunniplaani ja õpetaja võimalustest 45- või 90-minutilise tunnina. Selline korraldus on taganud, et õpilased saavad uusi teemasid õppida koos klassiga ning nende teadmistesse ei jää lünki. Noppetundide ülesandeid võib õpilastele anda kaasa ka tavatundidesse, et neil oleks seal piisavalt võimetekohast tegevust ning et aineõpetaja ei peaks otsima lisaülesandeid. Selgitamist vajavaid kohti saab arutada järgmises noppetunnis.

Kooli tasandil koordineerimist vajab ka noppetundide juhendaja(te) leidmine. Juhendajaks võib olla üks või mitu õpetajat, kaasata võib kooliväliseid spetsialiste, lastevanemaid, vilistlasi, vanemate klasside õpilasi.

Noppeõpe töötab kõige paremini meeskonnatööna. Kuna noppetunnid peaksid olema seotud õppekava ning tunnitegevustega, on otstarbekas koostada lennupõhiselt ühised nädalaplaanid, millest saab lähtuda noppetundide sisu välja töötamisel. Samuti on kasulik teha koostööd õpilaste valikul (perioodi õpitulemuste eeltestide väljatöötamine, õpetajate hinnangud). Noppegruppide suurus võib varieeruda 4–5 õpilasest kuni 16 õpilaseni. Väiksem grupp võimaldab paremini pöörata võimekatele õpilastele individuaalset tähelepanu, millest nad tavatundides sageli ilma jäävad. Samuti on väiksemas grupis kergem tagada ühtlast taset, see omakorda tagab sujuva koostöö ning ka õpilaste huvidele ja võimetele vastavat tegevust leida ja pakkuda on lihtsam.

Kas noppeõpe on kõigile?

Noppeõpe on ainult üks võimalus õpilaste andeid arendada ja kindlasti ei sobi see igasse valdkonda või igale lapsele. Annete toetamine peab olema süsteemne ning noppeõpe saab olla sellest üks osa. Näiteks SädeTERAs oleme võtnud aluseks Renzulli ja Reisi kaasava õppe rikastamise mudeli (lähemalt: https://renzullilearning.com) ja loonud selle põhjal kolmeastmelise annete arendamise süsteemi. Esimesel astmel oleme võtnud fookusesse kõigi oma õpilaste annete ja tugevuste märkamise ja toetamise, sest teame, et igal lapsel on need olemas. Noppeõpe kuulub meie annete arendamise süsteemi teise astmesse, olles suunatud kitsamale grupile ja seotud juba spetsiifiliste oskuste ja huvide arendamisega. See on mõeldud lastele, kes mingis ainevaldkonnas on eakaaslastest märgatavalt ees ja vajavad selles ainevallas arenemiseks midagi, mida enamik ei vaja – nt õppekava laiendamist. Kolmas aste on õpilastele, kes oma erakordse võimekuse tõttu vajavad individuaalset õppekava või kellele ei leidu sobivat gruppi.

Noppeõppe edu võti on avatud kommunikatsioonis

Väga sageli küsitakse, kas lapsed, keda noppeõppesse ei valita, ennast halvasti ei tunne. Veeriku ja SädeTERAkogemus näitab, et negatiivsed võrdlused ja emotsioonid on ennetatavad, kui selgitused ja info on piisavad. Enne noppeõppega alustamist on väga oluline rääkida õpilastega huvidest ja annetest, aidata igal lapsel märgata tema tugevusi. Sama oluline on, et info noppeõppe teemast, olemusest, eesmärkidest ja valikukriteeriumitest jõuaks lastevanemateni. Perioodi õppetulemuste eeltest võimaldab tugevustele lisaks põhjendada valimit ka huvi, õppimise teel omandatud oskuste ja teadmistega.

Järgmine kogemuskoolitus on tulemas

Kuivõrd toimunud koolituse tagasiside näitas, et andeteemalised koolitused on vajalikud, korraldab Haridus- ja Teadusministeerium kogemuskoolituse teemal 

„Talendipunkt – andekate õpilaste toetamiseks igas Eesti koolis“.

Osalemiseks on vajalik eelnevalt registreeruda!

Sihtrühm: koolijuhid ja õppejuhid.

Toimumisaeg: 24. aprill kl 11.15–14.45. Kogunemine kl 11.

Toimumiskoht: Tartu vaksali kohviku Wedur seminariruum, Vaksali 6.

Osalemistasu ei ole.

Osalemiseeldus: aktiivne osavõtt koolitusest ja valmidus tagasisidet anda.

Kohtade arv: 50.

Registreerimine: https://forms.gle/NSm391UdWtsMQGqs7.

Lisainfo: leena.lumi@vaanakool.edu.ee / 56992192.

Mis on talendipunkt

Mis on talendipunkt, miks kool seda vajab ja kuidas erineb talendipunkt teistest populaarsetest andekaid õpilasi toetavatest programmidest? Nendele küsimustele otsime vastuseid kogemuskoolitusel. Koolitusel jagab talendipunktiga alustamiseks ja selle töös hoidmiseks praktilisi nõuandeid Leena Lumi, kes on Vääna Mõisakooli talendipunkti koordinaator aastast 2015.

Kogemuskoolitus toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna algatusel ja toetusel.

Karin Konksi
Tartu Erakooli SädeTera klassiõpetaja ja noppeõppe õpetaja
Marek Järvik
Haridus- ja Teadusministeeriumi andepoliitika nõunik