Õpetaja oma tööst vanematega lasteaias

24. märts 2023 Taisia Mahnatš Tartu lasteaia Naerumaa vanemõpetaja - Kommenteeri artiklit

Taisia Mahnatš on töötanud ühes ja samas lasteaias tervelt 34 aastat. On märkimist väärt, et lisaks on ta ise ka selle lasteaia kasvandik. Õpetajaametist unistas ta juba lapsena. Väikese tüdrukuna meeldis talle mängida endast noorematega ja neid õpetada, ka koolis pani õpetaja teda mõnikord nooremates klassides tunde läbi viima.

Praegu töötab Taisia sobitusrühmas. Ta ise on öelnud, et tema süda kuulub lastele ja ta tunneb end oma ametis väga hästi. Kolleegid kinnitavad, et Taisia on nii olemuselt kui hingelt lasteaiaõpetaja. Artiklis jagab suure kogemuste pagasiga õpetaja aastate jooksul kogunenud mõtteid tööst vanematega.


Iga uue õppeaasta alguses, augustis-septembris, kohtume lastevanematega, kelle laps tuleb esmakordselt lasteaeda. Esimene kohtumine toimub alati lasteaia õues. Vanemad vaatavad koos lapsega üle ja proovivad ära kõik õues leiduvad mänguvahendid, mõne aja pärast aga eemalduvad lapsest ja jälgivad tema mängu veidi eemalt. Esimestel nädalatel on tähtis, et laps näeks: ema või isa on lähedal. 

Õpetaja Taisia Mahnatš peab mängimist väga tähtsaks ja on loonud rühma mitu mängukeskust.

Samal ajal räägin mina vanematele, millised on meie lasteaias reeglid ja kombed. Ütlen, et tulles öeldakse alati „tere“ ja lasteaiast lahkudes „head aega“. Palun lasteaeda tuua varuriided, et laps saaks õues mängides end vabalt tunda, kartmata riideid ära määrida. Selgitan, et trepid ei ole mängimiseks ja õues ronimisredelil tohib ronida ülespoole nii mitu pulka, kui vana keegi on. Räägin ka sellest, et enne kojuminekut tuleb lapsel mänguasjad, millega ta parajasti mängis, oma kohale tagasi panna. Õhtuse kojumineku ajal on hästi näha, millised on peres suhted – kas last on õpetatud vanemate sõna kuulama ehk teisisõnu, kes on selles peres peremees.

Mäletan, et palju aastaid tagasi, kui mu oma poeg oli kolmeaastane ja hakkas lasteaias käima, harjutasime enne seda koos, kuidas sandaalide rihmu kinni panna, särginööpidega sai ta juba ise hakkama. Iga ema teab, mida tema laps oskab ja milliseid eneseteenindusoskusi on vaja veel õppida, kas ta saab söömisega hakkama ja kui hästi lõunaund magab. 

Praegusel ajal on moes lähtuda laste soovidest ja vanema enda mugavusest. Ehkki nii mõnigi ema väidab, et tema laps ei taha päeval magada, arvan mina, et sel juhul puudub lapsel lihtsalt lõunauinaku harjumus. Ometi peaksid emad teadma, et lasteaiapäev on lapse jaoks pikk ja väsitav ning uni on 2–4-aastasele vajalik ja kasulik. Vanema kohus on luua lapsele puhkamiseks rahustav ja turvaline keskkond: lugeda talle unejuttu või laulda unelaulu, vajadusel tõmmata akna ette paksemad kardinad. Lasteaias toetame koduseid rituaale ning püüame luua sama turvalise keskkonna, et need lapsed, kes ei taha või mingil põhjusel ei saa magada, lõuna ajal siiski uinuksid. 

Kuigi meie lasteaias ei ole rühmades eraldi magamisruumi, oleme suutnud korraldada nii, et suuremad lapsed, kes lõunaund ei maga, vaatavad sel ajal laua taga rahulikult raamatuid või joonistavad. Alguses lähevad kõik lapsed voodisse ja kuulavad ära unejutu, mida õpetaja loeb. Mõnikord kuulatakse muinasjuttu või rahustavat muusikat ka plaadilt. Pärast unejuttu tõusevad need lapsed, kes ei maga, vaikselt voodist ja leiavad endale sobiva tegevuse. 

Õpetaja kui eeskuju

Laps tuleb rühma kahe-kolmeaastasena ja lahkub siit kooliküpsena, omandanud eeldatavad õpitulemused kõigis õppe-kasvatustöö valdkondades. Koolieeliku sotsiaalne areng on väga oluline: on tähtis, et ta oskaks suhelda teiste laste ja täiskasvanutega, sõlmida ja hoida sõprussuhteid, lahendada iseseisvalt ja loovalt ettetulevaid probleeme, eeskätt aga, et ta kasvaks heaks inimeseks. Õpetajana näen, millises meeleolus laps hommikul lasteaeda tuleb, ning valin tema jaoks mängud ja tegevused. Last juhendades, lohutades, abistades ja toetades lähtun sellest, mida ta parajasti vajab. See on omaette oskus. Pean lapsest lugu, jättes ka kõige trööstitumas olukorras alles tema eneseväärikuse. Lapse heaolu ja areng on minu jaoks kõige tähtsamad. 

Õpetajana sean endale enesearengus eesmärke, loen pedagoogilist kirjandust, käin koolitustel ja kasutan seal omandatut iga päev, et leida töös lastega parimaid lahendusi. Lisaks analüüsin oma tööd pidevalt. Kuidas ma käitun ja suhtlen teiste inimestega? Mida ja kuidas ütlen ning millist hääletooni kasutan? Kas ma oskan igas olukorras olla rahulik ja heatujuline ning luua positiivse õhkkonna? Milliseid tundeid ma lapsel käest kinni võttes ja teda sööma või mängima saates puudutuse kaudu edasi annan? Kas ma suudan muuta lapse päeva toredaks ja meeldejäävaks? Kas vanemateni jõuab sõnum, et mis ka ei juhtuks, me saame hakkama ning tema laps on hoitud, kaitstud, armastatud?

Õpetajatöö on mitmekesine ja aeganõudev ning üksi on raske seda teha. Toetav meeskond rühmas ja kogu lasteaias on äärmiselt tähtis. On hea, et oleme kõik erinevad, sest just erinevus rikastab, annab juurde jõudu, uusi ideid ja särtsu. Hea meeskonnatöö toimibki põhimõttel, et vaevalt jõuab üks mõelda, kui teine juba tegutseb. Kindel päevakava ja rutiin toetavad laste harjumuste ja oskuste kujunemist kõige paremas mõttes 

Vanemate kaasamine õppe-kasvatusprotsessi

Vanemate kaasamine algab väikestest asjadest. Oleme kutsunud vanemaid lasteaeda lastele raamatuid ette lugema ja nendega mängima, samuti palunud jagada oma lapsepõlvelugusid või toredaid elujuhtumeid. Laps vajab head täiskasvanutega suhtlemise kogemust, samuti seda, et temaga arvestataks ning teda vanemate tegemistesse-toimetustesse kaasataks. Kahjuks ei leia praegusel ajal paljud vanemad päevas 15 minutitki, et lapsega tema muredest, õnnestumistest ja muudest olulistest asjadest rääkida. Vanasti olid peredele toeks ning aitasid lapsi õpetada ja suunata vanavanemad, kes praegu käivad veel tööl. Põlvkondade side on kadumas.  

Minu kogemus näitab, et kui lastevanemaid oskuslikult kaasata, teevad nad lasteaiaga hea meelega koostööd. Kui arutasime, et lastele on õue vaja loovmängude keskust, tulid vanemad hea meelega appi. Kõigepealt valmis kohvik, kus saab mängult keeta ja küpsetada. Vanemad tõid kodudest laudu ja toole, panne, potte, kausse, lusikaid. Järgmiseks said valmis kaks õuekööki, lisaks meisterdasid isad õuele suured mänguautod.

Et lastevanemaid kaasata, on vaja ka ise huvi, initsiatiivi ja aktiivsust üles näidata. Kui vanemad näevad sädet õpetaja silmis, keelduvad nad harva projektis või üritusel osalemast. 

Pöörame oma rühmas väga palju tähelepanu mängimisele ja oleme loonud mitu mängukeskust. Et lastevanemad oleksid rühmas toimuvaga kursis, kasutame aktiivselt foto ja video võimalusi. Tänu sellele näevad vanemad, kuidas lapsed rühmaruumis ja õues mängivad ja tegutsevad, mida nad teevad muusika- ja liikumistegevustes, diskodel, pidudel. Olen lasknud pilte teha ka lastel endal, et nad saaksid fotografeerimiskogemusi. Tihti koostan vanematele PowerPointi päeva tegemistest. Lõpupeoks teen traditsiooniliselt igale perele fotokollaaži tema lapse kohta, kus on pildid alates lapse lasteaeda tulekust kuni kooliminekuni.

Üks osa tööst lastevanematega on ühiselt pidude läbiviimine. Oleme korraldanud mängulisi pidusid, kinoõhtuid ja karnevale nii teiste rühmade lastele kui ka vanematele. Lapsed valmistavad ette nii eeskava kui ka kuulutuse ja piletid. Karnevali ajal on olnud kostümeeritud mitte ainult õpetajad ja lapsed, vaid ka vanemad. 

Kuna meil on mitmekultuuriline rühm, on toimunud Leedu, Armeenia ja Ukraina õhtud. Seal said kõik osalejad kuulda, kuidas kõlab leedu, armeenia ja ukraina keel ning milline on nende rahvaste kultuur. Näitusel olid väljas pildid riigi sümbolitest (lipp, vapp, rahvuslill, rahvuslind), mälestusmärkidest, arhitektuurist, kodutarvetest, suveniiridest, rahvusköökidest. Vanemad esitasid oma maa rahvatantse ja valmistasid rahvustoite.

Laste soovil laenutame rühmast õhtuks või nädalavahetuseks koju lauamänge ja konstruktoreid. Tingimus on, et mängitakse koos perega. Olen saanud tagasisidet, et vanematele sellised pere mänguõhtud väga meeldivad, sest aitavad last paremini tundma õppida ja näha, kuidas laps mängu ajal käitub ning kaotusele või võidule reageerib. Lisaks aitab see tugevdada peresuhteid. 

Koosolekud, ümarauad, arenguvestlused

Arenguvestlus on perega kontakti loomiseks väga oluline. Esimene arenguvestlus annab palju olulist informatsiooni lapse käitumise ja arengu kohta. Näiteks aitab aru saada, miks laps just sel viisil uuele ja võõrastavale reageerib, miks ta on toitude suhtes valiv, miks teda tabab tihtilugu jonnituju. Mõnikord räägivad vanemad, et ei saa lapsega kodus hakkama. On ka neid vanemaid, kes satuvad segadusse, nähes, et laps käitub lasteaias teistmoodi kui kodus. Sel juhul saame koos rühma meeskonnaga arutada ja soovitada, mida ja kuidas tekkinud olukorras ette võtta. Samas on vanemate räägitud probleem meile märguanne, et lapsega tuleb teha individuaalselt tööd. 

Eranditult kõik vanemad vajavad häid sõnu ja toetust. Õpetaja ei tohiks olla n-ö näpuga näitaja, vaid lapse õnnestumiste esiletooja. Õpetaja peab tahtma ja oskama lapsevanemat kuulata ning vajadusel abistama, soovitama, selgitusi jagama. Meil on olnud arenguvestlusi vanematega ka hingehoiu tasandil: kui näiteks lapse emal on raske hakkama saada oma tunnetega seoses abikaasast lahkuminekuga, saab õpetaja olla kuulaja ja lohutaja rollis ning teda toetada. Arusaadavalt on sellistel lastel hommikuti raskevõitu emast lahkuda, nad kipuvad jonnima ja vajavad erilist tähelepanu, selgitamist, meelitamist-keelitamist.

Igasse lapsevanemasse tuleb suhtuda austavalt, ükskõik kui konfliktse inimesega tegu poleks. Tasakaalukaks jäämise oskus on aastatepikkuse kogemuse tulemus. 

Oleme oma rühmas koostanud arenguvestluse küsimustiku lastevanematele igas vanuseastmes laste jaoks, kust saame infot, millele on vaja ühes või teises eas lapse puhul erilist tähelepanu pöörata. Lastevanemad omakorda saavad teada, millega laps mingis vanuses toime peaks tulema. 

Kevadisel arenguvestlusel räägime, kuidas laps on aasta jooksul arenenud. Igal lapsel on individuaalne arengumapp, kuhu kogume tema töid, küsitluslehti jne. Eliisis on lapse arengu eeldatavate tulemuste jälgimise tabelid, mida täidame kaks korda õppeaastas, sügisel ja kevadel.

Rõõmu teeb, et meie rühma arenguvestlustel osalevad enamasti mõlemad lapsevanemad. See on märk sellest, et mõlemale vanemale, isegi kui nad elavad eraldi, on lapse areng tähtis. Vestlused toimuvad rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas. Räägime vanematele lapse päevast, oskustest, meelistegevustest, emotsioonidest ja tunnetest ning tugevate külgede kõrval juhime tähelepanu ka nõrkadele. Iga lapse puhul väärib alati midagi tunnustamist ja kiitmist. Kiitus tugevdab eneseusku ja lisab eneseväärikust. Eelkõige saab pai lapse hing. Kiitus ja tunnustus jätab hinge jälje kogu eluks. 

Kevadel toimuvas ümarlauas anname üle tänukirjad neile lastele, kes on edukalt näitustel ja võistlustel osalenud, samuti lastevanematele, kes on andnud oma panuse rühma tegemistesse. 

Tahan veel kord rõhutada, et iga inimene vajab tunnustust. Hindan meie vanemate tööd kõrgelt ega ole kiitusega kitsi. Oleme tellinud vanematele ilusad kuldmedalid, rääkimata diplomitest ja lilledest. 

Usaldusväärsed suhted lastevanemate ja õpetajate vahel saab luua samm-sammult omavahelises koostöös. Õpetaja peab olema kannatlik ja delikaatne igas olukorras. Lapsevanema iga küsimus on oluline ja vajab vastust. 

Koostöö teiste õpetajate ja tugispetsialistidega

Palju aega ja tähelepanu pöörame tuge vajavatele lastele. Kui rühmaõpetajad või muusika- ja liikumisõpetaja sügisel märkavad, et laps vajab teistest rohkem tuge, korraldame tugispetsialistidega ühise ümarlaua, kus arutleme, kes ja millist abi vajab. Meie lasteaias on ametis logopeed, eripedagoog ja loovterapeut, kellega koostöös püüame last igati aidata, luues talle lasteaias parimad võimalikud tingimused. Rühmas on rahupesad, kus lapsel on võimalus omaette olla ja rahulikult vaadata raamatut või katsuda pehmeid mänguasju, stressipalle, massaažipalle. Lisaks on seal emotsioonikaardid, puhumislohed ja läbipaistvad plastmasspudelid, kus ujuvad eri värvi väiksed pehmed pallid. Meil on rühmas liivakeskus, Lego keskus, ehituskeskus. Tihti loon lastele lisaks veekeskuse, kus lapsed katsetavad esemete raskust mängus „Ujub või upub“. Pildistan laste mängu keskustes ja saadan lastevanematele, et neil oleks ülevaade lasteaia päevatoimetustest.

Kokkuvõtteks 

Meie pererühmas on koos 2–7-aastased lapsed, õed-vennad. Kui peres on mitu last, kes järjest lasteaeda tulevad, saame selle perega käsikäes tegutseda palju aastaid, jagades nii nende õnnestumisi kui ka muresid. Loodame, et kõik mida me oleme ühiselt külvanud, annab tulevikus hea saagi. 

Pere ja lasteaed on lapse kasvatamisel kaks olulist osapoolt, mis teineteist täiendavad. Mõlemad annavad lastele isemoodi sotsiaalse kogemuse ja loovad koos eeldused selleks, et laps õpib hilisemas elus iseseisvalt toime tulema. Heade koostöösuhete loomine lastevanematega on pikk protsess, mis nõuab õpetajalt mõistmist ja kannatlikkust. Arvan, et hea tahtmise korral on kõik võimalik.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!