Õppeaiad tutvustavad taimekasvatust ja edendavad õuesõpet

„Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024“ põhiprogrammi projekt „Kasvades oma toiduga“ innustab Tartu ja Lõuna-Eesti haridusasutusi koolide ja lasteaedade juurde õppeaeda rajama. 

Seeme pandi mulda juba mitu aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli observatooriumi projektijuht Karin Pai tuli Eesti Maaülikooli mahekeskuse juhataja Elen Peetsmanni juurde jutuga, et toidukasvatamise teadmised ja kogemused võiksid lastele paremini kättesaadavad olla. Projekti meeskonda kaasati Tartu Loodusmaja koordineeritava „Rohelise kooli“ programmi eestvedaja Eeva Kirsipuu-Vadi ja praeguseks on „Kasvades oma toiduga“ juba hoo sisse saanud.   

Projekti oluline osa on haridusasutuste võrgustik, kus on praegu 40 liiget. Enamik liitujaid on lasteaiad, aga kasvab ka koolide huvi. Palju liitujaid on Tartu linnast, esindatud on ka kõik Lõuna-Eesti maakonnad.

„Võrgustik on õppimise ja kogemuste vahetamise koht. Aeda on võimalik teha väga mitmel moel. Püüame kohtumiste ja õppekäikude toel võimalikke lahendusi tutvustada, et igaüks leiaks enda tingimustesse sobiva,“ selgitas projektijuht Elen Peetsmann.

Eestis on juba väga häid näiteid koolide ja lasteaedade juures asuvatest õppeaedadest. Samas on palju õppeasutusi, kus tahetakse ja ollakse valmis aeda rajama või täiustama, kuid puudu on teadmisi ja oskusi. Veebruari lõpus valmis projektis haridusasustustele mõeldud õppeaia rajamise abimaterjal, kus sajal leheküljel on kaetud kõik teemad aia rajamisest taimekaitse ja kompostimiseni. Kogu teooria ja soovitused järgivad mahepõllumajanduse põhimõtteid. Mahuka materjali on koostanud Anneli Ehlvest Tartu Loodusmajast. 

„Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“ lihtsustab õpetajate esimesi samme aiandusega alustamisel. 

Juhendi leiavad kõik huvilised projekti kodulehelt https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/. Kuigi materjal on koostatud haridusasutusi silmas pidades, leiavad sealt häid soovitusi ka koduaias toimetajad. 

Kuidas koolid ja lasteaiad aianduseni jõuavad?

Haridusasutused jõuavad aia rajamiseni eri põhjustel. Võrumaal Rõuge vallas asuva Varstu Kooli direktoril Aive Adleril hakkas aia tegemise mõte arenema 2020. aasta kevadel, kui koroonapandeemia ühiskonna lukku pani. Mahetoitu ja aiapidamist armastav koolijuht tundis, et tuleb tegutseda, et laste toidulauale jõuaks taskukohane kohalik mahetoodang ka siis, kui maailmas on kriis. Aia rajamine aitas tegevust leida ka kooli abipersonalile, kellel laste koduõppe perioodil seda nappis. 

Praeguseks on kooli maheaias üle 50 viljapuu, palju mitmesuguseid marjapõõsaid ja vaarikaid. Kooli söökla tooraineks kasvatati 2022. aastal köögivilju ja maitsetaimi. Kurki, marju, porgandit ja punapeeti jagus oma tarbeks veel jaanuariski. Tehakse hoidiseid, külmsäilitatakse marju ja kuivatatakse ürte. Kooli aiamaa on ametliku mahetunnustusega, mis tähendab, et nad võivad oma aiasaadusi ametlikult mahedaks kutsuda. 

Aias askeldab kogu koolipere, sealhulgas 53 õpilast. Uudistavad ja tegutsevad ka kaks lasteaiarühma. Igal klassil on umbes 30 ruutmeetrit maad, kus nad oma soovide järgi toimetavad. Toorainet kasvatab kooli abipersonal, kes hoolitseb aia eest ka suvel, kui õpilastel koolivaheaeg. Aiaga seotud tegevus on mõne aastaga kooliperele omaseks saanud. 

„Algus ehk vana kooliaia n-ö elluäratamine oli keeruline, umbes kümne aastaga võsastunud ala vajas masinjõudu ja pakkus üllatusi. Meil on piisavalt maad, umbes hektar. Püüdsime leida parima lahenduse, kuidas planeerida jõukohaselt tegevusi. Nüüdseks teame, et kõige tähtsam on hoida asjad lihtsana. Piiratud vahendite olukorras töötavad taaskasutuse ja permakultuuri võtted väga hästi,“ ütles Varstu Kooli direktor Aive Adler. 

Aed rikastab õuesõppe võimalusi

Tartus asuvas Poku lasteaias on väga oluline õuesõpe. „Esimesed peenrakastid tegime 2015. aastal. Enne seda kasvatasime lasteaia territooriumil suures mullahunnikus mitu aastat kõrvitsaid. Saime head saaki, aga siis tekkis õpetajatel mõte ka teisi taimi kasvatada,“ rääkis Poku lasteaia õppealajuhataja Evelin Laugus. PRIA toetuse abil soetati materjalid ja aianduspisik hakkas levima. 

Paralleelselt aia rajamisega loodi lastele siseruumidesse kööginurk, kus toiduvalmistamist õpetada. Kui alguses tõid üleliigseid porgandeid ja muud toorainet lastevanemad ja maal elavad vanavanemad, siis viimastel aastatel saab korra kuus toimuvaid kokandustunde rikastada laste enda kasvatatud toiduga. Kuna väljas tegutsemine on selles Tartu lasteaias eelistatud, siis on soetatud ka väikesed pliidid, mida saab õuepaviljoniski kasutada. Lapsed on vabas õhus moosi keetnud ja pannkooke küpsetanud.  

Sel aastal on Poku lasteaias avatud meeltega avastamise aasta, nii et peenrakastidesse jõuavad taimed, mida saab kõigi meeltega kogeda. Aed areneb koos õpetajatega ja nii on tulevikuplaanide nimekirjas elurikkuse nurgakese rajamine, permakultuuri võimaluste katsetamine ja suuremalt kompostimisega alustamine.

Taimi saab kasvatada ka klassiruumis

Paljudel linnakoolidel ei ole maad, kus aiandusega tegeleda. Tartus on kooliõpilastel võimalik näpud mulda saada Eesti Maaülikooli mahekeskuses, Emajõe aias ja Tartu Maheaia peenramaal, kus nad saavad kevadel köögivilju külvata ja sügisel saaki koristamas käia. Tegevuse käigus saavad lapsed teadmisi toidu kasvatamisest ja mahepõllumajandusest. 

Kõik klassid peenramaadele ei mahu, aga taimede kasvatamise kogemust saab jagada ka siseruumis. „Julgustame taimekasvatust ka klassiruumis proovima. Aknalaual saab alustuseks kasvatada maitsetaimi või idandamist proovida,“ rääkis projektijuht Elen Peetsmann. Sel aastal toimub võrgustiku liikmetele aknalauakurgi kasvatamise konkurss. Taimed kasvatab iga osalev asutus seemnest ja lootust on, et enne kui lapsed suvevaheajale lähevad, saab ka kurki.  

Mõtteid, kuidas taimede kasvatamist õppeprogrammi siduda, on projekti eestvedajatel palju. Sügiseks valmivad metoodilised materjalid, mis aitavad õpetajatel lastega aias tegutsemist mõtestada, looduses ja aias toimuvaid protsesse tundma õppida.