Piirinihutaja auhind Peaasjade eestvedajale

Tartu Herbert Masingu Kooli 30. sünnipäeva konverentsil tunnustati Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinnaga kliinilist psühholoogi ja Peaasjade keskuse eestvedajat Anna-Kaisa Oidermaad.

Anna-Kaisa Oidermaa on enam kui kümne aasta jooksul hinnanguvabalt ja arusaadavalt käsitlenud noorte vaimse tervise probleeme, olnud eestkõneleja ja viinud oma tegevusega temaatika ka poliitilistesse debattidesse. Noored ongi üha julgemad tunnistama oma muresid ja abi otsima, Peaasjade keskuses on olemas kergesti ligipääsetavad teenused. 

„Kui inimesel valutab pea, selg või jalg, siis ta teab – abi saab apteegist või arsti juurest. Kui aga inimest vaevavad ebameeldivad tunded ja mõtted, siis sageli otsustab ta sellega mitte tegelda lootuses, et hingevalu läheb ise üle. Aga hingevalu ei lähe ise üle,“ märkis Oidermaad õnnitlenud Eesti Vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis. „Mõtlemise piirid nihkuvad vaid siis, kui keegi neid nihutab, see ei tule iseenesest.“

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa hakkas koos lastepsühhiaater Ere Vasliga piire nihutama 14 aasta eest, kui nad asutasid koos MTÜ Peaasjad.

„Olime toona entusiastlikud noored spetsialistid ja nägime, et inimesed pöörduvad liiga hilja abi saama, piinlevad aastaid kodus, julgemata arstile tulla,“ meenutas Oidermaa ettevõtmise algust. „Meie mõte MTÜ-d luues oli, et inimesed jõuaksid varem meie juurde, saaksid abi ja oskaksid ka oma perelt toetust küsida.“

Oidermaa koos kaaslastega nägi sedagi, et nende vanemad väärikad kolleegid töötavad hirmus palju ja väsivad ära. MTÜ-d luues lootsidki nad, et ehk saavad ise kunagi rahulikult pensionile minna ega pea elu lõpuni nii suure koormusega rabama. Aga seni on vaid tööd juurde tulnud. Inimesed pöörduvad üha rohkem abi saama ja ka ise teeb Peaasjade meeskond aina enam.

Uuringud näitavad, et noored mitte ainult ei pöördu rohkem spetsialistide poole, vaid vaimse tervise probleeme ongi rohkem, märkis Oidermaa. Ülemäärast stressi on liiga palju ja see vallandab raskusi. Ka ei kasutata piisavalt vaimse tervise vitamiine (head suhted, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja hea uni, liikumine, positiivsete emotsioonide kogemine).

Näiteks selgus hiljutisest uuringust, et 20% teismelistest magab alla kuue tunni. „Loogiline, et sellisel juhul hakkab kuskilt midagi järele andma, noorel on raske end reguleerida ja tuju läheb ära, tekib ärevus. Liiga vähe on enda eest hoolitsemise oskuseid,“ rääkis Oidermaa.

Paljud noored tahavad teha väga paljusid asju: õppida, trennis käia, sõpradega olla ja veel midagi põnevat ette võtta. Neil ei jää päevas piisavalt tunde, et kõike seda teha, aega võetakse une arvelt. Vanemate roll probleemide märkamisel ja noore suunamisel on kriitilise tähtsusega.

„Tunnustus paneb meid veel rohkem pingutama, kuigi see pole just väga hea variant,“ muigas Oidermaa. „Võiks hoopis aja maha võtta ja nautida hetke, teeme seda ju liiga vähe. Tunnustust on alati hea saada ja püüan seda ka teistele jagada.“

Millist vitamiini peab Oidermaa enda jaoks tähtsaimaks?

„Minu jaoks on tähtsaimad vitamiinid head suhted. Pean tänulik olema, et nii tööl kui eraelus on mul õnnestunud kohata inimesi, kes teevad raske olukorra kergemaks ja rõõmsa olukorra veel erilisemaks.“

2020. aastal esmakordselt välja antud Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna eesmärk on tunnustada ja rõõmustada inimesi, kes julgevad ja tahavad muuta maailma erivajadustega laste ja noorte jaoks hoolivamaks kohaks. Auhind sündis Masingu kooli endise direktori Tiina Kallavuse säravast elutööst inspireerituna.

Tänavu esitati kandidaate rekordiliselt palju – 18. Masingu kooli direktori kt ja žürii liikme Siim Värvi sõnul näitab see, et konkurss on väga vajalik. 

„Maailma muutumiseks on vaja inimesi, kes julgevad nihutada piire, ning nende tunnustamisega näitame eeskuju ja julgustame panustama erivajadustega laste toetamisse,“ ütles Värv.

Tänavused kandidaadid saab jagada kolme kategooriasse. Esiteks haridusega seotud inimesed, kes annavad endast rohkem, kui neilt oodatakse. Teiseks, asendamatud inimesed asendushoolduses, kõige suurema toetusvajadusega laste ja noorte toetajad. Kolmandaks inimesed, kes on kandnud vaimse tervise temaatika laiema avalikkuse ette.

„Väga tore, et järjest rohkem märgatakse sügava intellektipuudega inimeste õpetajaid-toetajaid. Kandidaatide seas olid esindatud inimesed Karolini koolist kuni hoolekandeteenusteni, kogu eluring,“ märkis žürii liige, Masingu kooli HEV-koordinaator Marju Aas. 

Uusi kandidaate esitatakse hoolega ka varasemate laureaatide asutustest.

Varem on auhinna pälvinud lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, Urvaste Kooli ning Valga Jaanikese Kooli korraldatud matemaatikaolümpiaad LÕK-i järgi õppijatele, MTÜ Maria ja Lapsed juhatuse liige ja Perekodu/lastehoiu juhataja Karis Mugamäe ja Porkuni Kooli direktor Piret Tislar.