Riigi toetatud koolide missivalimised
HTM kutsub kuuendat aastat koole osalema aasta kooli konkursil. Konkurss on ellu kutsutud HTM-i statuudi järgi, et tutvustada ja väärtustada Eestimaa koole. Kuid eesmärgist hoolimata valitakse kümme finalisti ja võitja.
Umbes nii, nagu tutvustaksime suguvõsa kokkutulekul uusi järeltulijaid vanadele sugulastele ja valiksime siis ühe võitja. Või nagu näitaksime naabruskonda kolinud perele kümmet parima naabri kandidaati. Ja siis valiksime ühe, kes on silmapaistvaim, sest ta on loov ja lõbus, kui end esitleb.
Või me siiski ei tee seda? Tundub absurdne? Aga miks mitte, idee on ju hea? On õilis tutvustada tähelepanujanusel ajal noortele sobilikus vormis haridusasutusi ja pakkuda neist lustakaid ja loovaid videoid ning neid teleekraanil koos vaadata. Idee on lausa nii hea, et rahvusringhääling tutvustab seda ning toetab videote näitamist ning võitja kodus (koolis) tehakse valimispäeva hommikul saade.
Toetab ju üritust lausa Euroopa Sotsiaalfond. Probleemi nagu ei olekski. Mis saab halba olla ühes kooli tutvustavas videos ning tavapärasest koolide hindamisest (tasemetööd, riigieksamid, administratiivse töö hindamine) erinevas vormis? Või siiski natuke on?
Probleeme on minu hinnangul üsna mitu.
Esiteks on meil sellega taas üks pingerida juures. Nüüd on seal juba viis kooli või igal aastal kümme, millest mõned korduvad. Meil on viis erilist ja väärtuslikku kooli , nagu ütleb statuut. Viis! Kas tõesti väidab HTM koos Haridus- ja Noorteametiga Euroopa Sotsiaalfondi toel, et Eestimaal on viis kooli, kes vastavalt statuudile omavad õppimist toetavat õpikeskkonda, suurepäraseid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, avatud ja sooja suhtluskeskkonda? Ma lapsevanemana usun küll, et mu mõlemad lapsed on täpselt samasuguses keskkonnas, nagu loetelugi ette näeb, kuigi kumbki kool pole aasta kooli finalistide viisaastaku nimekirjas. Täiesti tutvustamata ja väärtustamata riigi tasandil.
Teiseks vaadakem videoid! On hämmastav, et koolidel on raha professionaalsetest agentuuridest klippe tellida või toetajaid, kes aitavad neil videoid teha. Julgen seda väita videoid vaadates ja teades, millist produktsiooni, operaatoritööd ja montaaži suudavad õpilased parimate vahenditega teha. On need toetajad, kelle abil professionaalsed videod sündisid, siis lastevanemad, vilistlased või siiski riigigümnaasiumite paksem rahakott? Vahet polegi. Ega video tellimine koostööpartnerilt olegi kuritegu ega keelatud, kuid HTM-i ellu kutsutud konkursi sisend võiks olla veidigi võrdsemal alusel. Kuidas peaks ühe alla viiekümne õpilasega kooli rahakott tootma video, mida kõlbab näidata ERR-is?
Aga noh, ega missivõistluselegi lähe igaüks tippdisainiga. Koolidel on ju vaba valik, kes millise kleidiga missivalimisel lavale astub ja kui paljastav kellegi trikoo on.
Kolmas ja kõige tähtsam probleem on, et mis on siiski kooli eesmärk. Hea kool on, laenates viidet professor Sutropilt, see, mis täidab kõige paremini oma eesmärgi. Aasta kooli konkursi statuudis kirjeldatakse finaliste: „Kool on koht, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline; õppetöös on kasutusel erinevad digilahendused; tegutsetakse ühiselt ka õppetööväliselt; hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted.“
Kuidas saab sellisele kirjeldusele vastavust tõestada üks kaheminutiline video ja 5–10 lauset selle juures? Kas see on mingi uus kvalitatiivne teadusmetoodika, millega ma ei ole kursis? Võiksime ju sel moel hakata mõõtma ka muid tulemusi koolis? Mõnd üldpädevust ehk? Ma soovitaksin alustada näiteks kultuuripädevuse omandamist kirjeldavate kaheminutiliste videotega ja valida üks kool, kus on hoopis õpipädevust toetatud. Ja nii muudkui edasi.
See kõik tundub kuuendat aastat toimuva absurdina. Massimeedia loogikale vastav riiklik hindamismeetod koolidele. Võiks kaaluda ka kahe minuti kahandamist sobivaks TikToki formaadile. Sammuke veel julgemalt, härrad-prouad haridusametnikud!
Jättes nüüd iroonia ja sarkasmi … tahaks, et riigi tasandil koole tähtsustav hindamissüsteem ei oleks missivõistluse laadi konkurss, kus võitja valitakse rahvahääletusel kaunima kleidi järgi. Toetagu siis euroraha või mitte.