„Soome keel ei ole muu keel, see on meie keel!“
17. märtsil tähistas Eesti soome keele õpetajate selts seminariga oma 30. sünnipäeva. Päev oli meeleolukas ja tihe – ettekannetega vaadati minevikku, anti ülevaade tänapäevast ja unistati tulevikust. Kohal oli nii seltsi liikmeid kui ka teisi, kuid meeleolu oli kõigil ühine. Ettekannetest ja omavahelistest jutuajamistest jäid kõlama üksteise toetamine ja innustamine, uhkus tehtud töö üle ning motivatsioon tuleviku nimel veel parema tööd teha. Puudu ei jäänud ka tänulikkusest – ette ja taha kiideti Soome Instituuti, kes seltsile kõiges toeks on olnud ja kavatseb seda ka edaspidi olla. Muidugi leidub põhjust ka muretsemiseks. Nagu üldiselt Eesti õpetajad, on ka soome keele õpetajate kogukond vananemas, sest noori ei tule palju peale.
Seminaripäeva lõpetanud vestlusringis arutleti soome keele õppimise tänapäeva ja tuleviku üle. Tähtsaima küsimusena kerkis esile põhjus, miks üldse soome keelt õppida. Õpilase vaatepunkti esindanud gümnasist Marleen Mägi tõi lisaks keelteoskuse kasulikkusele välja, et soome keel on hea alternatiiv vene keelele, pidades silmas koolis õpitavaid keeli. Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi rõhutas ülelahesuhte olulisust – ükski teine riik pole ei Soomele ega Eestile nii lähedane, kui me oleme üksteisele. „Keel on meie meel, keel on meie identiteet, keel on see, mis kujundab, kes me oleme.“ Ta iseloomustab Eesti ja Soome suhte erilisust sellega, et kuna meie keeltel on sugulaskeeltena ühine tüvi, on ka meie mõtlemisel ühine tüvi. Nagu eelkõnelejate jutustki kõlama jäi, aitab keelte õppimine maailmast paremini aru saada. Valkeeniemi lisas, et soome keele õpe aitab eestlasel ka ennast paremini tundma õppida.
Ühe kõneka teemana jäi seminari ettekannetest silma soome keele õppe populaarsus. On näha, kuidas aastakümnete jooksul on see nii tõusnud kui langenud. Praegusel ajal on menu kahjuks pigem vähene, ehkki Eesti soome keele õpetajate selts on teinud ära suure töö suhtumise muutmiseks. Nii on lisaks pingutustele näha ka rõõmustavaid samme muutuste suunas. Näiteks on sel õppeaastal lisandunud mitu uut gümnaasiumi, kus on otsustatud soome keelt õpetama hakata. Ka on hea, et riiklikus õppekavas on soome keel muutunud teiste keelte seas võrdseks ega paigutu enam muu keele kategooriasse. „Soome keel ei ole muu keel, see on meie keel!“ ütles seltsi juhatuse liige Karola Velberg teema lõpetuseks.
Kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides võiks aga soome keele huvi suurem olla. Üliõpilastena näeme Tallinna Ülikoolis, et vähese huvi põhjus võib olla lihtsalt teadmatus. Soome keelt ei saa õppida peaerialana, aga kõrvaleriala ja vabaaine võimalusega ei olda kursis. Samuti ei teata, milliseid võimalusi soome keel tööturul võib anda. Tegelikkuses avab keel inimesele aga täiesti uue maailma ning selle oskamisel on elus suur väärtus. Lisaks keele õppimisele on tähtis ka huvi õppida edasi soome keele õpetaja erialal, et ameti praegustele pidajatele jaguks järelkasvu. Soome keele õppe ja populaarsuse saavad tulevikus tagada ainult värsked ja innustunud õpetajad, kes oskavad sarnaselt tänaste õpetajatega luua nii õpihimulist klassiruumi kui ka anda edasi teadmisi.
Nii nagu muutub kiiresti maailm ja tehnoloogia, toimuvad muutused ka õpetamises ja õpetaja rollis. Digivahendid on saanud elu igapäevaseks osaks ning seega seotakse neid üha rohkem ka õppetööga. Nende abil saab keeleõppe igal juhul mitmekülgsemaks muuta ja leida rohkem eri laadi võimalusi keelt praktiseerida. Tudengitena oleme saanud ka ise soome keele loengutes tunda, et digimaailm muudab õppimise palju efektiivsemaks ja põnevamaks. Digivahendite kasutamine on nüüdsest keeleõppe lahutamatu osa nii kontakttundides kui ka iseseisvas õppes. Ka selle aspektiga peaksid nii praegused kui ka tulevased õpetajad ja õppejõud arvestama.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et soome keel on meile oluline ja selle tõestamiseks on vaja näha vaeva. On vaja luua uusi ja huvitavaid õppematerjale ning leida viise, kuidas panna õppureid keelteoskust senisest rohkem väärtustama. Eesti soome keele õpetajate seltsi seminaripäev lõppes lootusrikkas meeleolus. Oli tunda, et motivatsiooni arenguks ning uute sihtide saavutamiseks jagub nüüd pikaks ajaks ja soome keele õpe hakkab Eestis veel rohkem õitsema.