Üldharidus

Soome keele õpetuse tulevikku vaadates 

24. märts 2023 Agnes Tambet soome keele õpetaja üldharidus- ja kutsekoolis, ESKÕS-i liige 2018. aastast - Kommenteeri artiklit
Õpetaja Tambeti soome keele tund. Foto: erakogu 

30-aastaseks saanud Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi (ESKÕS) arengust ja juubeliseminaril kuuldust. 

Arutlesime kolleegidega, kuidas on olukord võõrkeeleõpetuses muutunud. Esile kerkisid mitmed teemad: õpetajate järelkasv, tasemeeksamid, ainekavade muudatused, eesti õpilastele sobivate uute õpikute ja (digi)õppematerjalide koostamine, koostööpartnerite ja mõttekaaslaste hoidmine ja leidmine soome keele õpetamise edendamiseks Eestis jne. TLÜ-s võõrkeele õpetaja erialal õppides tuli koostada SWOT-analüüs oma erialakeele õpetamise võimalustest. Arendan siin mõnda ideed, mis tookord koostöös kursusekaaslastega kirja panime. 

Huvi suureneb

Kuigi on hästi teada, et soome keel kuulub Eestis kolme enim kasutatud võõrkeele hulka, pani alles muutunud julgeolekuolukord ja valitsuse seisukoht B-keelte õpetamisest uued tuuled puhuma nii haridusjuhtide kui ka soome keele õpetajate jaoks. Kui seni oli võimalik soome keelt B-keelena õppida pigem põhikoolis, siis nüüd on üha rohkem (riigi)gümnaasiume avaldanud huvi selle B-keelena õpetamise vastu või juba hakanudki seda õpetama. Üks takistus selle juures on olnud õpetajate vähene juurdekasv. Teine mure on kaua aega olnud see, et gümnaasiumides huvilisi jagus, aga soome keele rühma ei avatud, kuna õppida soovijate arv jäi alla kooli kehtestatud kvoodi (min 12–15 õpilast rühmas) ja seetõttu ei tekkinud uutele õpetajatele piisavalt töökohti. 

Õpetajate puudus 

Formaalse pädevuseta soome keele õpetajate täiendõpe on üha teravamalt päevakorral. Õpetajaid valmistavad ette nii TLÜ kui TÜ. Tartu Ülikoolis on viimase viie aasta jooksul saanud eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal diplomi 53 magistrit. Nende panus oleks vajalik, et põhikoolides ja gümnaasiumides saaks pakkuda ühe võimaliku B-keelena ka soome keelt. Soome keele õpetaja erialale on olnud pikki aastaid vähe soovijaid, tekkinud on nõiaring: kui soome keelt ei õpetata põhikoolis ega gümnaasiumis, ei kasva peale ka õpetajaid. Õpetajate puudus aga ei innusta koole soome keelt õpetama. 

Õpetajate täiendõpet parandaks ja järelkasvu suurendaks senisest tihedam ainealane koostöö Soome ülikoolidega (kasutades olemasolevat kultuurikoostööd Soome Instituudiga). Samuti saaksime HTM-i egiidi all teha ülikoolide tasandil veelgi tihedamat koostööd Soome haridusloomega seotud institutsioonidega (riigi tasandil loodud platvorm). Koolid peaksid koos planeerima ühisõpet, abiks on ka Edumuse valikainete veebiõpe, mis võimaldab õpetada kasvõi kümnest eri koolist osalevaid õpilasi.

Kindlasti on uute õpetajate tulekut pärssinud asjaolu, et pakutav töökoormus on olnud väike ja eelistatakse töötada ühe aine õpetajana, mitte killustada end mitme aine ja kooli vahel. Suuremates maakonnakeskustes saaks põhikoolides soome keelt õpetada, kui kriitiline hulk eesti keele õpetajaid soome keele õpetamise pädevuse omandaks ja kooli juhtkond leiaks lahenduse tunnikoormuse probleemile. 

Saamaks teada, kui palju on lähiaastail soome keele õpetajaid juurde vaja ja milline on optimaalne koolitusvajadus, on mõistlik teha esindusliku valimiga uuring kõikide maakondade koolides: kas ja millises ulatuses on koolid huvitatud soome keele õppest, kui selleks oleksid olemas pädevad pedagoogid ja riigi tugi. Lisarahastuse taotlemine õppe edendamiseks (mh riigi toel uue, põhikooliõpilastele suunatud soome keele õpiku koostamiseks) peab tuginema teaduspõhisel statistilisel analüüsil. 

TLÜ või TÜ tudengitele saaks siit hea lõputöö teema: uurida B-keele valikute võimalusi ja lahendamist ootavaid ülesandeid. Tallinna Ülikoolis 2022. aastal kaitstud magistritöös tegi Erkki Sillaots küsitlusuuringu, millest selgus, et põhikooliõpilased ise valinuks õppimiseks hoopis teise B-keele kui selle, mis nad pidid valima olude sunnil (nt vene keele oleks õpilastest valinud 46%, aga seda pidi õppima 80% vastanutest). Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis on soome keelt B-keelena võimalik õppida ka gümnaasiumis – seega langeb neis piirkondades ära argument, et pärast põhikooli soome keelt enam õppida ei saa. Sügisel 2023 lisandub neid B-keele koole veelgi. 

Teine uurimisteema oleks soome keele õpetajate karjäärimudeli analüüs ning õpetajaks saamise teekonna kirjeldamine. Enam ei saa eeldada, et koolidesse lähevad võõrkeeleõpetajaks ainult klassikalise viieaastase filoloogikoolituse läbinud. Õpetajaks võib hakata ka pärast mõnel muul erialal töötamist ja õpetajakutse omandamist.

Mureks põhikooli õppematerjal  

Kui gümnaasiumiastmesse õpetaja veel leitakse, siis soome keele õppe oluline laiendamine põhikoolis eeldab õpetajate vähesuse probleemi lahendamise ettevalmistamist kiiremas korras. Gümnaasiumi tasandil õpetamiseks on õpikuid ja muud materjali valida ja iga õpetaja ise otsustab, mida kasutab. Põhikooliõpik aga puudub. Tean seda oma kogemusest, olen töötanud mitmes koolis ja näinud pidevalt vaeva Soomes ilmunud materjalide kohandamisega eestlastele. Koostasime kolleeg Liisa Hansoga mõlemad sel teemal värskelt oma magistritööd („Õppematerjali koostamine soome keele õpetamiseks Eesti põhikoolile“), sest elu sunnib selleks – eesti lastele on vaja sobivaid õppematerjale. Eestikeelsele õpilasele suunatud põhikooli soome keele õpik peab arvestama sugulaskeelte keelelist ja kultuurilist konteksti, olema eakohane, tänapäevane ja motiveeriv ning haakuma riikliku õppekava soome keele ainekavas kokkulepitud õpiväljunditega.

Tasemeeksamid, testid ja ainekavad

Oluline teema on tasemeeksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Eestis on vaja soome keele riiklikult tunnustatud tasemeeksamit: see annaks võimaluse valida soome keel gümnaasiumi lõpueksamiks, Soome ülikooli õppima suunduvad noored saaksid nõutava eksami teha Eestis. Üks motivaator, miks paneks valima gümnaasiumis B-keeleks soome keele, oleks võimalus sooritada gümnaasiumis soome keele kõrgtaseme test (nn YKI-test), mis oleks võrdsustatud riigieksamiga. Soome keele rääkijate osakaal eestlaste hulgas kasvab, samas saksa ja vene keele oskajate hulk on jäänud stabiilseks (Tender, Soosaar 2017). HTM-i keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku andmetel on soome keele õpe Eesti üldhariduskoolides tõusuteel – 2017/2018. ja 2018/2019. õa lisandus õppijaid 40% ja see arv kasvab kogu aeg. Soome keelt õpib Eestis praegu üle 1500 õpilase. 

HTM pakub sertifitseeritud saksa ja vene keele testi sooritamise võimalust põhikooli lõpus koolieksamina, sama võimalust tuleks pakkuda soome keele õppijaile. Soome keele õpetajate ekspertgrupp töötas mõne aasta eest katseprojektina välja soome keele A2-taseme eksami. Nüüd on pall HTM-i ja seaduseandjate poolel, et A2-valikeksamit ametlikult tunnustataks ja see kasutusele võetaks.

Õpikute ja tasemeeksamitega on tihedalt seotud ainekavade täiendamine. Oleme kirjeldanud B- ja C-keele tasemeid. Milline aga peaks olema ainekava õpiväljundite ja -tasemete proportsioon põhikooli A1–B2-tasemel ja täiskasvanute A1–B2-tasemel õpetades? Probleemid on sarnased (õppematerjalid ja -määrad).

Arutleme edasi: et jõuda gümnaasiumi lõpus kõrgtaseme YKI-testini, on vaja õppida teatud hulk tunde ja läbida teatud tasemed. Milline peaks olema gümnaasiumis B2–C1-taseme saavutamiseks ette nähtud sisu ja tundide arv? Kuni ainekavas pole täit selgust, seni on õppematerjali koostada keeruline. Kogenud kolleegid on meenutanud, et 1990. aastate algul toimis aktiivselt ainenõukogu, et soome keele õpetamist edendada. Ehk on aeg küps uue nn ainenõukogu loomiseks?

Toekas partner Soome Instituut

Keskendudes soome keele õpetamise edendamise võimalustele, refereerin lühidalt Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi mõtteid 2023. aasta jaanuaris ilmunud artiklist, kus on välja toodud soome keele õppimise ja õpetamise kasu nii eestlastele kui soomlastele.

  • „Keel on ennekõike suhtlusvahend – huvi Soome vastu toob kaasa soovi keelt osata, keeleoskus aga soovi suhelda. Eestlased tegid mullu 2,7 miljonit välisreisi ja iga viies reis tehti Soome − sinna reisiti kaks korda rohkem kui 2021. aastal. 
  • Õpilane saab eduelamuse kiiresti. Soome keelt on lihtne päriselus praktiseerida, kuna uus keelemaailm asub lähedal. 
  • Sugulaskeeled toetavad emakeeleoskust: soome keele õppimine Eestis ja eesti keele õppimine Soomes on teejuhiks ka oma identiteedi, kultuuri, ajaloo ning eneseväärikuse lätteile. Sõda Ukrainas on meelde tuletanud, kui oluline on ühtehoidmine suure impeeriumi väikeste piirinaabrite jaoks. 
  • Soome keele oskus tagab tööturul parema palga: HTM-i võõrkeelte raportist (2017) tuli välja, et just soome keele oskus kajastus enim palgatasemes. 2022. aastal väisas Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid Eestis ligi 1,1 miljardit eurot. Seega – kui turistid jätavad Eestisse aasta jooksul üle miljardi euro (rohkem kui kasu põllumajandusest) ja 42 protsenti turistidest tuli Soomest (2021. aastaga võrreldes kasvas Soomest tulnud külastajate arv peaaegu neli korda), siis on ju majanduslikuski mõttes igati kasulik keskenduda B-keele valiku pakkumisel muuhulgas ka soome keele õpetamisele.“

Soome keele õpe Eestis poleks see, mis ta on, ilma koostööpartneriteta. ESKÕS võib olla tänulik, et meil on sedavõrd hea toetaja: Soome Instituut Eestis korraldab kaks korda aastas täiendkoolituse seminare; koordineerib soome keele kui B-võõrkeele õpet; korraldab riiklikku olümpiaadi; valib koostöös ESKÕS-i ja Soome suursaatkonnaga aasta soome keele õpetaja ning on aidanud koostada ja koguda häid õppematerjale. 

Järgmine soome keele õpilaste ja õpetajate kokkusaamine ongi Tartu Ülikoolis. Soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola päeval, 9. aprillil, korraldatakse järjekordne soome keele olümpiaad. Loodame osavõtjate hulgast rohket soome keele õpetajate järelkasvu ja soovime noortele keelehuvilistele tuult tiibadesse edaspidistes õpingutes!

Samal teemal / Kasutatud allikad:

Vaatamisi: 146

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!