Tasemetöö või e-nuhtlus?
Lõpetame ebaõnnestunud eksperimendi nimega elektrooniline tasemetöö ja teeme tasemetöö ainsal mõistlikul viisil – paberil.
Veel mõni aasta tagasi toimusid 3. ja 6. klassi tasemetööd õppeaasta lõpus. Igati mõistlik: lapsed, lastevanemad, aineõpetajad ja ka kool said teada, kas õpe on olnud tulemuslik ja mis teemadega tuleb veel tõsiselt tegelda. Tasemetööd on nüüd nihutatud järgmise klassi algusesse, st töö teevad 4. ja 7. klassi õpilased. Seega uue õppeaasta alguses tuleb kulutada (loe: raisata) niigi nappi aega varemõpitu kordamiseks, sest on tulnud uusi õpilasi, kelle teadmiste ja oskuste kohta pole meil vähimatki aimu, tihti on vahetunud ka aineõpetaja. Tasemetööd ei tee kõik õpilased (kuigi võivad), tulemusi ootame nädal-poolteist ja kokkuvõtvalt võib öelda, et saadud tagasisidega pole midagi peale hakata, sest selles on null bitti kasutatavat informatsiooni.
E-tasemetöö – hunnik õnnetust!
Mul ei ole e-testide vastu mitte midagi, kui neid mõistlikult kasutada. Kui laps teeb testi ja saab kohe tagasisidet (näidatakse ära vead, lastakse testi korduvalt lahendada jms), siis on testide tegemisel mõte. Tulemusi näeb laps, õpetaja ja soovi korral saab need saata ka lastevanematele. Testil harjutusmaterjalina on väärtus. Teste võib kasutada ka põhivara kontrollimiseks ja seda paljud õpetajad ka teevad (test võib olla ka paberil).
Kuid hinnangu andmiseks teadmiste ja oskuste kohta testidest ei piisa. Matemaatikas on väga palju ülesandeid, kus õpilane peab selgitama lahenduskäiku, mitte vastama talle ette antud küsimustele – see ei ole ülesande lahendamine. Matemaatikaülesande lahendamine on loominguline tegevus – isegi arvutusülesannete puhul on võimalikud alternatiivsed lahendamise viisid, rääkimata siis juba nn tekstülesannetest. Geomeetriaülesannet lahendades eeldame, et laps teeb korrektse joonise, ja seda vajalikke vahendeid kasutades (mall, sirkel, joonlaud jms), mitte ei kritselda vaba käega midagi koomiksisarnast.
E-tasemetööd välistavad õpilase loomingulisuse ja suruvad kõik kitsastesse raamidesse. Tekstülesannet saab lahendada ainult „õigesti“ – nagu ülesande koostaja on ette näinud. Alternatiive pole. Ka kõige lihtsamate arvutusülesannete puhul (nt tehted murdudega) võib lahendada mitmel moel ja ka vastuse esitamiseks on variante. Kas tasemetöödes sellega arvestatakse?
E-tasemetööga ei saa kuidagi kontrollida seda, kas õppekavaga ette nähtud pädevused on saavutatud. Teise kooliastme lõpuks peab õpilane olema võimeline
a) lahendama ja koostama mitmetehtelisi tekstülesandeid ning hindama tulemusi;
b) joonistama liikumise ja temperatuuri graafikut;
c) illustreerima arvandmestikku diagrammidega;
d) joonestama erinevaid geomeetrilisi kujundeid, keskristsirget, nurgapoolitajat;
e) joonestama ja mõõtma nurki.
Toodud loetelu pole täielik, kuid juba sellest piisab, et aru saada ühest lihtsast asjast – elektrooniline test ei võimalda anda hinnangut eespool loetletud teemade omandatuse kohta. Kas need on ebaolulised teemad, et võib rahumeeli kontrollimata jätta? Kaugeltki mitte. Ometi võib tekkida ka õpetajal mõte, et kui teemat X ei kontrollita, kas on mõtet sellele siis üldse aega raisata.
E-tasemetöö puhul on kummaline seegi, et testi ei pea tegema kõik õpilased, vaid koolid saavad nimekirjad valimisse kuuluvatest õpilastest. Kui testi teeb üks kolmandik klassi õpilastest, siis missugused järeldused saame teha terve klassi taseme kohta? Õige – mitte mingisuguseid. Satuvad valimisse tugevamad õpilased – kõik on näiliselt hästi, ja vastupidisel juhul – valimisse satuvad nõrgemad õpilased – laseme õpetaja lahti, sest terve klass ei oska ju midagi. Üks grotesksemaid näiteid valimi kohta: eesti keele tasemetöö valimisse sattusid ka paar kuud tagasi Ukrainast saabunud lapsed.
Ülesanded on „salastatud“ ja tagasiside tekitab piinlikkust
Kahel viimasel aastal ei ole mul õnnestunud näha tasemetöö ülesandeid. Kooli saadetakse kokkuvõte terve klassi ja iga õpilase kohta eraldi, kuid mul pole selle „tarkusega“ midagi peale hakata, kui kõrvale pole panna ülesandeid, mida laps lahendas. Mida tegi õpilane valesti, see jääbki saladuseks. Edasi läheb asi huvitavaks. Kui tundsin huvi, miks tasemetöö ülesandeid ei avalikustata, siis sain Harnost järgmise vastuse.
„Mõistame, et õpetajate huvi tasemetöö ülesannete vastu on suur. See traditsioon ja soov on ajast, mil tasemetöö tulemusena said õpilased ja õpetajad vaid üldskoori, mille tõlgendamine ilma ülesandeid nägemata oli võimatu. Nüüd oleme tasemetööde arenduses liikunud suunas, kus nii õpetaja kui õpilase jaoks on tasemetöö keskmes sellega hinnatavate osaoskuste tagasiside. Ühte ja sama osaoskust hindab mitu ülesannet või selle osa ning ühes ülesandes tehtud viga või ebatäpsus ei tähenda veel seda, et õpilasel teadmised selles osaoskuses puuduvad või oleksid kehvad. Seetõttu ei anna tasemetöö struktuuri teadmata üksikute ülesannete vigade vaatamine tõest ettekujutust, millised on õpilaste teadmised selles osaoskuses.
Tänapäeva maailmas on uueks normiks erinevate ressursside, toodete ja varade säästlik tarbimine. Ka testide arenduses oleme liikumas kordus- ja taaskasutuse suunas. See tähendab, et kvaliteetset ülesannet kasutame erinevate aastate testides. Samuti on üheks ülesannete korduva kasutamise põhjuseks see, et tasemetööde koostamise tööetapid on varasematega võrreldes muutunud. Uueks oluliseks lisanduseks on ülesannete põhjalik eeltestimine koolis. See hõlmab koostatud ülesannete kvaliteedi hindamist esindusliku valimiga, ebasobivate ülesannete või nende osade eemaldamist või ümbertegemist (vt ka eristuskiri). Nimetatud tööetapp kestab rohkem kui aasta, sest valimi koostame neist õpilastest, kes samal aastal tasemetööd tegema ei lähe. Kuna samade või veidi muudetud ülesannetega tasemetööd kasutatakse kolmel järjestikusel õppeaastal, siis nende täpset sisu ei avalikustata, tagades sellega andmekogumise valiidsuse. Eesmärk on, et õpilased lahendaksid neile uudseid ülesandeid ilma kõrvalise abita ja lahenduskäike pähe õppimata.
Tasemetööde kohta avalikustame põhjalikud kokkuvõtted.
4. klass https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=94446587
7. klass https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=94446589
Tasemetööde tagasiside arendamine on olnud 2022. a ja 2023. a üks prioriteetseid tegevusi. Käesoleval aastal rakendusid põhjalikumad ja parendatud tagasiside mudelid: õpetaja näeb tagasisidet ka õpilasgruppide kaupa, õpilased osaoskuste kaupa.
Matemaatika I ja II kooliastme tasemetööde infolehel on alajaotuses „Matemaatika õppimist toetavad e-testid“ materjalid, mida õpetaja saab õppeprotsessi toetamiseks kasutada. Sealhulgas saab õpetaja suunata õpilasi harjutama erinevaid ülesandetüüpe samasuguses keskkonnas (EIS), kus toimub tasemetöö. Ülesannete koostajateks on tegevõpetajad, kes on ülesannete toimimist kontrollinud ja vajadusel esitanud parandusettepanekuid. Ootame alati kõikidelt kasutajatelt sisulist tagasisidet.
Kirja autori nime jätsin sihilikult märkimata, see on toimetusele teada.
Kas õpetaja on loll rohusööja loom?
Eespool toodud kirja lugedes tekkis tunne, et õpetajad ja testide koostajad elavad paralleelmaailmades. Õpetaja koostab ühe õppeaasta vältel hulgaliselt tunnikontrolle, kontrolltöid, teste jms – kas need sisaldavad siis ebakvaliteetseid ülesandeid ja töö tervikuna on ka allpool igasugust arvestust? Meil ei ole aega kontrolltöö ülesandeid eeltestida, veel kord testida ja siis töö kokku panna. Tuleb välja, et põhikooli ühe klassi tasemetöö kokkuseadmine on sedavõrd keeruline ülesanne, et selleks tuleb raisata lugematu arv töötunde, rahast rääkimata. Ja tulemus – elevant on jälle hiirega maha saanud. Kas pole mitte põhjus selles, et ülesannete autorid pole varem iseseisvalt korrektseid tekste koostanud ja nii tulebki ülesandeid testida ja parandada ja veel kord parandada ning lõpptulemuseks on ikkagi matemaatilisi vigu sisaldavad ülesanded?
Mida teha?
Vastus on ääretult lihtne – tasemetöö peab hõlmama kogu õppekava, kuid arvutitestide abil seda teha ei saa, seega lõpetame ebaõnnestunud eksperimendi nimega elektrooniline tasemetöö ja teeme tasemetöö ainsal mõistlikul viisil – paberil. Võib ju rääkida ja kirjutada sellest, et õpetajad on e-testid omaks võtnud, aga tegelikkus on teistsugune – ma ei tunne ühtegi matemaatikaõpetajat, kes pooldaks EIS-i teste. Neid õpetajaid, keda ma tean, on sadades. E-testide eduloost jutustajad on ilmselt liiga palju Anderseni muinasjutte lugenud ja neis kirjeldatut ka uskuma jäänud.
Tuleb jõuda arusaamisele, et tasemetöö ei ole tavaline kontrolltöö, kus paneme hinde või kirjutame teatava arvu punkte. Küsimus: kui nn tasemetöös on kaheksa ülesannet ja õpilane ei lahenda neist ühtegi algusest lõpuni õigesti, kuid saab 50% punktidest või enamgi, kas siis on tase saavutatud või mitte? Julgen väita, et mitte.
Tasemetöös peab olema rohkem ülesandeid, kui nn keskmine õpilane 45 või 60 minutiga suudab ära lahendada. Kõigepealt on vaja lahendada õppekava omandatuse kohta käivad ülesanded ja seejärel on võimalus asuda juba keerulisemate ülesannete lahendamise juurde. Siis on võimalik midagi kõnelda ka sellest, missugusel tasemel kooli õpilased parajasti on.
Seni kasutatud tasemetööd on tegelikult aastalõpu kontrolltööd, mis mingit taset ei näita. Kui tasemetöid eeltestida, siis tuleb see töö anda inimestele, kellel on selleks vajalik matemaatikapädevus. Vastasel juhul võib tagasiside ülesannete koostajale olla (hale)naljakas. Nii kirjutati minu koostatud ülesannete kohta järgmist: võrrandis ei tohi tundmatut tähistada suure tähega; taandumatu murru mõiste ei ole 6. klassi õppekavas. Edasi ei jätka, läheks juba liiale.
E-testide kasutamiskõlblikkuse/võimaluste üle on vaieldud aastaid. Ühel pool on aastakümnete pikkuse kogemusega õpetajad ja teisel pool jäika positsiooni hoidvad ametnikud, kes tõsimeeli usuvad, et e-testideta hakkavad lapsed nutma ja maakera teistpidi pöörlema.
Ma olen pikalt mõelnud e-tasemetööde peale ja jõudnud lõpuks järeldusele – ilmselt olen vähevõimekas koolmeister, kui lennukad ideed minu pähe ei mahu ja tõrksalt keeldun neid omaks võtmast.
Tasemetöö probleemid
- AEG. Tasemetööd on nüüd nihutatud järgmise klassi algusse ja nii tuleb kulutada (loe: raisata) niigi nappi aega varemõpitu kordamiseks.
- VALIM. Kui testi teeb üks kolmandik klassi õpilastest, siis missugused järeldused saame teha terve klassi taseme kohta? Eesti keele tasemetöö valimisse sattusid ka paar kuud tagasi Ukrainast saabunud lapsed.
- ÕPPEKAVA. E-tasemetööga ei saa kuidagi kontrollida seda, kas õppekavaga ette nähtud pädevused on saavutatud.
Kui teemat X ei kontrollita, võib õpetajal tekkida mõte, kas on mõtet sellele üldse aega raisata. - ÜLESANDED. Tekstülesannet saab tasemetöös lahendada ainult „õigesti“ – nagu ülesande koostaja on ette näinud. Alternatiive pole. Kahel viimasel aastal ei ole aga õnnestunud tasemetöö ülesandeid näha. Mida tegi õpilane valesti, see jääbki saladuseks.
- HINDAMINE. Kui õpilane ei lahenda tasemetöö kaheksast ülesandest ühtegi algusest lõpuni õigesti, kuid saab 50% punktidest või enamgi, kas siis on tase saavutatud või mitte? Seni kasutatud tasemetööd on tegelikult aastalõpu kontrolltööd, mis mingit taset ei näita.
10. klassi sügisel tehakse loodusainete tasemetöö, millega kontrollitakse põhikooli 3. astmes omandatud teadmisi-oskusi. Aga meil on nüüd põhikool ja gümnaasium lahutatud ja õpetajad, kes neid lapsi õpetasid, tulemusi teada ei saa. Kas tasemetöö eesmärk ei peaks olema, et õpetajad saavad tulemuste põhjal oma tööd analüüsida ja täiustada?
See, et tasemetööd viidi üle 7.klassi ja 4.klassi algusesse põhjendati ju sellega, et nad tahavadki näha kui palju õpilastele külge jääb selleks spetsiaalselt õppimata. Nii, et kui aeg on nö halb ja kulub liialt aega 7. või 4. klassi alguses kordamiseks, siis see näitab ju taaskord seda, et üritatakse spetsiaalselt õppida ainult testide jaoks. Tasemetöö peaks näitama õpilaste reaalset taset (seda, mida ta teab ilma selleks eelnevalt kordamata) mitte seda kui hästi ta on asjad kaks päeva enne tööd endale pähe õppinud ja peale tasemetöö lõppu ei tea neist asjadest jälle mitte midagi.
Tuulile!
7. klassis on uusi õpilasi, ka õpetaja on vahetunud, seega kordamiseks on aega vaja. Võib teha ka töö vanade teadmiste baasilt, pole vastu. Aga tagasiside peab olema töö kohta, mitte üldine mulin. Kui vaadata tööd ja tehtud märkusi/parandusi, siis saab laps õppida ja õpetaja õpetada.
Matemaatika e-tööde tagasiside õpilasele ja tasemete hindamine on olnud väga hale (nt pead veel õppima kolmnurkade liigitust). Minu teada tegeleb TÜ põhjalikult õpilaste loodusainete tasemete hindamisega testide põhjal, kuid matemaatikas pole mitte midagi sarnast osatud teha.
Sellega olen nõus, et tagasiside, mida tasemetööle saab, on tõesti kehv. Aga uue õpetaja või uute õpilaste saabumine klassi ei puuduta minu arvates taseme hindamist.