Toimus eesti keele kui teise keele olümpiaadi lõppvoor

17. märts 2023 Tartu Ülikooli teaduskool - Kommenteeri artiklit
Õpilased eestlasest Youtube’i postitajat kuulamas. Foto: Mare Kitsnik

15. märtsil leidis Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis aset eesti keele kui teise keele olümpiaadi lõppvoor. Eelvoorust edasi jõudnud 17 õpilasel tuli sel aastal käsitleda noortekeele ja kujundliku keele omapärasust.

Lõppvooru jõudmiseks esitasid õpilased olümpiaadižüriile kaks tööd. Neil tuli luua kuni viieminutiline noortekeele teemaline taskuhääling ja kirjutada 200-sõnaline fantaasiajutuke, mille peategelane on mõni Eestisse sattunud maailmas tuntud inimene, filmi- või raamatutegelane. Viimases pidid õpilased lugu koostades kasutama kümmet sobivat kujundliku keele väljendit.

9.–12. klassi õpilastele mõeldud olümpiaadi lõppvoorus olid lahendamiseks antud samuti kahte tüüpi ülesanded. Noortekeele ülesannetes kuulati juutuuberit ja vastati selle teksti põhjal arusaamist nõudvatele küsimustele, otsiti noorte Messengeri vestluses intensiivistajaid (nt veits, hullult, tsipa, jumalast, räigelt) ja asendati neid kirjakeelsetega (nt üsna, üpris, väga, äärmiselt, tohutult), lisati noorte tšätikeelde sobivaid lühendeid (nt nkn, pmst, mdea, mhm) ning analüüsiti noortekeelset luuletust.

Kujundliku keele ülesannetes selgitati vanasõnade tähendusi ja kirjutati neid kasutades jutukesi, leiti, millistest Eesti kultusfilmidest on pärit tsitaadid (nt „Kohe näha, et vanad sõbrad“, „Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama“), analüüsiti luuletust, selgitati rääkimisteemalisi metafoore (nt pillama paar märksõna, jutt läks käest ära) ning selgitati meemide tähendust ja loodi ise meeme.

Olümpiaadi žürii esimehe Mare Kitsniku sõnul võib sel aastal käsitletut pidada vägagi uudseks. „Noortekeelega üldjuhul kooli eesti keele kui teise keele tundides ei tegeleta ja õpilased ei saa eesti noorte omavahelisest vabast vestlusest eriti palju aru, kui nad eestlastega eriti ei suhtle,“ selgitas ta. Kitsnik lisas, et kuigi tänavusel olümpiaadil osalejad suhtlevad eestlastega väljaspool kooli, ajendas võistlusel osalemine mitmeid õpetajaid ka koolis noortekeelega tegelema.

Tulemuste arvestus toimus kahes vanuserühmas. Nooremate hulgas (9.–10. klass) moodustasid esikolmiku Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilased. Parima tulemuse sai Nikita Mihhailov, järgnesid Maria Sõritskaja ja Aleksander Solovjov (õpetaja Marina Kaleininkene). Vanemas vanuserühmas (11.–12. klass) sai esimese koha Viktoria Kotškina Jõhvi Gümnaasiumist, teisele tuli samast koolist Reelika Rannamäe (õpetaja Ulvi Vilumets). Kolmandale kohale tuli Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilane Matvei Škut (õpetaja Maire Küppar). Täielikud tulemused avalikustatakse Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

„Loodan, et selleaastane teemakäsitlus õhutab kõiki õpetajaid tegelema koolis eesti keele kui teise keele tundides lisaks standardkeelele rohkem noortekeele ja kujundliku keelega, mis on keele väga oluline osa ning huvitav, motiveeriv ja kasulik!“ rääkis Mare Kitsnik toimunud olümpiaadile tagasi vaadates. Ühtlasi soovis ta tänada kõiki žüriiliikmeid (Aive Mandel, Kristel Algvere, Katrin Mikk, Diana Vender) huvitavate ülesannete koostamise ja aktiivse osalemise eest olümpiaadi korraldamisel.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakond koos Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Täname noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk, kes toetas olümpiaadi auhindadega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!