Euroopa Parlamendi tööd jäljendav matkemäng – kõik toimub nagu päriselt 

32 koolielus aktiivset Abja Gümnaasiumi 9., 10. ja 11. klassi õpilast ja kaks õpetajat külastasid Euroopa Elamuskeskust Tallinnas. 

Külaskäigu eesmärk oli teada saada, kuidas toimib Euroopa Liit ja mil moel sünnivad otsused Euroopa Parlamendis. 

Teaberohke elamuskeskus

Kõigepealt külastasid noored Euroopa Elamuskeskuse interaktiivset näituseala, kus vaatajaile avanes virtuaalne teave Euroopa Liidu ja selle kolme institutsiooni kohta – need on Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu Nõukogu. Virtuaalselt tutvustasid ennast Euroopa Parlamendi 705 saadikut ja kõigist liikmesriikidest pärit Euroopa Komisjoni volinikud. Näitlikust ülevaatest selgus, kuidas kulgevad Brüsselis tööprotsessid. Temaatilistel laudadel avanesid mitmesugused teemad, nagu EL-i toimimine ja institutsioonidevaheline tööjaotus, kodanike isiklikud kogemused EL-i ja sealt saadavate toetustega, aktuaalsed sündmused ja väljakutsed EL-is, samuti teave suuremahuliste Euroopa Liidu projektide kohta. 

Samal ajal saaliga tutvudes oli võimalik täita töölehti. Info, mida küsimustele vastamiseks vaja teada, tuli leida sealtsamast näitusealalt. „Lihtne,“ arvasid 9. klassi noormehed, kui olid töölehe esimese ülesandega lõpule jõudnud. Soovi korral saavad klassid näitusealal läbi viia ka ettevalmistatud väitlusi ja arutelusid, näiteks demokraatia ja inimõiguste või hariduse ja õpirände teemal. 

Abja Gümnaasiumi geograafia- ja bioloogiaõpetaja Ene Lätti rääkis, et õpilased, keda elamuskeskuse reisile kaasa võeti, valiti eelkõige õppeedukuse ja õppetöösse suhtumise järgi ning arvestati ka nende aktiivsust koolielus. 

Kui näituseala oli läbi uuritud ja Euroopa Liitu tutvustav filmgi 360° kinos vaadatud, siirdusid õpilased matkemängule, kus igaüks sai mänguks vajaliku nutitelefoni. Matkemängu alustuseks jagati õpilased nelja rühma ehk fraktsiooni nimedega Traditsioonid, Ökoloogia, Vabadus ja Solidaarsus. Algas mäng, kus oli vaja arutleda kahe eelnõu üle, teemadeks keskkonnakaitse ja isikuvabadused. Mängu lõpuks tuli leida kompromiss, et langetada EL-i tuleviku seisukohast olulised otsused.  

Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja Christi Lõhmus-Erg rõõmustas, et lapsed saavad hästi aru, mida nad peavad tegema, sest mängu telefonides oli kogu vajalik info olemas. „Väga huvitav on, kuidas nad saavad matkemängu abil teada, mis Euroopa Parlamendis ja üldse parlamendis toimub,“ rääkis Lõhmus-Erg. „Siin võib võrdluseks tuua ka Eesti parlamendi – töö käib ikka fraktsioonides ja komisjonides, mitte ainult suures saalis.“ 

„Ma arvan, et lastele meeldib siin. Seda külastust muljetavad nad kindlasti veel tükk aega,“ arvas õpetaja Lätti. 

Päevakorras oli kaks direktiivi: üks joogivee ja teine mikrokiipide kasutamise kohta. Enda hulgast valiti fraktsioonide eestkõnelejad ja esindajad komisjonidesse ning mängu kestel kuulati poolt- ja vastuargumente ning ettepanekuid. Tempokalt kulgevas mängus vahetati arutlemiseks ruume, liiguti ringi ja kuulati nii eri huvigruppide kui inimeste-valijate arvamusi – mäng kulges nii, nagu toimub tegevus Euroopa Parlamendis. 

Põnev mäng

„Lõbus. Väga põnev, et saab ringi käia ja palju on liikumist,“ arvas Kevin 9. klassist. „Siin saab teadmisi juurde,“ lisas 10. klassi õpilane Kermo. „Mäng annab ettekujutuse sellest, mis parlamendis tegelikult toimub ja kuidas seal töö käib.“ 

„Päris huvitav. Alguses oli veidi segadust, aga nüüd on arusaadav, mida tuleb teha,“ arvas 10. klassi õpilane Cäroly-Lisette, kui mäng oli poole peal. Kõige rohkem meeldis talle ülesannete kuulamine ja koostöö. Lisette 11. klassist lisas, et eriti huvitav oli arutelu kiipide üle.  

Kui oli kuulatud video vahendusel rahva häält – valijate arvamusi direktiivide teemade kohta, jätkus arutelu komisjonides. Õpetaja Lõhmus-Erg aitas noortel kompromissile jõuda: „Mõelge, kui hea on kiip reisil. Ma näen siis kohe, kus te olete.“ See idee aga ei köitnud noori, kes arvasid, et niisuguseks puhuks piisab telefonistki. 

„Päris huvitav mäng, siin saab poliitika olemusest palju uut teada,“ avaldas arvamust Ursula 10. klassist. Kõige huvitavamad olid tema arvates koolikaaslaste kõned, mida peeti direktiivide poolt ja vastu.  

Hendrik 11. klassist tunnistas, et kõik toimus väga kiiresti ja teemade peale palju mõelda ei jõudnudki. Kiibi teemal arutelu nimetas noormees huvitavaks, sest selle valdkonna otsused mõjutaks meid kõiki. „Aga mäng ei ole selliselt üles ehitatud, et saaks põhjalikumalt mõelda,“ arvas ta ja seetõttu ei osanud tema valikut teha. „Äge oli,“ ütles Maur 10. klassist mängu kohta ja arvas, et tema sai sellest targemaks. Mõlema direktiivi teemad olid tema arvates huvitavad ja mängu kaudu tekkis tal ka ettekujutus, kuidas parlamendis töö käib. „Enne ei teadnud seda, nüüd sain aru,“ sõnas ta. 

Keskuse külastusjuht Markus Metsaru, kes külastajatele ja sh koolidele keskust tutvustab, rääkis, et matkemäng annab osalejatele võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Mängu käigus kujunevad liidrid, kelle osalejad ise valivad ja kes sõna võtavad ning mängu ohjavad. „See mäng nõuab suurt koostööd ja suhtlemist. Tulemid tekitavad ka hasarti, et kas võtame eelnõud vastu või mis saab,“ rääkis Metsaru. Tema sõnul meeldib noortele matkemäng väga ja tihtilugu kuuleb lõpuks küsimust „Kas me tuleme uuesti mängima?“. See ei ole tühi aeg, pidevalt on tegevust, mäng on tempokas ja noortele meeldib, et nad ei istu niisama, tõdes Metsaru. Lisaks ettekujutusele parlamendi tööst annab mäng noortele esinemiskogemust ja arendab mitmeid üldpädevusi. 

Kui fraktsioonid oma esindajate sõnavõttude kaudu täiskogul enda seisukohad teatavaks tegid, algas hääletamine ja kiibiettepanek lükati esialgu tagasi. Puhta joogivee direktiivi hääletamine kulges ladusalt ja lõpuks võeti ka kiipe puudutav direktiiv vastu. 

Õpetaja Lõhmus-Ergi sõnul said õpilased mänguga läbirääkimise oskust juurde. Need Abja Gümnaasiumi õpilased, kes seekord Euroopa Elamuskeskusesse kaasa võeti, olid varem käinud Riigikogus, kuid istungit nad seal ei näinud. Lõhmus-Erg rääkis, et Euroopa Liidu temaatikal on ühiskonnaõpetuse õppekavas mahtu vaid mõni tund ja seetõttu on õpetaja võimalused teema laiendamiseks piiratud. Õppematerjal tuleb koolil tellida ning raha seab seejuures piirangud. Seetõttu oli õpetajatel hea meel elamuskeskusest kingituseks saadud Euroopa kaartide ja muude materjalide üle, mida saab kooli tasuta juurde tellida. Keskuses kuuldut-nähtut saab õpetajate sõnul kasutada nii ühiskonnaõpetuse kui ka geograafiatundides.

Õpetaja Lätti lisas: „Lastel on siin põnev, see on hoopis teine maailm kui koolipingis istuda.“   

Tallinnas asuva Euroopa Elamuskeskusega sarnased keskused on ka Brüsselis, Strasbourgis, Berliinis, Kopenhaagenis, Helsingis, Ljubljanas, Roomas ja Pariisis ning sel aastal avati selline ka Stockholmis. 

Matkemängu on Tallinnas võimalik mängida kõikides EL-i ametlikes keeltes ja seda võimalust, mis lõimituna sobib keeleõppesse, on kasutanud lisaks teistest EL-i riikidest saabunud külastajatele ka Eesti koolinoored. 

LISAINFO

• Pakutavad keeled: 24 Euroopa Liidu ametlikku keelt.
• Rühma suurus: näitusealal kuni 50, matkemängus 16–32 osalejat.
• Vanusevahemik: 15–18 aastat (oodatud on ka vanemad õpilased).
• Hind: keskuse külastus ja matkemängus osalemine on tasuta.
• Asukoht: Rävala pst 4, Tallinn. 
• Külastusaeg: E–R kl 10–18, L kl 10–15. Üks matkemäng kestab 2,5 tundi.
• Lisainfo: keskus on liikumispuudega inimestele juurdepääsetav.

Lisateavet Euroopa Elamuskeskuse kohta leiab ning grupikülastusi saab broneerida keskuse kodulehel www.euroopaelamus.ee.