Kas ning kes liidaks taas hariduse ja kultuuri?

14. apr. 2023 Kalmar Kurs - 2 kommentaari
Kalmar Kurs.

Nii nagu juhitakse haridust, kultuuri ja teadust Riigikogu kultuurikomisjonis, võiks neid ühte kuuluvaid valdkondi taas juhtida ühe ministeeriumi kaudu. Teadupärast see nii oli, kui 1992–1996 olid haridus- ja kultuuriministrid Paul-Eerik Rummo, Peeter Olesk, Peeter Kreitzberg ja Jaak Aaviksoo. 

Riigireformi Sihtasutuse esindajad on juba kritiseerinud, et pärast valimisi alustava koalitsiooni nelja aasta, mõneti pikemagi plaani pidamisel ei ole viie aasta taguseid riigireformi ettepanekuid eriti arvestatud. Siiski, ühe osana on uus valitsuskoalitsioon muutnud mitme ministeeriumi juhtimist, prioriteetseid teemasid ning nimesidki. Eesmärgiks, et 1 + 1 oleks suurem kui 2 ning näiteks uus regionaalarengu ministeerium oleks valitsuses tugevam ning tõsisemaks partneriks rahandusministeeriumile oma valdkondade ja poliitika eest seismisel. 

Igal juhul minu süda on rahul, et rääkisin kasvõi korragi sellest ühele olulisele ringkonnaülemale, kui parafraseerida Švejki juhtumisi.

Eks seda räägiti siin ja seal ka mujal enne valimisi, aga keegi ei sõnastanud seda programmiliselt või konkreetselt. 

Näiteks Postimees avaldas pärast kultuurivaldkonna valimisdebatti Kinomajas (27.02) loo pealkirjaga „Loomeliidud teevad erakondade kultuuriprogrammi maatasa“. Selles arutelus kommenteeris heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill: „Oluline on ikkagi see, kes saab ministriks ja kui tugev on see minister läbirääkimiste pidamises, eelkõige rahandusministeeriumiga. Kahjuks on väga vähe häid näiteid, Tõnis Lukas (Isamaa) oli üks selliseid, kes suutis ennast kehtestada, aga üldiselt on kultuuriministri jõud paraku olnud üsna väike. Ilmselt on üks põhjus ka selles, et üleüldises mõttes ollakse koalitsioonipartnerite suhtes nõrgemal positsioonil.“

Üleminek eestikeelsele õppele, sh eesti keele õpetamine ja kursused Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, eestikeelse huvihariduse toetamine ning huvialapedagoogide palgatoetuse otsused ja rakendamine, haridus- ja kultuuritöötajate suur palgalõhe, koolivõrgu ja raamatukogude tugevdamine maapiirkonnas, laiemalt kohalike omavalitsuste rahastamine kultuuri ja hariduse valdkonnas on vaid mõned võtmeteemad, kus küll tehakse koostööd ning aeg-ajalt kohtutakse isegi tippjuhtkonna tasandil. Ühist, terviklikku juhtimist see aga ei asenda. Või näiteks teadus- ja arendustegevus mõlemas valdkonnas, rahvusprofessuurid, laulu- ja tantsupeo temaatika või mõned kesksed juhtimisinstrumendid, näiteks IT ja andmete kasutamine. 

Lähimatest ja eeskuju pakkuvatest hariduse ja kultuuri, ka teaduse ühise juhtimise näidetest on hea analüüsida Soome, Hollandi ja Saksamaa omasid, kui jääda Euroopa piiridesse. 

Kuigi praegu on poliitilised tippkohad jaotatud ning kurss paigas mitmes valdkonnas, pole kõik veel kadunud. „Koalitsioonilepingus pole selles kokku lepitud,“ ütles alles hiljuti üks Riigikogu liige fraktsiooni kohtumisel, kus oli jutuks keeleseaduse muudatuste vajalikkus − et eesti keel oleks lisaks kooliharidusele valdav ka teeninduses, avalikus ruumis. Nelja-aastane periood sisaldab kindlasti uusi teemasid ja otsustamisvajadust, võib-olla uusi otsustajaidki. Kõik ei ole kivisse raiutud. 

Nii suurte protsesside planeerimine võtabki aega. Haridus- ja teadusministeeriumi Tartusse toomisest räägiti esmalt 1998. aastal ning 1999. aastal otsustati see põhimõtteliselt ära ja asi sai teoks ning 2001. aasta suvel alustati tööd Tartus.

Väga oluline on head ametnikud ja teenistujad. Kui haridus- ja teadusministeerium toodi Tartusse, võimaldas see värvata väga häid eksperte ja teadlasi Tartust ning Lõuna-Eestist. Tartus on Eesti Teadusagentuur, haridus- ja noorteameti osa töökohti. Tartu akadeemiline ja hariduskeskkond on olnud aastaid ka tööjõuliikumise väga huvitav võimalus. Näiteks riigieelarve ja ametnike palkade kärpimise ajal 2008. aastal leidsid mitmed ametnikud parema pakkumise ülikoolides. Praegu on mitmed inimesed haridus- ja teadusministeeriumis aga tagasi, uue ja teistmoodi kogemusega. 

Tartust juhiti edukalt ka Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus hariduse, teaduse ja noortevaldkonnas 2017. aastal. Midagi ei jäänud tegemata ka Pariisis, OECD peakorteris, nagu ütles üks endine kolleeg (praegu Tartu Ülikooli teenistuses), kui üks kantsler arvas, et vaid superministeeriumi majas on võimalik sünergia. Ja Tartu on Euroopa kultuuripealinn 2024. aastal. 

Nii oli Euroopa Liidu eesistumine 2017. aastal ja on Tartu kultuuripealinn 2024 väga pikaajalise ettevalmistusega suursündmused mahuka riikliku, kohaliku ja Euroopa rahastusega. Pikema ettevalmistamise ja läbiviimise eesmärk on saada juurde uuel tasemel ning rahvusvahelise kogemusega inimesi. Neid inimesi on pärast Tartu ja Lõuna-Eesti juhtimisel toimunud kultuuripealinna-aastaid päris mitmeid, kes Tartus, kus haridus- ja teadusministeerium asub, uusi võimalusi leiaksid.

Haridus ja kultuur on üks tervik ning selle ühise juhtimise põhjalik analüüs ja võimalikkus väärib arutelu. 

Autor on töötanud nii kultuuri- kui ka haridus- ja teadusministeeriumis.


2 kommentaari teemale “Kas ning kes liidaks taas hariduse ja kultuuri?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!

    Üksikisiku tasandil on haridus ja kultuur lahutamatud, kuid riigi tasandil ei lahendaks SUUR SUPERMINISTEERIUM midagi, sest tegemist on väga keeruliste eluvaldkondadega. Tekitaksime vaid kõiki valdkondi “tundvaid” idamaa tarku – üha suurenevat pealiskaudsust!

  2. Kalmar Kurs ütleb:

    Tõin mõned näited väga kriitilistest ühistest muredest, mille juhtimine ja tulemused on kindlasti ühises organisatsioonis paremad. Tõin ka ajaloolise viite, et seda on varem tehtud Eestis ühises ministeeriumis ning mitmed tublid riigid, Euroopast lähimaid, erineva suurusega riikide näiteid vaadates – Soome, Holland, Saksamaa – nii ka edukalt tehakse.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!