Arvamus

Kasulik viide. Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus

21. apr. 2023 Helin Puksand Tallinna Ülikooli emakeele ja eriõpetuse dotsent - Kommenteeri artiklit

Märtsis kaitses Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee doktoritööd teemal „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“. Oma väitekirjas keskendus Aruvee keeleõpetusele emakeele- ja aineõpetuse vaatenurgast.

Kuigi keele õpetamine on peamiselt emakeeleõpetuse pärusmaa, siis ei tohi unustada, et keel on vahend, mille abil saab õppida kõiki teisi õppeaineid. Ainekirjaoskus hõlmab endas nii ainepädevust kui ka kirjaoskust, sest kõikides ainetes tuleb nii lugeda kui kirjutada. Ainetekstide mõistmise teeb aga keeruliseks erialasõnavara, mis tuleb vastavas aines omandada.

Emakeeleõpetaja õpetab keelt kasutama, aga ka kujundab metakeeleteadlikkust, st õpilase võimet teha keelevalikuid ja neid ka põhjendada. Seetõttu peaks eri ainete õpetus olema lõimitud: emakeeleõpetaja annab vahendi ja aineõpetaja seob selle oma  ainega. Kuidas seda kõike teha, räägibki Merilin Aruvee oma doktoritöös. Kuigi tegemist on keeleteemalise tööga, on see vajalik lugemine kõikidele aineõpetajatele.

Merilin Aruvee „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“, 2023

https://etera.ee/zoom/199392/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2835

Loe ka

Keeleteadlik aineõpetus – möödapääsmatu suund koolis
Vaatamisi: 43

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!