Kiigepõnnidele meeldib õppida ja avastada

21. apr. 2023 Helen Hirsnik Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolide ja lasteaedade väärtusarenduse nõustaja - Kommenteeri artiklit
Loovustoas on lastel eneseväljenduseks rikkalikult võimalusi. Foto: Kaisa Kaisel 

Kiiu Kiigepõnni lasteaia juht märkas mõni aasta tagasi, et lasteaia põhiväärtused ei kipu igapäevaelus meeldegi tulema. Koos lasteaiaperega võeti uuesti ette teekond ühiste väärtuste leidmiseks. Seda aitas teha küsimus, milline on üks hea lasteaed. Praegused väärtused paistavad silma juba lasteaia uksel ja leiavad kinnitust tegudes.

Kiiu Kiigepõnni lasteaed sai Tartu Ülikooli eetikakeskuse rändkarika ja väärtuskasvatuse lasteaia tiitli 2022. aastal. Tunnustuse pälvis lasteaed teadliku väärtusarenduse ning meeskonnatöö hoidmise ja väärtustamise eest.

Kiigepõnni lasteaia põhiväärtused on lapsekesksus, loovus ja meeskonnatöö. Lasteaia direktor Maarika Mae, mis on nende väärtuste rakendamisel kõige keerulisem?

Esimesena kindlasti see, et meil kõigil on oma isiklikud väärtused, mis meid suunavad. Nüüd, mil oleme lasteaia väärtustes kokku leppinud, tuleb mõlemaid teadvustada. Ei piisa sellest, et mõtlesime ja sõnastasime oma väärtused – selle üle, kuidas väärtused igapäevategevuses välja paistavad, tuleb järjepanu arutleda ja seda protsessi ka tagasisidestada. Väärtusi ei saa rakendada kiiresti. Keerulisem ongi neil, kes tahavad kiiresti käega katsutavaid tulemusi. Lihtsam on neil, kes on valmis koos õppima ja katsetama. Väärtustega tuleb tegeleda, aga neisse peab ka uskuma.

Lapsekesksus on tähtsal kohal paljudes lasteaedades, aga ometi mõistetakse seda pisut erinevalt. Milles kiigepõnnide lapsekesksus väljendub? 

Meie jaoks tähendab see, et lapse arengukeskkonda kujundav ja suunav täiskasvanu paneb käed selja taha, hoiab suu kinni ja vaatab, mida laps teeb, kuhu ta liikuda tahab ning mida selleks vajab. Selle arusaamani oleme jõudnud ühiselt ja on tore näha, kuidas seda üha enam mõistetakse. Märka lapse huvi ja initsiatiivi, lähtu sellest ning sea ennast tagaplaanile!

Põneval avastusretkel lasteaia lähiümbruses. Foto: Agnit Lees

Soovime muuta endistest aegadest pärit mõtteviisi, et õpetaja juhib. Nüüd peame teadvustama lapsekesksust. Näiteks oli ühes rühmas arutelu, et lapsed söövad söögisaalis väga erinevas tempos. Kuidas jõuda selleni, et kiirem sööja ei peaks teiste järel ootama? Ei pea ju enam elama nii, et kõik istuvad ja astuvad korraga. Leidsimegi, et las kiirem sööja läheb tagasi rühma, kus tal on tegevus pooleli. Üks täiskasvanu on selleks ajaks juba rühmaruumis ja võtab lapsed vastu. Lastel oli esimestel päevadel väga eriline tunne: kas tõesti lähevadki nad päriselt ise rühma? Lapsi peab usaldama. Lapsekesksuse juures ongi meile hästi oluline usaldada, anda võimalusi, nii nad õpivad.

Reedeti näiteks on lasteaias küpsetamise päev ja maja täis hõrgutavaid lõhnu. Meie lasteaias on juba päris tavaline, et lapsed valmistavad ise pannkooke, taigna tegemisest kookide praadimise ja köögi koristamiseni välja. Teeme seda väikeste gruppide kaupa söögisaalis. Kogu protsessi käigus õpivad lapsed eluks vajalikke oskusi ja teadmisi: õpivad oma järjekorda ootama, saavad teada, millest pannkooke tehakse, kasvab nende ohutunnetus kuuma pliidi ja panniga ümberkäimisel. Loomulikult on õpetaja toetaja, suunaja ning turvalisuse jälgijana lastele toeks. Ja ise tehtud koogid maitsevad nii hästi! 

Lapsekesksust toetab ka meie aasta teema. Alguses valisime teemad, nagu loodus ja loomariik, muinasjutu mängumaa jne, aga ühel hetkel leidsime, et need panevad meid liialt raamidesse. Sel aastal võtsimegi fookusesse ühe oma väärtustest – lapsekesksuse. Täpsemalt selle kaks põhimõtet: anname lastele aega avastada ning vähem on rohkem. Meie eesmärk on rohkem teha rühmatöid ning pöörata tähelepanu sellele, et lapsed saaksid rohkem ise avastada ja oma meeli kasutada. Lapsed võivad väikeste rühmadena tegutseda ka rühmaruumist väljas, aatriumis, õppides seeläbi kokkulepetest kinni pidama ja ise vastutama.

Kuidas lapsekeskses lasteaias õpitakse? 

Me märkame laste huvisid ja sellest lähtuvalt käivitame mõne projekti või teema. Hea näide on taaskasutuse ja taaraprojekt nelja-viieaastaste rühmas, mis sai alguse sellest, et lapsed kasutasid tihti sõna „taaskasutus“. Õpetajad andsid neile koduse ülesande koos vanematega taara ära viia ja sellest pilti teha, et rühmas teistele oma kogemusest rääkida. Eraldi õppimise koht oli taaratšekk, mis andis võimaluse numbreid õppida ja rahast aru saada.

Vahva näide on ka koolieelikute heegeldusklubi. Kooliminejatel tekkis tohutu huvi heegeldamise vastu, mis arendab aju ja käe koostööd ning peenmotoorikat. Neile loodi võimalus minna kahe-kolmekesi rühma ukse taha jäävasse vaiksesse koridori ja seal iseseisvalt oma huvialaga tegeleda. Heegeldamisklubi tegutses päris kaua. Kord otsisid sama rühma lapsed „kadunud varandust“ ehk klaaskuule ning kirjutasid ja kujundasid ise otsimiskuulutusi. Kui idee tekib laste enda huvist ja sundust pole, aitab see huvi ja motivatsiooni üleval hoida. Meie eesmärk on, et kooli läheksid enesekindlad ja särasilmsed lapsed, kellel on huvi õppida ja avastada.

Mida tähendab kiigepõnnide jaoks loovus?

Loovus on julgus uudselt mõelda, katsetada, leida lahendusi ning neid ellu rakendada. Koht, kus laste loovus õitsele puhkeb, on meie lasteaia loovustuba. Üks rühm käib gruppidena loovustoas terve kuu vältel. Loovuse avaldumiseks on väga tähtis luua lastele turvaline keskkond. Kui turvatunne on olemas, hakkavad lapsed avaldama oma mõtteid ning nende julgus oma ideid ellu viia aina kasvab. Õpetaja roll on lapsi kuulata ja otsida koos nendega välja vajalikud vahendid, et kuumaõhupallid või torudest-topsidest tehtud enneolematud leiutised saaksid valmida. Ka liikumistegevuste juures kuulab õpetaja kõigepealt ära laste mõtted ja soovid ning alles siis hakatakse koos tegutsema.

Koos suudame palju! Kiigepõnni lasteaia kokkuhoidev meeskond käimasoleval liikumisaastal. Foto: Taavi Leppiman

Lasteaia väärtusarenduse analüüsi kirjutasite meeskonnatööst. Miks see teile oluline on?

Meie moto on „Koos me suudame palju“. Võib kõlada klišeena, aga sellel mõttel on oma jõud. Mida rohkem me seda endale kordame, seda enam sellesse usume. Juhina püüan märgata meie tugevusi. Kõigil meist on oma head ja vead. Vigadest tuleb rääkida, aga olulisem on näha head. Ehkki tunneme üksteist juba kaheksa aastat, on igaühes midagi uut ja avastamisväärset.

Infotundide alguses näiteks võtame aja, et vaadata iseendasse ning oma meeskonnakaaslasi märgata. Selleks teeme suhtlemisharjutusi või peame vaikuseminuteid ja virgutavaid liikumispause. Sel aastal on meil taas tore traditsioon, kus kutsume kuu sünnipäevalised kokku ja toome neile tordi. Nemad ise ei pea midagi tooma ega tegema. Saame kokku, ajame juttu ning küsime, kuidas kellelgi päriselt läheb. Need on lihtsad, kuid olulised meeskonda jõustavad hetked.

Kuidas saab juht kindel olla, et tema meeskond lähtub ühistest väärtustest?

Inimesi tuleb päriselt kuulata ja oma päevaplaani selleks aeg planeerida. Olen püüdnud seda teha. Muidugi ei tähenda see, et iga päev toimuvad kõigiga pikad analüüsivad vestlused, aga inimeste murede ja rõõmude kohta küsida on oluline.

Kord aastas toimuvad meil koostöövestlused. Neil vestlustel küsin tagasisidet ka enda kohta, et saada aru, kuidas saaksin oma töötajaid edaspidi veel paremini toetada. Arvan, et ametlikust vormist palju olulisem on luua ja hoida inimestega head kontakti.

Kuidas anda ausat, aga meeskonda ja omavahelisi suhteid hoidvat tagasisidet?

Oluline on läbi arutada ning kokku leppida, miks me tagasisidet anname ja kuidas seda teeme. Selleks on meil meeskonnatöö väärtuse kokkulepped. Kui oleme omavahel paika pannud, mis on tagasiside eesmärk, on kergem hinnanguid anda ja vastu võtta. Tehnikad on õpitavad ja vajavad palju harjutamist, aga kõige eeldus on ühised kokkulepped.

Püüan alati anda tagasisidet mina-sõnumi kaudu: „Mina tundsin selles olukorras nii, aga ma ei tea, kas see päriselt ka nii oli.“ Hea koht tagasisidestamise harjutamiseks on ühised sündmused. 

Meie meeskonnatööd toetavad ausad ja avatud suhted. Väärtusarenduse analüüs aitab mõtestada, mida need sõnad meile tegelikult tähendavad. Näiteks pidi igaüks panema kirja vastused küsimustele „Kuidas mina ausalt ja avatult suhtlen?“, „Mis mind selles takistab“ ning „Mida ma ise saan teha, et ausamalt ja avatumalt suhelda?“. Vastused on kõigile näha, et tekiks ülevaade, kui erinevalt või sarnaselt me sellest kokkuleppest aru saame. 

Väärtusarenduse analüüs näitas, et meeskonnatöö tähendab teile ka lapse ja tema pere kui ühe meeskonna toetamist. Kuidas ja miks te seda teete? 

See on meile tõesti oluline ja näiteid on palju. Näiteks lastevanemate koosolekul, kus tavaliselt õpetaja räägib ja vanemad kuulavad, panevad meie õpetajad vanemaid kohe kaasa mõtlema. Ühel aastal joonistasid vanemad paberile kaks käejälge. Ühe käe igale sõrmele panid vanemad kirja, millised on nende ootused lasteaiale, ja teise käe sõrmedele, mida nemad vanemana omalt poolt anda saavad. Ükskord andsime vanematele tassi kujutise, kuhu nad pidid kirjutama, millega ja kuidas nad oma lapse ja iseenda tassi täidavad.

Sellised harjutused toetavad ka lapse ja vanema vahelist suhet. 

Mida väärtusarenduse analüüsi kirjutamine teile juurde andis?

Mulle kui juhile andis kogu see protsess nagu ka väärtuskasvatuse lasteaia tunnustus juurde palju enesekindlust ning tunde, et see, mida me teeme, ongi õige. Meeskonna jaoks oli kogu see väärtuste teadvustamise protsess arendav, tänu sellele saadi paremini aru, miks väärtused päriselt olulised on. Jõudsime taas kord arusaamani, et meie eesmärk on õnnelikud lapsed ja just laste pärast me neid asju teeme. 

Väärtuskasvatuse karikas on rändauhind, mida annab välja Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2021–2026 raames.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!