Kristina Kallas: „Ju siis haridusministri koht see õige on“
17. aprillist haridus- ja teadusministri kohale asunud Kristina Kallas seisab silmitsi mitme väljakutsega: õpetajate järelkasv, eestikeelne haridus, õppimiskohustuse pikendamine ja maakoolide säilimine.
Mis on Eesti hariduselus praegu kõige pakilisem küsimus, suurim väljakutse?
Suurim väljakutse on õpetajate järelkasv: kuidas hoida ära olukorda, kus teatud aja pärast ei ole meil enam kedagi klassi ette panna. Õpetajate puudus ei ole meil veel jõudnud kriisi tasemeni, aga pikemas vaates on järelkasvu pärast suur mure.
Suured muutused ootavad ees haridussüsteemi korralduse poolt: üleminek eestikeelsele õppele, õppimiskohustuse pikendamine ja väikeste maakoolide arendamine, et need oleksid elujõulised.
Mis siis maakoolidest saab?
Maakoolide puhul tuleb lähtuda sellest, et meil peaks olema rohkem koole, mitte vähem. Me ei saa haridussüsteemi üles ehitada ideele, et vähendame koolide arvu, siis on haridusvõrk efektiivsem. Väikeste laste jaoks ei tohi olla koolis käimine igapäevane logistiline õudus. Kooli ja sealt koju tagasi peab pääsema lihtsasti, kooli juures peavad olema huvihariduse võimalused, sest väikesel lapsel moodustab kool suure osa päevast ja keeruline logistika toob kaasa ülearust stressi. Seetõttu otsime külakoolidele lahendusi.
Eesti on hajaasustusega maa ja maapiirkonnad on elanikest hõredaks jäänud, aga see ei tähenda, et need, kes seal elavad, peaks kannatama transpordist ja logistikast tuleneva stressi tõttu.
Kas eestikeelsele haridusele üleminekut puudutavad tähtajad on realistlikud ja jäävad kehtima?
Kas tähtajad on realistlikud või mitte, aga need jäävad kehtima – see on poliitiline kokkulepe. On koole, kus suudetaks juba enne 2030. aastat eestikeelsele õppele täielikult üle minna, ja ilmselt on ka koole, kus tuleb oluliselt rohkem pingutada, et tähtaegadest kinni pidada.
Kas Ida-Virumaa koolidele võiks teha mööndusi? Mis neid kõige rohkem edasi aitaks?
Mööndusi ei tee, see ei ole õige. Pealegi, kaks kolmandikku venekeelsetest õpilastest on Tallinnas ja Harjumaal. Aga Ida-Virumaa probleem on ennekõike viletsa keeleoskusega õpetajad, ka keelekeskkond, mida pole ja mis tuleb seoses üleminekuga koolides tekitada. Vajalik metoodika on Eestis olemas, usun keelekümblusesse.
Mis linnas on teie töölaud, kas ministeerium jääb Tartusse?
Peamaja on meil ikkagi Tartus ja tahan, et see nii ka jääks. See traditsioon peab säilima.
Millal tekkis mõte haridusministriks hakata, kas juba lapsena?
Lapsena tahtsin saada õpetajaks. Ülikooli õppejõuna olen seda ametit sisuliselt ka aastaid pidanud. Aga haridusministri mõte tekkis esimest korda 2019. aasta valimiskampaania ajal, kui ajakirjanikud küsisid, mis on minu ekspertteadmised, mille saaksin valitsusse tuua. Ütlesin, et olen hariduse valdkonnas toimetanud aastaid, ju siis haridusministri koht see õige on. See oli esimene kord, kui see mõte pähe tuli.
Kristina Kallas on sündinud 1976. aastal Kiviõlis. Ta on lõpetanud 2000. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal, 2002. aastal kaitses Kesk-Euroopa Ülikoolis Ungaris samal erialal magistrikraadi ning 2016. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi poliitikateaduse erialal. Ta on erakonna Eesti 200 üks asutajatest ja selle aseesimees.