Kunstiõpetus, kriitiline mõtlemine ja rikastavad õhtusöögid

14. apr. 2023 Elts Kuhhi Tartu Forseliuse Kooli kunstiõpetaja - 1 Kommentaar
Õpilased analüüsivad Edith Karlsoni installatsiooni „Draama on sinu peas“. Foto: Elts Kuhhi

Usun, et ma pole ainus, kes on viimastel aastatel tähele pannud, et eri seltskondades viibides tasub oma sõnu ja isegi teemasid väga hoolikalt valida.

Meie „tõejärgsel ajastul, kus igaühel on õigus“ peab hoolikalt mõtlema, kuidas olla oma veendumustest loobumata hea kuulaja ning mil moel ideid rahulikult kaaluda ja seejärel enda mõtteid niisama rahulikult esitleda. Kõik tuleb hoolikalt läbi mõelda, et õhtusöök tuttavate või sõpradega lõpeks nii, et seltskond läheb lahku laiema silmaringiga ja teadmiste poolest rikkamana, mitte ei anna endale lubadust, et samade inimestega ta enam iialgi ühte ruumi ei satu. Üks võimalus sellist sidemete katkestamist vältida on palju mainitud 21. sajandi oskuse – kriitilise mõtlemise – teadlik arendamine juba varases koolieas.

Aga mis see kriitiline mõtlemine on?

Uurisin oma magistritöös õpetajate arusaamu kriitilisest mõtlemisest ja nägin teatava üllatusena, et õpetajad näevad kriitilise mõtlemise olemust vägagi erinevalt. Enamasti seostatakse kriitilist mõtlemist allikakriitilisusega. Ja kuna kriitilise mõtlemise mõistest arusaamine on seotud personaalsete kogemuste ja väga isiklike arusaamadega, mõistavadki õpetajad igaüks kriitilist mõtlemist endale omasel viisil, mille tagajärjel võib tekkida ka valesid tõlgendusi. Näiteks seostatakse kriitilist mõtlemist vahel ainult negatiivse kriitikaga.

Paraku selgus, et ka teoreetikute definitsioonid on üsna erinevad. Kuid teoreetikuid päästab vastuoludest oskus kriitiliselt mõelda. Nad oskavad tähendusi selgitada, argumente analüüsida, tõendeid hinnata, järeldusi kontrollida jne. Neid aitavad järjekindlad ja süsteemsed olla ka inimlikud omadused: avameelsus, õiglus, uuriv meel, püüd olla hästi informeeritud, tähelepanelikkus teiste seisukohtade ja nende põhjuste suhtes, veendumuste paindlikkus ja valmidus kaaluda alternatiive. Eelnimetatud oskused ja omadused võiksidki olla lähtepunktiks kriitilise mõtlemise arendamisel. 

Nende aspektide tundmine on abiks ka õpetaja igapäevatöös. Nende toel on kriitilist mõtlemist lihtsam näitlikustada, samuti annavad need aspektid ideid õpilaste kriitilise mõtlemise arendamiseks, nendega sellest teadvustatult rääkimiseks jpm. Uuringud on näidanud, et just teadlik tegutsemine on nii õpetaja kui õpilase seisukohalt kõige tulemuslikum. 

Kriitilise mõtlemise arendamine kunstiõpetuses

Kunstiõpetajana vaatan ma kriitilise mõtlemise arendamist eelkõige kunsti õpetamise kontekstis, kuid järgnevad mõtted võiksid olla mingil viisil abiks ka teiste ainete õpetajatele.

  • Metakognitsiooni harjutamine. Ma suunan õpilasi mõtlema nende enda mõtlemise üle. See tähendab, et kunstiteost analüüsides esitan ma õpilaste väidete kohta küsimusi, mis panevad neid omaenda mõtteid kriitiliselt läbi kaaluma. Näiteks nii.
    • Tähenduse selgitamine: mida see teos mulle ütleb? Mis on teose mõte?
    • Argumentide analüüsimine: miks ma nii arvan? Mille alusel ma seda eeldan?
    • Tõendite hindamine: kas saaksin seda eeldust kuidagi tõestada või ümber lükata?
    • Järelduste hindamine: kas minu arvates on need põhjendused piisavad, miks? Kas ma saaks seda näiteks kohtus tõendina kasutada? 
    • Iseenda põhjendatud järelduse tegemine: eelnevat arvesse võttes endise või uue seisukoha kirjeldus ja põhjendus. 
  • Harjumuse kujundamine. Ma harjutan õpilastega järjepidevalt ideede lahtiseletamist, et nad põhjendaksid oma mõttetöö tulemust. Näiteks kui õpilane ütleb, et talle meeldib pilt, sest see on ilus, tuleks vestluses sügavamale minna ja selgitada välja, mis täpselt paneb õpilast nii ütlema. Mis teeb tema jaoks ühe pildi ilusaks? Olen märganud, et selline seisukohtade põhjendamine ja küsimuste küsimine võib õpilasi ärritada või tüüdata, kuid järjepidevalt harjutades muutuvad vastused sisukamaks ja õpilased tähelepanelikumaks.
  • Arutelud. Püüan võimalikult tihti läbi viia kriitilist mõtlemist ärgitavaid arutlusi. Selleks sobivad sokraatiline meetod, VTS-strateegia – teose analüüs, mille aluseks on kolm küsimust (Mis siin pildil toimub? Mis siin pildil nähtust paneb sind nii ütlema? Mida me veel leiame?) või Terry Baretti küsimused (Mida ma näen? Millest see kunstiteos on? Kust ma tean?). VTS-strateegia ja Terry Baretti küsimusi on minu meelest väga sobiv kasutada uue teema ja kunstnike tutvustamisel, samuti üksteise tööde tõlgendamisel või teemat kokku võttes. 
  • Meemid. Kui aga pidada pikemat arutelu sokraatilisi küsimusi esitades, siis olen kasutanud analüüsimiseks näiteks sotsiaalmeedias levivaid meeme, mis on saanud inspiratsiooni kuulsast kunstiteosest. Nendega suhestuvad õpilased palju isiklikumal tasandil ja nad on vestlusesse väga kaasatud. Lisaks kunstiajaloole on sellisel juhul teemasse põimitud visuaalkultuuri areng palju laiemalt.
  • Mitmesugused lahendused. Proovin pakkuda lahendamiseks probleeme, millel on ühe lahenduse asemel palju lahendusi. Näiteks seitsmenda klassi õpilastega käsitlesime Ladina-Ameerika kunsti ja praktilise ülesandena pidid nad looma ise ühe ladinaameerikaliku kunstiteose, mis erineks klassikaaslaste omast. Kuidas seda täpsemalt saavutada, oli õpilase enda otsustada. Nende toetamiseks vaatasime kolme kunstniku teoseid: stiili, ainest ja muid silmanähtavaid erisusi. Õpilased said ise valida tehnika, mis aitaks neil jõuda kujutletud tulemuseni. Lahendused tulidki väga eriilmelised, mis tekitas viljaka pinna tööde analüüsimiseks.
  • Varane algus. Püüan alustada õpilaste metakognitsiooniga võimalikult vara. Alles puberteedieas võib ka alustada, kuid siis on lastel identiteediprobleemid ja kriitilise mõtleja oskusi on märksa keerulisem arendada. Olen tähele pannud, et selles eas võib õpilastel olla rühma kuulumise vajadus nii suur, et selle nimel ollakse valmis isiklikke tõekspidamisi ohverdama. 
  • Usalduslik õhkkond. Tähtis on usalduslik ja turvaline keskkond, et õppija julgeks eksperimenteerida ja oma seisukohti avaldada. Kunstitunnis tuleb kasuks julgustav ja positiivne tagasiside, arengu ja pingutuse märkamine, toe ja abi pakkumine. Seejuures tuleks hoiduda lahenduste etteütlemisest, juhiste või käskude andmisest. Õpilaste panust tuleb märgata, arvamus ära kuulata, negatiivne reaktsioon arvesse võtta.
  • Kasulikkuse selgitamine. Püüan õpilastele selgeks teha, miks on kriitiline mõtlemine neile endale kasulik. Iga teema, eriti iga ülesande alguses, saab üheskoos läbi arutada – mida sellega õpitakse ja kuidas saab õpitut igapäevaelus kasutada. Mulle tundub, et selliseid selgitusi tuleb anda korduvalt, sest õpilased kipuvad unustama ja nende motivatsiooni peab iga päev tõstma.

Uurimused näitavad, et kunstiõpetuses kasutatavad strateegiad ja meetodid arendavad oluliselt eelmainitud kriitilise mõtlemise oskusi ja dispositsioone. Ja kui kriitilise mõtlemise arendamine alati ei aitagi õhtusööke sõbralikus toonis lõpetada, siis võime loota, et meie õpilased suudavad näha põhjuste ja tagajärgede seoseid ega lange üldlevinud klišeede ja stampmõtete lõksu või sotsiaalmeedia ja propaganda ohvriks. Kunstiõpetuses harjutatud oskused kanduvad üle ka teistesse elulistesse olukordadesse, mis pole otseselt kunstiga seotud.

Pikemalt saab kriitilisest mõtlemisest ja selle arendamisest kunstiõpetuse tundides lugeda: https://dspace.ut.ee/handle/10062/65342.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kunstiõpetus, kriitiline mõtlemine ja rikastavad õhtusöögid”

  1. Kristi ütleb:

    Aitäh suurepärase teemapüstituse ja väärtusliku abimaterjali eest!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!