Neli tulevikuoskust VUCA-maailmas toimetulekuks*
Oleme LÕOKEse ainetevahelise lõimingu ja põhikooli loovtöö koolitusi teinud koolides üle Eesti ja jõudnud tõdemuseni, et kuigi kõik koolid püüavad minna kaasa uuendustega, jääb arenguhüpe sageli selle taha, et edasi antakse peamiselt aine sisu, aga tulevikuoskuste õpetamine jääb tagaplaanile.
Tänapäeva maailma iseloomustatakse terminiga VUCA. See on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest volatility (ebastabiilsus), uncertainty (ebakindlus), complexity (keerukus) ja ambiguity (ebaselgus). Mõeldes tagasi paari aasta tagusele ajale, mil õpetajad leidsid end tundmatust olukorrast, mis nõudis kiiret reageerimist, loovat mõtlemist ja koostööd, võib VUCA tõepoolest olla just see, mis aitab mõista, milliseks maailmaks peame oma õpilasi ette valmistama.
Aineteadmiste õpetamise kõrval peab rohkem tähelepanu pöörama eluliste probleemide lahendamisele. Päris elus ette tulevaid probleeme aitavad õpilasel lahendada mõtlemisstrateegiad.
Kui esimeses kooliastmes pööratakse probleemilahendamisoskuste arendamisele õpioskusi arendades palju tähelepanu, siis järgmistes kooliastmetes jääb see aineteadmiste õpetamise varju.
Oluline on toetada õpilase kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks kõigis kooliastmetes. Millised on tähtsaimad tulevikuoskused, mida õpilastes nüüd ja kohe arendada?
Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine
Kriitilise mõtlemise ja õppimise seos on päevselge: inimene ei saa õppida, kui ta ei mõtle. Kriitiliselt mõtlev inimene on edukas nii haridust omandades kui karjääriredelil turnides.
Tänapäeva maailm vajab kriitilisi mõtlejaid, kes oskaks võrrelda andmeid ja tulemusi, hinnata väidete paikapidavust ja teha mõistlikke otsuseid. Globaalsel skaalal toimuvate sündmuste ja probleemide lahendamiseks on samuti tarvis kõrgel tasemel kriitilist mõtlemist.
Majandusteadlased F. Levy ja R. Mundane väidavad raamatus „Dancing with Robots“, et tööturul on kõige nõutumad ja ihaldusväärsemad, ühtlasi ka kõige vähem tõenäoliselt tulevikus automatiseeritud või allhanke korras tehtavad tööd need, mis eeldavad eksperdi mõtlemist ja mitmekülgseid teadmisi.
Kriitilist mõtlemist ei olegi nii lihtne defineerida, kui pealtnäha tunduda võib. Tegemist on mitmeid keerukaid protsesse hõlmava kogumiga, mille moodustavad nii olukorrale vastav efektiivne argumenteerimine, süsteemide mõistmine, mõistlike otsuste langetamine ja eri vaatepunktidega arvestamine, info analüüsimine, probleemmõtlemine, oskus küsimusi esitada ja lõpuks ka õpikogemuse üle reflekteerida.
Iga inimene peab pidevalt otsustama temani jõudva info tõepärasuse ja allikate usaldusväärsuse üle. Info edastamisel tuleb mõelda, kuidas jõuda sihtgrupini kõige paremini, aga ka millist infot on üldse mõistlik võimendada. Ja seda kõike iga päev.
Selge ja eesmärgistatud suhtlus on olnud hariduse loomulik osa ilmselt nii kaua, kui koolid on eksisteerinud. Samas ei ole suhtlemine olnud kunagi aktiivsem kui nüüd, sotsiaalmeedia kuldajastul. Lisaks ei ole igapäevane tööalane suhtlus hõlmanud endas mitte kunagi varem suhtlust nii paljudest kultuuridest pärit eri taustaga inimestega.
Kompetentne suhtleja väljendab ennast seega selgelt ja üheselt mõistetavalt nii kirjalikult kui suuliselt, aga ka mitteverbaalselt. Ta on hea kuulaja, kes mõistab edastatava sõnumi mitmetasandilisust, allteksti ja suhtlejate väärtusi. Sõnumit edastades oskab ta valida õige viisi ja kasutada selleks kõige efektiivsemat vahendit.
Koostööoskus ja loovus
Kui 50 aastat tagasi oli üsna tavaline, et enamik inimesi töötas üksinda, siis praegu töötab enamik meeskonnas, veelgi enam, rahvusvahelises meeskonnas. Mitmesugused ühisrahastused, globaalsed kampaaniad, näiteks „Teeme ära!“ või ühistööna valminud Vikipeedia tõestavad, et koostöös on võimalik teha ära suuri asju. Õpilaste globaalse koostöö vilju nopitakse teaduses näiteks GLOBE-i projektide kaudu, kus on osalenud juba üle 1,5 miljoni õpilase üle maailma.
Erinevused ja mitmekesisus on see, mille tõttu on rühmana tehtud otsused sageli targemad ja ennustused täpsemad kui mõne üksiku eksperdi tehtud. Mitmekesisus ja kogemused muudavad koostöö viljakamaks ja annavad terviklikuma teadmise probleemi olemusest palju suuremale inimgrupile.
Koostööoskus hõlmab endas samuti mitmeid oskusi. Muuhulgas oskust töötada erineva taustaga inimestega, suutlikkust olla paindlik ja kompromissialdis, et saavutada ühine eesmärk, ja soovi võtta vastutus ühise töö tulemuse eest ning väärtustada meeskonnaliikmete panust.
Kes meist ei oleks vaadanud TED Talksis intervjuud Sir Ken Robinsoniga, milles muuhulgas jääb kõlama mõte loovuse tähtsustamisest. Loovus ja loovmõtlemine on uuenduslike ideede ja kasumliku majanduse alus. Kõigist meist ei saa Dalid või Degas’d, aga igaühes võiks olla veidi disainerit. Kooliharidus peab üha enam võimaldama õpilasel avastada uut ja lahendada ka keerulisi probleeme, samal ajal väärtustades „produktiivsete vigade“ tegemist.
Oleme harjunud loovust pidama loomeinimeste pärusmaaks, kuid loov mõtlemine on ju iga uue idee algus. Ideede genereerimine, arendamine, katsetamine, uute võimaluste leiutamine, avatud suhtumine teiste ideedesse, nende tagasisidestamine ning oskus tagasiside ja vigadega leppida ja neist õppida võimaldab tundma õppida ja uuendada mis tahes valdkonda.
Loovus on tulevikuoskuste koostoimimisel tekkiv sünergia ehk see, mis ei saa tekkida tühjale kohale, vaid vajab tärkamiseks eri tasemel kriitilise mõtlemise oskust ning teadlikult arendatud suhtlemis- ja koostööoskusi.
Paljud meist on vaadanud iduettevõtteid – maagilisi ükssarvikuid – ja mõelnud, millisel viisil on võimalik viia idee nullist miljardeid väärt ettevõtteni. Eduloo üks põhjustest peitub soovis lahendada päris probleeme ja teha seda, kaasates loovalt mõtlevaid koostöiseid inimesi. Ka kool peab pakkuma sarnaseid võimalusi.
Nädala pärast ilmuvas järjeartiklis vaatame neid strateegiaid lähemalt.
* Pealkirjastamisel on kasutatud tehisintellekti Chat GPT abi.
Kolleegid!
Inimesed, kes ei tunne arengupsühholoogiat (selgus artiklist) ei peaks tegelema ÕPETAJATE KOOLITAMISEGA – tekitame vaid segadust ja raiskame raha …