Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses
Veronika Varik demonstreerib TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi vanu õppevahendeid
Neeme Lumi tutvustab TLÜ teadusgaleriis üles pandud füüsika õppevahendite näitust
Bioloogitudeng Mette Kesküla räägib, kuidas ta projektis osales
Tallinna Ülikooli teadusgaleriis (Narva mnt 29) on 16. maini võimalik tutvuda koolifüüsikat populariseeriva näitusega „Omaaegsed katseriistad tänapäeva teenistuses“.
Näitusel eksponeeritakse TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi kogus talletatavaid vanu katse- ja näitvahendeid, mis on mitmete praegu igapäevases kasutuses olevate esemete eelkäijad.
Näitus valmis koostöös üliõpilastega ELU õppeaine käigus, juhendasid Veronika Varik (TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseum) ning Neeme Lumi ja Aivo Saar (TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut).
Näitus reklaamib füüsika õppimist ja õpetamist
Näituse üks eesmärke on füüsika kui õppeaine populariseerimine, toonitab näituse üks eestvedajaid, TLÜ füüsikahariduse õppejõud Neeme Lumi. Tamärgib murelikult, et rohkem kui kolm tuhat teadlast pöördus hiljuti avalikkuse poole, kuulutades, et meie haridussüsteem on kriisis ja suisa lagunemas. Temale kui loodusainete õppejõule on see valus löök, kui sügisel saab õpetajakoolitusse astuvate magistrantide arvu ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Samas püüab TLÜ olukorda parandada.
Loodusainete õpetajate ettevalmistus muutub paindlikumaks
Neeme Lumi märgib, et eelolevast sügisest on sisseastujal võimalik valida, kas ta keskendub õpingutes gümnaasiumiastmele või põhikooli tasemele. Mõlemal juhul on valikus neli distsipliini: bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia. See tähendab, et valikus on kokku kaheksa peaeriala. Kõigil peaerialadel on võimalik omandada ka teise loodusteadusliku aine õpetamise pädevus põhikoolis. Näiteks saab valida peaerialaks gümnaasiumi füüsika ning sellele lisaks põhikooli keemia. See võiks olla atraktiivne eeskätt väiksemate koolide õpetajatele, kel on ühes aines raske täiskoormust saada.
Loodusainete õppekava maht 120 EAP (Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt) on jaotatud senise kahe aasta asemel kolmelele. Selline süsteem võiks meeltmööda olla töötavatele inimestele. Soovi korral on õppekava võimalik muidugi läbida ka kahe aastaga.
Õpingute alguses on võimalik läbida tasandusmoodulid, et vajalikud pädevused omandada. Õppekava on jaotatud kolmeks peamiseks mooduliks – üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogilisi pädevusi kujundavateks, eriala kompetentsi arendavateks aineteks ning didaktikaks ja praktikaks. Õppeprotsessi toetab tänapäevane õpikeskkond.
Uut õppekava tutvustatakse asjaosalistele ja sidusgruppidele juba üsna pea, kinnitab Neeme Lumi.
Oi, mis kena meenutus VÕTI aegadest! (VÕTI – Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn, Sakala 21 ja 23). https://www.youtube.com/watch?v=nALSbyMOS0c
Omaaegne VÕTI füüsika metoodika kabinet oli tõepoolest väga hea varustusega. Vaikselt oli õnnestunud säilitada EV ja saksa-aegseid näit- ja laborivahendeid ning NL ajalgi saadi Moskvast n-ö katse-eksemplare. Kõik sai töökorras hoitud ja õpetajatega kursustel läbi proovitud. Venda Paju tegi füüsika (pea)metoodiku tööd aastaid, pidas kursuslaste ja õppevahendite arvestustb (sisulist!) suurtes-paksudes kaustades… .
Kena kuulda, kuis Veronika Varik füüsika värki tutvustab!