Õpetajate Leht 14. aprillil
Mis saab tuge vajavatest õpilastest pärast põhikooli?
Kutsekoolidesse tuleb üha rohkem õpilasi, kes pole põhikoolis piisavalt vajalikku tuge saanud ja kellel on oht koolist välja kukkuda. Toimetulemiseks vajavad kutsekoolid lisaressursse, samuti peab haridussüsteem leidma lahenduse, kuidas pakkuda põhikoolilõpetajatele praegusest rohkem valikuid. Toimivat HEV-õpilaste ülemineku toetamise süsteemi haridusastmete vahel veel paraku ei ole.
Maagümnaasiumid − kas mõttetu kulu või tuleviku ülesehitamine?
Omavalitsused on koolivõrku kokku tõmbamas ja väiksed maakoolid elavad sulgemishirmus. Kuidas hinnata kooli tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning kuidas ellu jääda? Kahekõneks said kokku kahe maagümnaasiumi direktorid, Diana Leenurm Kanepi Gümnaasiumist ja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist.
Suur küberneetiline sõber heade kirjanditega ei koonerda. Kirjandusõpetaja märkmed kohtumisest tehisaruga
Mõned juturoboti kasutajad arvavad, et oma töödega hilja peale jäänud õpilased kasutavad selle teenuseid üsna ohtralt. Kas tulevikus muutub õpilaselt kirjandi tellimine üldse mõttetuks, sest loomingulisi ülesandeid teostab nüüd tehisintellekt?
Kogemus. Juturobot eeldab mõtlemist!
Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht Terje Hallik nendib: et juturobotilt midagi mõistlikku välja pigistada, on vaja väga head mõtlemis- ja küsimisoskust.
Neli tulevikuoskust VUCA-maailmas toimetulekuks
Kuigi kõik koolid püüavad minna kaasa uuendustega, jääb tõeline arenguhüpe sageli selle taha, et antakse edasi peamiselt aine sisu, aga tulevikuoskuste õpetamine jääb tagaplaanile. On oluline toetada õpilase kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks kõigis kooliastmetes. Milliseid on tähtsamad tulevikuoskused, mida õpilastes nüüd ja kohe arendada?
Kirjutamis- ja lugemisoskuse kõrval tuleb arendada laste jutustamisoskust. Sõnadeta raamat tuleb appi
Sõnadeta raamatute ja nende õppetöös kasutamise teemal vestlevad lastekirjanduse uurija, kasvatusteadlane ja õpetaja Mare Müürsepp, sõnadeta raamatute autor Kertu Sillaste ning keeleteaduse doktor, Tallinna Ülikooli nooremteadur ja Keeleilu erahuvikooli direktor Andra Kütt.
Keeleteadlik aineõpetus – möödapääsmatu suund koolis
Hoolimata sellest, et suhtluspädevus on üks õppekava üldpädevusi, pole täpsemalt teada, kuidas jagavad aineõpetajad ja emakeeleõpetajad vastutust selle õpetamise eest. Merilin Aruvee püüdiski oma doktoritöös selles küsimuses selgust tuua ja töötas välja raamistiku, kuidas edendada keeleteadlikku aineõpetust. Ühtlasi arutles ta, millise osa keeleteadlikkusest peaks jätkuvalt tagama emakeeleõpetus.
EHA vabanumber − uuringud lasteaiast kõrgkoolini
Eesti Haridusteaduste Ajakirja mullu maikuus ilmunud vabanumbri artiklid keskenduvad koostöö teemale. Vabanumbri toimetajad Merle Taimalu, Liina Lepp ja Maire Tuul jagavad soovitusi, mida tasub õpetajail ajakirjast lugeda.
Lapsed, kes loevad ussisõnu
Õpilased ei mõista loetut nii hästi, kui peagi täiskasvanuikka jõudev inimene seda võiks. Jääb mulje, et alati ei tutvusta õpetajad eesti kirjandusklassikat piisavalt ega aita õppuril kirjandust lahti mõtestada.
Kõrvalpilk. Mart Noorma teab, et kui tahta oma isiklikku õnne maksimeerida, tuleb aidata teistel õnnelikuks saada
Küberkuritegevus on tänapäeval suurem kuritegevuse haru kui narkokaubandus. NATO küberkaitsekoostöö tippkeskuse direktor Mart Noorma teeb tööd, et küberruum oleks kaitstud ning et NATO miljard inimest saaksid rahulikumalt magada. Vestleme Mart Noormaga tema 50 aasta juubeli päeval.
Õpetaja karjäärivõimalused. Kas õpetaja vajab karjääriredelit?
Haridusdebattidel räägitakse palju õpetaja karjäärimudeli vajalikkusest. Mida arvavad õpetajad ise oma karjäärivõimalustest?
Silmaringi avardav päev akadeemikutega
80 koolinoort Eesti eri paigust sai 30. märtsil osa Eesti Teaduste Akadeemia ja Academia Pernaviensise koostööseminarist „Mis sünnib ristteel?“. Uuriti, kust tulevad uued ideed ja kus sünnib innovatsioon. Teaduste akadeemia peegelsaalis vestlesid õpilastega akadeemikud Toomas Asser, Krista Fischer ja Jüri Engelbrecht.
Eriti arvukalt oli seminaril osalejaid Kohtla-Järve Gümnaasiumist. Vahendame noorte muljeid sisukast päevast.