Õpetajate Leht 21. aprillil
Õpetajad väljastpoolt süsteemi
Tänapäeval ei tule õpetajaid juurde enam ainult ülikoolidest, vaid koolidesse tuuakse uusi inimesi ka kodanikualgatuse korras ehk „väljastpoolt süsteemi“. Kui suur ressurss see on?
Hariduskolonialismi mitu tahku
Filosoofia teadusmagister Arne Rannikmäe leiab, et nii rahvusvaheliste kui ka Eesti teadlaste tekstide lugemisel ei ole vaja alustada alt üles vaatava hoiakuga, pigem tuleb olla kindel oma terves ja kriitilises mõtlemises.
Kristina Kallas: „Ju siis haridusministri koht see õige on“
17. aprillist haridus- ja teadusministri kohale asunud Kristina Kallas seisab silmitsi mitme väljakutsega: õpetajate järelkasv, eestikeelne haridus, õppimiskohustuse pikendamine ja maakoolide säilimine.
Ärevus kui uus reaalsus
Ainuüksi teadmine, et abi on käeulatuses, vähendab õpilase ärevust olulisel määral.
Mängime eesti keele selgeks
Jõhvi Vene Põhikooli õpetajad Margit Pinna-Valge ja Diana Astok tutvustavad keeleõppemänge, mida nad on vene lastele eesti keelt õpetades kasutanud.
Tiina Kütt: „Koolipikendust ei maksa karta“
Igal aastal on lapsi, kes ühel või teisel põhjusel ei ole veel valmis kooliteed alustama ning kelle koolikohustuse täitmine lükkub aasta võrra edasi. 2022. aastal said koolipikenduse 543 last. Nõustamismeeskond teeb otsuse ühiselt ning lapse vajadustest ja huvidest lähtuvalt.
Kiigepõnnidele meeldib õppida ja avastada
Kiiu Kiigepõnni lasteaed pälvis Tartu Ülikooli eetikakeskuse rändkarika ja väärtuskasvatuse lasteaia tiitli 2022. aastal teadliku väärtusarenduse ning meeskonnatöö hoidmise ja väärtustamise eest.
Ainekava ei juhi elu, vaid elu juhib ainekava
Tartu Hansa Kooli emakeeleõpetaja Siim Karnö õpetab eesti keelt ka vene õpilastele Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Kogemused on tulnud tund-tunnilt, ütleb Karnö.
Ärevus kui uus reaalsus
Ärevust tekitavaid olukordi ei tohi vältida, tõdevad artikli autorid, sest see võib ärevust veelgi suurendada. Tegelikult vähendab ärevust teadmine, et vajaduse korral on võimalik abi küsida ja oma olukorda parandada. Ei maksa ka üle dramatiseerida – iga pabistamine ei ole veel ärevshäire.
Lapse keelearengut mõjutab vanema keelekasutus
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Andra Kütt tutvustab oma doktoritööd „5−8-aastaste eesti laste keeleline areng ja selle seos keelelise kasvukeskkonnaga“ ja jagab soovitusi vanematele ja õpetajatele.
Andra Kütt usub, et tarkus ja headus käivad käsikäes.
Haridusest, koolist ja õpetamisest vestleme keeleteadlase ja Keeleilu erahuvikooli direktori Andra Kütiga.
Õpetaja soovitab: paneme keerulised tunded lihtsamasse filmikeelde
Inimeseõpetuse õpetajate suvepäevadel 2022. a rääkis Jõgeva Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja ja sotsiaalpedagoog Silja Piir filmidest, mis on aidanud tal õpetajana tunnis õpilasi teemale häälestada või nõustajana nii mõnegi suhtlemisbarjääri murda ja probleemide pundart harutama hakata.
Parimad soome keele tundjad on Tallinnas ja Tartus
14. aprillil selgusid Tartus Eesti üldhariduskoolide parimad soome keele tundjad.. Tallinna Ühisgümnaasiumi soome keele õpetaja Karola Velberg tõdes, et soome keele võimaluste rohkus suurendab noorte huvi seda õppida. Tallinna Ühisgümnaasiumis õpitakse soome keelt alates 6. klassist.
Soome keele õpe edeneb ja laieneb
HTM-i keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik vastab küsimustele soome keele õpetamise tuleviku kohta. Muu hulgas selgub, kuidas tagatakse soome keele õpetajate järelkasv, millal jõuab gümnaasiumiastmes rahvusvaheliselt tunnustatud keeleksamite hulka ka soome keel ning kas on jumet mõttel taastada soome keele ainenõukogu tegevus.
Millist kasu on meie lasteaed saanud supervisioonist?
Lasteaiaaeg on lapse arengu üks tähtsamaid verstaposte ning selles valdkonnas töötavad õpetajad ja juhid seisavad tihti silmitsi mitmesuguste väljakutsetega. Seetõttu on äärmiselt oluline, et lasteaia meeskonnal oleks tugi ja abi, mis võimaldaks neil oma tööga paremini toime tulla. Supervisioon on igati toetav töövahend, mis võimaldab lasteaia meeskonnal erinevates olukordades lahendusi leida. Supervisioonist on olnud kasu ka Elva Järve lasteaia meeskonnale.
Euroopa Parlamendi tööd jäljendav matkemäng – kõik toimub nagu päriselt
32 Abja Gümnaasiumi aktiivset õpilast ja kaks õpetajat külastasid Euroopa Elamuskeskust Tallinnas. Info Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi kohta ning matkemäng, kus kogeti seda, kuidas toimub arutelu direktiivide üle ja otsuste langetamine, pakkus noortele põnevust, andis läbirääkimis- ja esinemiskogemusi ning avardas teadmisi.