Õpetame ettevõtlikkust ja rahatarkust ka LÕK-lastele

28. apr. 2023 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Valminud on ettevõtluspädevust ning rahatarkust arendavad töölehed lihtsustatud õppekava nooremale astmele. Materjale tutvustavad ning nende teemade LÕK-õpilastele õpetamise eripärast räägivad õppematerjali loojad ja Tondi Kooli õpetajad Silvia Paluveer, Mikk Kask ja Lisete Mihkelson.

Kellele on uus õppematerjal suunatud?

Õppematerjal on loodud eelkõige riiklikul lihtsustatud õppekaval õppivatele 2.5. klassi õpilastele, kuid vajalikke ja põnevaid töölehti leiavad sealt oma tunnikavade täiustamiseks ja teemaga tegelemiseks ka alushariduse ja põhikooli I kooliastme õpetajad. Samuti võib materjal sobida toimetuleku õppekava järgi õppivate noorte õpetamisel. 

Mida õppematerjal sisaldab?

Kokku on loodud 70 õppetundi, mida saab rakendada üldõpetuse, matemaatika, keeleõpetuse, loodus- ja inimeseõpetuse, aga ka elu- ja toimetulekuõpetuse, klassijuhataja- või rahatarkuse huviringi tundides. Õppematerjal koosneb kahest osast. Esimene neist keskendub peamiselt enesejuhtimisele ja sotsiaalsete olukordade lahendamisele ning teine väärtust loovale mõtlemisele, lahenduste leidmisele ja oma ideede elluviimisele. 

Kõik õppetunnid sisaldavad õpetaja juhendmaterjali ehk tunnikava, mis muudab õpetajal lihtsamaks vastava teemakäsitlusega tunni planeerimise. Tunnikavas on kirjeldatud tunni käik ja tegevus (eesmärgid, mõisted, häälestus, õppimistegevused ja refleksioon). Juhendmaterjalis välja toodud tundide eesmärgid on mõeldud õpetajale ning nende jagamisel õpilastega tuleb need sõnastada õpilastele arusaadavas ja mõõdetavas vormis. 

Iga tunnikava kohta on loodud õpilase tööleht, millel on nuputamise, tähelepanu, arvutamise, loovuse, joonistamise, tekstiga töötamise ja analüüsi ning käteosavuse harjutusi. Suurem osa töölehti on kahepoolsed ning mitmel on juures lisalehed õpilastele – kas väljalõigete tegemiseks harjutuste juurde või õpetajale lisamaterjalina tahvlile kuvamiseks, mõistekaartideks või rollimängude ettevalmistamiseks. Tundide juhendi loomise eesmärk on lihtsustada õpetaja tööd ning vähendada tunni planeerimiseks kuluvat aega. Samas on õpetajal võimalus kasutada ka ainult loodud töölehti ning jätta juhendmaterjal kõrvale.

Millistele teemadele keskendutakse?

70 ettevõtluspädevuse arengut toetava õppetunni raames keskendume paljudele eluliselt olulistele teemadele: õpilase võimekususkumused, motivatsioon, õpioskused ja unistused, suhtlemis- ja koos töötamise oskus, sotsiaalmeedia olulisus ning postituste tegemine. Materjalist leiab harjutusi, mida tehes saavad õpilased paremini aru rollidest peres, märkavad oma emotsioone ja õpivad oma käitumist vastavalt emotsioonile reguleerima. Samuti on harjutusi koostöö- ja suhtlemisoskuse arendamiseks – näiteks kokkulepete sõlmimine ja nendest kinnipidamine või siis üksteise mõjutamine. Hulganisti on raha ja rahaga ümberkäimise harjutusi, raha kogumise ja kulutamisega seotut. Õpilased saavad kujundada endale unistuste kaubamaja, täiendada oma sõnavara kaubandusterminitega ja õppida tegema tarku ostuotsuseid ja -nimekirja. Tähelepanu pööratakse töölkäimisega seotud teemadele: ametid, tööaeg, töökohustused, töö eest saadav tasu, maksude maksmine jne. Õpilased saavad koos õpetajaga mõelda keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutliku elu teemadel, uurida Eesti maavarade kaarti ja virtuaalselt seigelda rahvusparkides. Peatükkidega käivad kaasas oma väärtushinnangute mõõtmine ja teadmiste kontroll. Materjalid on kättesaadavad E-koolikotis ning Harno ja ettevõtlusõppe programmi kodulehel.

Millele materjal toetub?

Õppematerjal toetub ettevõtluspädevuse mudelile. Mudel koosneb neljast valdkonnast, mis omakorda koosnevad 14 alapädevusest (vt joonis). Soovitame õpetajal, kes materjalidega töötama hakkab, lugeda läbi programmi „Edu ja tegu“ raamdokument ning ettevõtluspädevuse enesehindamise mudel. Need leiab programmi kodulehelt https://ettevotlusope.edu.ee, valminud on need teadlaste omavahelises koostöös, on põhjalikult läbi mõeldud ja analüüsitud. 

Kuidas üldse arendada LÕK-laste ettevõtluspädevust? Kuidas neile rahatarkust ja ettevõtlikkust õpetada? Kas seda peab tegema kuidagi teisiti kui n-ö tavaõpilaste puhul?

Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro on öelnud: „Et uus info saaks mällu süüvida, pole vaja seda mitmeid kordi korrata, vaid see tuleks enda jaoks lahti kodeerida ja mõelda sellest enda varasemate teadmiste süsteemis.“ Seega, kui soovime lapsele uusi teadmisi edasi anda, on meil vaja aidata tal seoseid luua. LÕK-õpilaste puhul on seoste loomisel väga oluline roll, mistõttu oleme õpetaja juhendmaterjalidesse häälestusharjutuste ja mängudena toonud oma kogemusele toetudes tegevusi, mis aitaksid õpilastel neid seoseid luua ja olemasolevat teadmist aktiveerida. Õppetunde planeerides järgisime LÕK-õppekava teemasid ja eesmärke. Kõige olulisem õpetajana on tunda oma õpilasi, teada, kui suurte sammudega uut materjali pakkuda, kindlasti on oluline tuua näiteid valdkondadest, mis lapsele tundidest juba tuttavad on. 

Kogemus näitab, et ettevõtlus ja rahatarkus jäävad LÕK-õpilaste õpetamise puhul tagaplaanile, keskendutakse eelkõige n-ö akadeemilistele teadmistele. Kui võtame lahti ettevõtluspädevuste mudeli, siis leiame sealt neli tähtsat valdkonda: enesejuhtimine, sotsiaalsete olukordade lahendamine, väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine ning oma ideede elluviimine. Need on kõik olulised pädevused, tulemaks elus edukalt toime. Õpilane võib osata poes kokku liita, kui palju tema ostud maksavad, kuid olulisem on teha vahet, mida ta päriselt vajab ja mida mitte. Õpetajad võiksid järjest enam ettevõtluspädevustele tähelepanu pöörata. Mida praktilisemalt suudame teadmisi edasi anda, seda lihtsam on õpilasel elus hakkama saada.

Miks on need teadmised väga olulised õpetaja, lapsevanema ja õppija seisukohast?

Lapse arengut jälgides liigub õpetaja lihtsamalt keerulisemale, vahetust lähiümbrusest (oma pere) kaugemasse majandusruumi (kodukoht, Eesti), lapse soovidest abstraktsemate ühiskondlike teemadeni. Õpilased muutuvad ümbritsevast keskkonnast ja oma suhtest sellega teadlikumaks. Mida rohkem laps mõistab, seda mõistlikum on tal võimalus olla.

Selles õppematerjalis on mitmeid harjutusi, mida laps saab ka koos vanemaga läbi teha, ikka selleks, et igapäevaelu veelgi lähemale tuua: miks käivad vanemad tööl, kust tuleb pere raha, kuidas planeeritakse puhkust, mis rollid ja kohustused on pereliikmetel. Mida rohkem last igapäevastesse tegevustesse, kokkulepete ja reeglite loomisse kaasame, seda tõenäolisemalt aitab ta võimete piires oma pereliikmeid, rikastab oma ideedega pereelu, peab kinni reeglitest ja kokkulepetest. 

Millised on teie enda kogemused Tondi Koolis? Kas on tuua näiteid tehtust ja kuidas on õpilased selle vastu võtnud? Kas olete teinud ka õpilasfirmasid?

Õpilasfirmasid me pole teinud, küll aga laadakesi ja muid ettevõtmisi, mis toetavad ettevõtlikkuse kujunemist – heategevus ja vabatahtlik töö.

Meie koolis on LÕK-õpilastele lisaõppe klassis majanduse alused ainetunnina ning rahatarkuse ring (kui õpetaja koormus lubab seda avada). Mõlemad on populaarsed. Samuti on meie kool liitunud „Tööle kaasa“ projektiga ning traditsiooniks on kujunenud, et Eesti Vabariigi aastapäevale järgneval vaheajal osalevad õpilased aktiivselt koduste tööde tegemisel (selleks on neil töölehed ja väljakutsed).

Rahatarkuse ringist meenub vahva arutelu, kui õpilasi üllatas asjaolu, et raamatupidaja ei tegelegi raamatutega ega tööta raamatukogus, vaid aitab ettevõttel oma rahaasju korras hoida. 

Töölehtede loojatena julgustame lihtsustatud õppekava alusel õppivate noortega tegelevaid õpetajaid siduma oma tunnikavasid ettevõtluspädevuste ja rahatarkuse teemadega, kuna ettevõtluspädevuse mudelist leiate pea kõik üldpädevused, mille arengut õppijates toetada. Kogumikuga oleme soovinud anda oma panuse, tekitamaks LÕK-õppurites uudishimu ühiskonnas toimuva ja majanduselu vastu, tõstmaks nende kodanikuaktiivsust ning võimaldamaks neil hilisemas tööelus toime tulla. 

Parim ja suurim eeskuju ettevõtliku hoiaku kujundamisel meie õppijates on vaieldamatult õpetaja ise. 


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!